KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-100489 Tsiviilasi Tallinn, Nar

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. 8.

§ 34

lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. 9.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. 10. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik oli korteri asukohaga Narva mnt 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond ja parkimiskoha x omanik perioodil 15.12.2006.a – 24.01.2020.a. 30.01.2017.a kehtinud KOS § 13 lg 4 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.

§ 43

lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Seega omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik oli korteriomandi ja parkimiskoha omanik perioodil 15.12.2006.a – 24.01.2020.a, mistõttu vastutab puudutatud isik võõrandajana korteriomandist tulenevate enne 24.01.2020.a sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Korteriomandi praegune omanik x OÜ (registrikood x) kohustuste eest ei vastuta, kuna omandas selle täitemenetluse raames. 6 2-19-100489 Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist. Kohus asub seisukohale, et avaldaja majanduskulude nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
2. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist.

§ 42

lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 12.06.2019.a summas 105,22 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja. 13. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 2372,84 eurot alates 13.06.2019 kuni 2372.84 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

1. Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või 7 2-19-100489 tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on palunud 12.06.2019.a mõista puudutatud isikult välja riigilõivu summas 275 eurot. Kuivõrd avaldaja avaldusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, siis tulnuks hagejal avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Kohus tagastas avaldajale 20.06.2019.a määrusega enammakstud riigilõivu summas 225 eurot. Seega avaldaja saab nõuda puudutatud isikult riigilõivu summas 50 euro hüvitamist.
5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses kaks lepingulist esindaja, kes on osutanud teenust 360 euro eest. Esindaja tunnihind on 120 eurot.
6. Vastavalt 12.06.2019.a esitatud menetluskulude nimekirjale on avaldaja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu avalduse koostamisel