Obsah (5)

§ 121§ 65§ 76§ 75§ 120

Kriminaalasi nr 1-18-4467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4467 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Gert Lehismaale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.02.

1. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 07.02.
2. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa (seisuga 21.01.
3. a), s.o 4 kuud 11 päeva vangistust, võrra. Gert Lehismaale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 11 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.01.
4. a ja lõppeb 03.12.
5. a. Vangla ei toeta Gert Lehismaa vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Gert Lehismaa tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Gert Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond kuulub kinnipeetava vanaemale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Gert Lehismaa selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Gert Lehismaa, leiab, et Gert Lehismaa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
7. Gert Lehismaa kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Gert Lehismaa temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Gert Lehismaa andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Gert Lehismaa vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Gert Lehismaa on kriminaalkorras korduvalt karistatud (käesoleval ajal 4 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Gert Lehismaa liitkaristust kehalise väärtkohtlemise, ähvardamise, avaliku korra raske rikkumise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Gert Lehismaa elukäigust nähtuvalt on teda karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest eriliigiliste karistustega. Sealhulgas on Gert Lehismaal korduvalt võimaldatud karistuste kandmist ka vabaduses. Gert Lehismaa tunnistati Tartu Maakohtu 17.03.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1353 süüdi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Sellele vaatamata pani Gert Lehismaa juba vähem kui 1. kuu möödudes toime uue kuriteo (03.04.2016.a), s.o avaliku korra raske rikkumise. Selle eest mõisteti Gert Lehismaale Tartu Maakohtu 2 18.10.2016.a liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 538 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Tartu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-171415 tunnistati Gert Lehismaa süüdi

§ 120lg 1 järgi, s.o tapmisega ähvardamises, mis oli toime pandud 06.03.2016.

a, st enne eelmist kohtuotsust. Sellest tulenevalt asendati ka Gert Lehismaale mõistetud uus karistus (s.o 1 aasta 9 kuud 20 päeva vangistust) 650 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat. Vaatamata korduvatele võimalustele, ei suutnud Gert Lehismaa täita korrektselt talle määratud kohustusi. Gert Lehismaa ei täitnud nõuetekohaselt üldkasuliku töö ajakava, mistõttu pöörati Tartu Maakohtu 07.02.

1. a määrusega talle mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele. Kuna Gert Lehismaa jätkas kriminaalhoolduse ajal ka kuritegude toimepanemist (s.o kehaline väärkohtlemine 30.04.
2. a), mõisteti Gert Lehismaale karistuseks reaalselt kandmisele kuuluv vangistus (mida Gert Lehismaa käesoleval ajal kannab). Eeltoodust järeldub, et Gert Lehismaa on varasemalt käitunud ja suhtunud talle mõistetud karistustesse äärmiselt ükskõikselt ning hooletult. Sellest järelduvalt ei ole Gert Lehismaale varasemalt mõistetud karistused täitnud oma eesmärki. See omakorda annab alust kahelda, et Gert Lehismaa poolt senini ära kantud karistus on avaldanud talle piisavat mõju ja vabanemise korral on Gert Lehismaa suuteline oma senist käitumisviisi muutma ning on suuteline sellel korral täitma kõiki nõudeid ja kohustusi, mis kriminaalhooldusega kaasnevad. 3.2 Vangistuse jooksul on Gert Lehismaa korduvalt keeldunud osalemast vangla majandustöödel. Selle tõttu on Gert Lehismaale määratud ka arvukalt distsiplinaarkaristusi (kuigi karistusi määratud ka teiste rikkumiste eest). Käesoleval ajal on Gert Lehismaal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Gert Lehismaa selgituste kohaselt on ta tööst keeldunud tervisliku seisundi tõttu (diabeet). Samas meditsiiniosakond Gert Lehismaale tööst vabastamist ette näinud ei ole. Seda kinnitavad distsiplinaarmenetluse materjalid. Kusjuures korduvalt ei ole Gert Lehismaa tööst keeldumist ka põhjendanud ja on keeldunud meditsiiniosakonda minemast. Gert Lehismaa suhtes on korduvalt kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid (s.o vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine). Kohus leiab, et kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega karistuse kandmise ajal näitama, et ta on motiveeritud reeglitest kinni pidama ja täitma talle esitatavaid nõudeid korrektselt ja täpselt. Gert Lehismaa käitumine ei anna alust olla veendunud, et ta on vabaduses suuteline täitma kõiki nõudeid ja kohustusi korrektselt. Individuaalse täitmiskava kohaselt on Gert Lehismaale ette nähtud sotsiaalprogrammides osalemist. Gert Lehismaa selgituste kohaselt viibis ta 3 kuud kinnises kambris ja seetõttu ei ole saanud osaleda ka programmides. 3.3 Vabanemise korral soovib Gert Lehismaa elama asuda oma tuttava juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Korteris elavad isikud on andud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt täidetud justiitsministri 22.02.
3. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §-st 51 tulevad nõuded. Vabanemise korral on Gert Lehismaal garanteeritud töökoht OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxs. K-raha andmetel 16.01.
4. a seisuga Gert Lehismaal on tasumata nõudeid summas 5565,63 eurot.
5. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Gert Lehismaa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Gert Lehismaa tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn 3 Kohtunik 4