Tsiviilasi nr: 2-19-12063 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-19-12063 Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2020, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots,

§ 2

lg 1 p 16 järgi kuulub

alusel täitmisele kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Täitekulude, s.h kohtutäituri tasu nõuded ei allu karistusseadustiku (KarS) §-s 82 ning

§ 202

lg-s 1 sätestatud regulatsioonile, kuna nimetatud normid reguleerivad kriminaalasjas või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõuete täitmise aegumist, mitte aga täitemenetluse toimingute tegemisest tulenevate rahaliste nõuete (täitekulud, sh kohtutäituri tasu) täitmise aegumist. 9.

§ 37

lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Kohtutäituri ametitoiming on tasuline (KTS § 28 lg 1). Täitekulud kannab võlgnik (

§ 38lg 1).

Võlgnikul lasub kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu KTS § 30 järgi. Kohtutäitur alustas täitemenetlust kehtivate täitedokumentide alusel. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. 10. Riigikohus on 02.11.2011 lahendis nr 3-2-1-79-11 asunud seisukohale, et täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on

§ 1lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on Ts

ÜS § 157 lg 1 järgi 10 aastat. Riigikohtu hinnangul pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus rahuldas 18.09.2019 määrusega avaldaja kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2015/683 osaliselt (resolutsiooni punkt 1); tühistas Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 30.07.2019 otsuse täiteasjas nr 008/2015/683 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus põhitasu vähendamise osas ja kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama (resolutsiooni punkt 2); jättis avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 3) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja kindlaks määramata (resolutsiooni punkt 4).
2. Määruse põhjenduste kohaselt on

§ 37lg 1 tulenevalt täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist 3

38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik.

1. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et täitemenetluse alustamise tasu katab täitemenetluse kulu juhul kui kohtutäitur teeb ainult ühe toimingu – saadab võlgnikule täitmisteate.
2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega.
3. Seega on seadusandja ette näinud lisaks menetluse alustamise tasule ka võimaluse võlgnikult nõuda kohtutäituri vajalike kulutuste hüvitamist ning menetluse alustamise tasuga ei ole hõlmatud täitemenetluse kulud, isegi kui tegemist on üheainsa toiminguga. Kohtutäituril on õigus tasule ja kulude hüvitamisele juba pärast esimese täitetoimingu tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist (vt Riigikohtu 10.06.2003 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03, p 14). Antud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et pärast esimest menetlustoimingut tekib kohtutäituril õigus nii kohtutäituri tasule, sealhulgas alustamise tasule, kui ka kulude hüvitamisele.
4. Avaldaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud täitekulu suurust sisuliselt. Seega on kohtu hinnangul kohtutäitur õigesti 06.05.2019 otsusega määranud võlgniku poolt tasumisele kuuluvaks täitekulu summas 3,08 eurot.
5. Kohtu hinnangul tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, mistõttu kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. Määruskaebus
6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub: maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tühistada kohtutäituri 30.07.2019 otsus kohtutäituri täitekulude 3,08 eurot tasumise nõude kohta; tühistada kohtutäituri 30.07.2019 otsus täiteasjas nr 008/2015/683 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri täitekulude 3,08 eurot tasumise nõude tühistamise osas ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebus selles osas uuesti läbi vaatama; menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
7. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 37

lg 1 ja

38 lg 1 ja Riigikohtu praktikat. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur tegi täitemenetluses ainult ühe toimingu – täitmisteate saatmise, siis need täitekulud katab täitemenetluse alustamise tasu KTS § 34 kohaselt. Seega on kohtutäituri otsus nõuda võlgnikult täitekulu 3,08 eurot, õigusvastane.

1. Selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu 13.10.2009 otsusest kohtuasjas 3-2-1-88-09 (p 14), milles selgitati, et kui täitemenetlus piirdub ainult täitmisteate kättetoimetamisega, siis katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu.
2. KTS § 34 lg 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Seega KTS § 34 lg-s 1 on sätestatud, et täitemenetluse alustamise tasu katab kohtutäituri täitekulud täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Avaldaja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult määruses KTS § 34 lg 1 kohaldamata, kuigi avaldaja viitas sellele.
3. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes avaldaja väited tähelepanuta ja põhjendamata, miks kohus ei nõustu nendega. Menetluse edasine käik
4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kohtutäituril sellele esitada seisukoht. 4

§ 218

lg 1 teises lauses on sätestatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kaebemenetlus kohtutäituri juures. Seega oli kohtutäitur kohustatud esitama põhjendusi ja menetlema oma väite asjaolusid otsuses. Kohtumenetluses sellise uue väite esitamisega on oluliselt rikutud

§ 218lg 1 teises lauses sätestatut.

Selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu 16.12.2015 lahendist tsiviilasjas 3-2-1-108-

2. Tallinna Ringkonnakohus määras kohtutäiturile tähtaja põhistamaks väidet, et täitekulu on välja mõistetud sissetuleku arestimise akti ja arvelduskonto arestimise akti saatmise eest võlgnikule. Kohtutäitur vastas kohtunõudele. Ringkonnakohus määras võlgnikule tähtaja kohtutäituri menetlusdokumendile vastamiseks. Vastuses leidis võlgnik, et kohtutäituri esitatud dokumendid ei tõenda täitekulude kandmist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Tuginedes TsMS § 667 lg 2 saab ringkonnakohus asjas ise teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja poolt maakohtule esitatud kaebuse osas, milles avaldaja palub tühistada kohtutäituri 30.07.2019 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja 05.07.2019 kaebus täitekulude summas 3,08 eurot tasumise nõude tühistamise osas ja kohustab kohtutäiturit avaldaja 05.07.2019 kaebust selles osas uuesti läbi vaatama. Seoses eeltooduga jaotab ringkonnakohus maakohtu poolt määratust erinevalt ka menetluskulud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
4. Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult 06.05.2019 osaotsuses märgitud täitekulude summas 3,08 eurot tasumist. Võlgnik on seisukohal, et nimetatud täitekulude summa on hõlmatud täitemenetluse alustamise tasuga, kohtutäituri arvamuse kohaselt tuleneb võlgniku tasumiskohustus üleüldisest põhimõttest kanda täitekulud.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on iseenesest õige määruskaebuse esitaja seisukoht sellest, et juhul kui täitemenetlus piirdub ainult täitmisteate kättetoimetamisega, siis katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu.
6. Nimetatud seisukohta ei väära kohtutäituri poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.11.2011 kohtumääruses nr 3-2-1-79-11 avaldatu. Viidatud kohtuasjas vaieldi selle üle, kas täitekulude, s.h kohtutäituri tasu nõuded alluvad KarS §-s 82 ning

§ 202lg-s 1 5

§ 37

lg 1 kohaselt on täitekuludeks kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. 33. Arvestades, et maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur tegi täitemenetluses ainult ühe toimingu (saatis võlgnikule täitmisteate), on õiged ka määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule KTS § 34 lg 1 kohaldamata jätmise ning

§ 37lg 1 ja § 38 lg 1 väära kohaldamise osas.

Maakohus oleks pidanud märkama, et võlgniku seisukoha kohaselt ei ole kohtutäitur teinud täiendavaid toiminguid, milles eest saaks täitekulude tasu nõuda ja kuna kohtutäitur ei ole vastupidist väitnud, on täitemenetlus koosnenud vaid täitmisteate võlgnikule kättetoimetamises, millise toimingu kulu katab seadusest tulenevalt täitemenetluse algatamise tasu ja millist tasu võlgnik maakohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt vaidlustanud ei ole.

1. Eelnevat arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti jätnud avaldaja kaebuse täitekuludega seonduvas osas rahuldamata, samuti rikkunud ka põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu, millistel põhjendustel kohus avaldaja väidetega KTS § 34 lg 1 kohaldamise osas ei nõustunud.
2. Vastuses määruskaebusele on kohtutäitur oma õiguslikku positsiooni muutnud, asudes väitma, et täitekulud summas 3,08 eurot seonduvad hoopiski võlgnikule sissetuleku arestimise akti ja arvelduskonto arestimise akti saatmisega, mitte täitmisteate kättetoimetamisega.
3. Kuigi võlgnik on taotlenud selle väite tähelepanuta jätmist, võttis ringkonnakohus väidet siiski arvesse ning nõudis kohtutäiturilt väite põhistamist. Ringkonnakohus lähtus sealjuures hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest ja menetlusosaliste üldisest põhjendamiskohustusest. Samuti sellest, et nii kohtutäituri 06.05.2019 osaotsuse tegemise ajal kehtinud kui käesoleva vaidluse lahendamise ajal kehtivast

§-st 39 tulenevalt peab kohtutäitur võlgniku nõudel esitama täitekulude kohta dokumentaalsed tõendid ning avaldaja on palunud kohtutäituril esitada täitekulude aruanne (lk 2, 5), mida maakohus tähele ei pannud, asudes ekslikult seisukohale, et võlgnik ei ole täitekulude suurust sisuliselt vaidlustanud.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele ka vaatamata kohtutäituri poolt 06.03.2020 esitatud sissetuleku arestimise akti, vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ja arvega saadetava posti saatekirjale (tlk 58-60).
2. Kuigi kahest esimesena mainitud tõendist nähtub, et need on adresseeritud võlgnikule, ei ole arvega saadetava posti saatekirjast (tlk 60) otseselt väljaloetav ega ka kaudselt tuletatav, et mõni selles märgitud neljast lihtkirjast Eestis oleks võlgnikule saadetud. Postiasutuse vastavat tõendit lihtkirja(de) saatmise kohta võlgnikule, samuti võlgniku kinnitust lihtkirjade kättesaamise kohta, kohtutäitur aga esitanud ei ole. 6

§ 218lg 3 teisest lausest tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik 7