← Eesti

1-19-2627/15

Obsah (12)§ 184§ 73§ 78§ 83§ 191§ 183§ 15§ 16§ 39§ 40§ 56§ 57

1-19-2627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. september 2019. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2627 (XXX ) Kohtukoosseis kohtunik Marju

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav Silver Ratnik, isikukood 38809262734; XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-test 2 ja 3, § 311, § 312, § 313 ja § 314, kohus otsustas: 1. Mõista Silver Ratnik

§ 184lg 1 järgi õigeks osaliselt, s.o 13.08.2017.

a 60 armodafiniili sisaldava Waklert tableti vahendlikult üle riigipiiri toimetamises. 2. Tunnistada Silver Ratnik

§ 184lg 1 järgi süüdi 27.07.2017.

a 60 armodafiniili sisaldava Artvigil tableti vahendlikult üle riigipiiri toimetamises ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus Silver Ratniku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Silver Ratnik ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

3.

§ 83

lg 2 ja

§ 191

alusel konfiskeerida ning hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, so 60 armodafiniili sisaldavat XXX tabletti, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (XXX). 4.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida ning hävitada 60 armodafiniili sisaldavat Waklert 150 tabletti, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (XXX).

  1. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Silver Ratnikult välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:  sundraha 1350 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700047407 ning selgituse “Silver Ratnik, otsus nr 119-2627, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kaks turvaümbrikut, millel märgitud adressaat Silver Ratnik, XXX, mis on hoiul MTA Uurimisosakonna laoruumis aadressil XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. Silver Ratnikut süüdistatakse

§ 184lg 1 järgi suure koguse psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises.

Süüdistuse kohaselt tellis S. Ratnik

  1. juulil 2017, viibides oma elukohas XXX, omandamise eesmärgil veebiaadressil XXX oma XXX 6 lehte 150 mg armodafiniili sisaldavaid XXX tablette. Kokku tellis süüdistatav 60 tabletti, s.o 9 g armodafiniili ja toimetas tabletid postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri.
  2. juulil 2017 pidas Maksu- ja Tolliamet XXX Eestisse saabunud postisaadetise kinni. Soovides tellitud ainet kätte saada, teavitas S. Ratnik müüjat paki viibimisest ja S. Ratniku tellimusel saadeti aadressile XXX uus pakk, milles oli 6 lehte 150 mg armodafiniili sisaldavaid Waklert tablette. Kokku tellis süüdistatav 60 tabletti, s.o 9 g armodafiniili ja toimetas tabletid 2

(17)postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri.
  1. augustil 2017 pidas Maksu- ja Tolliamet XXX Eestisse saabunud postisaadetise kinni. Sotsiaalministri
  2. mai
  3. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Armodafiniil on määruse lisa 1 IV nimekirja kantud modafiniili isomeer. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3¹ lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Armodafiniili puhul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks 1500-2500 mg ehk 1,5-2,5 g, keskmiselt 2 g ainest. Kuigi NPALS § 3 lg 1 keelab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, toimetas S. Ratnik omandamise eesmärgil suures koguses armodafiniili vahendlikult üle riigipiiri.
  4. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et S. Ratniku süü on tõendatud, ning palub tunnistada S. Ratniku

§ 184

lg 1 järgi süüdi, karistada teda 1-aastase vangistusega ja jätta mõistetud karistus

§ 73lg 1 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täielikult täitmisele pööramata.

  1. Süüdistatav S. Ratnik kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, ja tunnistas ühe paki tablettide tellimist. Teist pakki ta ei tellinud ega palunud endale saata. Samuti ei teinud ta esimese paki kättesaamiseks muid pingutusi. S. Ratnik tellis tabletid isiklikuks kasutamiseks. Kuna ta teadis, et armodafiniil võib olla keelatud aine, kontrollis ta määruse lisa 1 nimekirjasid ja Ravimiameti psühhotroopsete ainete nimekirja, kuid ei leidnud sealt armodafiniili. Seetõttu eeldas ta, et armodafiniili käitlemine on lubatud. Süüdistatav ei tutvunud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusega ega teadnud, et nimekirjades loetletud ainete isomeerid on samuti narkootilised ja psühhotroopsed ained. Lisaks ei teadnud ta, et armodafiniil on modafiniili isomeer. Pärast tablettide tellimist ootas S. Ratnik mõnda aega ja kui pakki ei saabunud, kirjutas ta müüjale kirja, paludes teavet kauba kohta või raha tagasi. Kuna pakki ei tulnud, siis süüdistatavat see enam ei huvitanud, vaid ta soovis raha tagasi. Samuti tellis S. Ratnik tabletid selleks, et XXX läheks ladusamalt, ja müüjale kirjutamise ajaks oli XXX juba läbi. Müüja ei vastanud kirjale, kuid internetikaubamajas, kust süüdistatav tabletid tellis, ilmus märge raha tagastamise kohta ja hiljem raha tagastatigi. S. Ratnik luges sellega asja lõppenuks, ei tellinud uut pakki ega avaldanud muul viisil soovi uue paki saamiseks.
  2. Kaitsja asus kohtuvaidluses seisukohale, et S. Ratnikule esitatud süüdistus pole põhjendatud, ja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul pole tõendatud, et postipakkides olnud tabletid sisaldavad armodafiniili. Pakenditelt nähtub ravimi nimi, kuid pakendi sisu ei pruugi alati pakendile vastata. Isegi kui tabletid sisaldavad armodafiniili, pole tõendatud, milline on selle aine toime, s.o kas armodafiniil tekitab narkojoovet või on sel psühhotroopne toime. Ka psühhotroopne toime peab milleski väljenduma ja sellel on kindlad nähud. Kõrvalnähud võimaldavad hinnata, kas ainel on isiku tegevust häiriv toime või mitte. 200 mg modafiniili ei mõjuta inimese käitumist, ei ole talle ohtlik ega tekita joovet. Inimestele on manustatud isegi 1000-16000 mg modafiniili. Seega on need kogused väga erinevad, mis võivad inimese elu, tervist ja olemist mõjutada. Pole tõendatud, kui suurest kogusest piisab kümnele isikule joobe tekitamiseks. S. Ratnik ei teadnud, et armodafiniili käitlemine on 3

(17)keelatud ja viibis eksimuses. Samuti loobus süüdistatav teost, taganedes tehingust ja teatades müüjale, et ta soovib raha tagasi. S. Ratnik ei teadnud sel ajal, kus ja kui kaugel pakk asub, ega saanud paki liikumist takistada. Kuid loobumise puhul polegi oluline, kuhu ja kuidas postipakk liigub, vaid mida isik võtab ette selleks, et paki liikumist takistada. See, kas paki liikumise takistamine on isiku võimuses, on teine asi. S. Ratnik püüdis takistada kausaalahela kulgemist ega tellinud uut pakki. Süüdistatava tahe pakk kätte saada tuleks kõne alla juhul, kui ta oleks saanud teate paki saabumisest ja ta oleks sellele järele läinud. KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et S. Ratnik tellis omandamise eesmärgil
  2. juulil 2017 veebiaadressil XXX oma elukoha aadressile XXX 6 lehte 150 mg armodafiniili sisaldavaid ARTVIGIL-150 tablette, kokku 60 tabletti. Kohtu hinnangul nähtuvad eelkirjeldatud asjaolud ka istungil uuritud tõenditest. Süüdistatav selgitas ristküsitluse käigus, et ta tellis veebiaadressil XXX ühel korral 60 tabletti armodafiniili, sai oma e-posti aadressile tellimuse kinnituse ja tasus kauba eest vajaliku summa oma arvelduskontolt tellimuse kinnitusel näidatud arvelduskontole (vt tl 34 pöördel-35 pöördel). Samuti esitati istungil tõendina
  3. juulil 2017 kell 14.10 XXX e-posti aadressilt S. Ratniku e-posti aadressile saabunud kinnitus tellimuse vastu võtmise kohta. Tellimuse kinnituse kohaselt on tellimus nr XXX vastu võetud, kuid see seisab makse ootel senikaua, kui XXX saab tasutud makse terves mahus kätte. Kui makse on saadud, suunatakse tellimus automaatselt töötlusesse ja seatakse transpordivalmis. Kinnituselt nähtub, et tellimuse objekt ehk toode on 60 Artvigil tabletti, mille eest tuleb koos transpordiga tasuda 124,99 eurot I.P. arvelduskontole nr XXX. Viitenumbrina tuleb märkida tellimuse number. Kaup transporditakse XXX ja nii arve kui ka kaup on adresseeritud S. Ratnikule XXX (vt tl 66-70). Täiendavalt esitati istungil tõendina AS-i SEB Pank maksekorraldus, mille kohaselt tasuti
  4. juulil 2017 kell 14.15 S. Ratniku arvelduskontolt XXX I.P. arvelduskontole nr XXX 124,99 eurot, kusjuures makse selgitusena on märgitud tellimuse number XXX (vt tl 71).
  5. Veel esitati istungil tõendina Maksu- ja Tolliameti
  6. juuli
  7. a läbivaatuse akt nr XXX, mille kohaselt kontrolliti
  8. juulil 2017 kell 16.00-16.50 AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX maksikirja nr XXX, millel oli saajana märgitud S. Ratnik ja saaja aadress oli XXX. Saatja andmed puuduvad. Maksikiri saabus XXX ja selle sisu kontrollimisel avastati 6 blistrit ravimit Armodafinil-150 mg, kokku 60 tabletti (vt tl 48-49). Lisaks nähtub
  9. juuli
  10. a läbivaatuse aktist ning Maksu- ja Tolliameti
  11. juuli
  12. a kauba üleandmisevastuvõtu aktist nr XXX, et postisaadetis koos sisuga anti üle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale (vt tl 50). Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokolli nr XXX kohaselt oli turvaümbrikus triipkoodiga nr XXX kuus suletud blistrit ja igas blistris on 10 tabletti. Kokku on kuues blistris 60 tabletti. Kõikidel blistritel on kirjed: Armodafinil Tablets ARTVIGIL-150, XXX: Armodafinil 150 mg, Exipients q.s., XXX. No.: XXX. Triipkood XXX, XXX. (vt tl 55-56). Rahvastikuregistri
  13. oktoobri
  14. a väljatrükist nähtuvalt on S. Ratniku sideaadress alates
  15. maist 2017 XXX (vt tl 54-54 pöördel) ja ka kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et ta elab sellel aadressil.
  16. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad, usaldusväärsed ja omavahel kooskõlas. S. Ratniku ütlustest nähtuvalt tellis ta veebilehel XXX 60 armodafiniili sisaldavat tabletti, sai oma e-posti aadressile tellimuse kinnituse ja tasus kauba eest vajaliku summa oma arvelduskontolt tellimuse kinnitusel näidatud arvelduskontole. XXX e-posti aadressilt
  17. juulil 2017 kell 14.10 S. Ratniku e-posti aadressile saabunud tellimuse nr XXX kinnituse kohaselt sai XXX 60 Artvigil tableti tellimuse kätte ning tabletid tarnitakse pärast kauba ja transpordi 4
(17)eest makse laekumist S. Ratnikule aadressile XXX. S. Ratniku ütlustest ja panga maksekorraldusest nähtuvalt tasus S. Ratnik samal päeval kell 14.15 tellimuse kinnituses antud juhiseid järgides Artvigil tablettide ja nende XXX transportimise eest I.P. arvelduskontole kokku 124,99 eurot ning Maksu- ja Tolliameti
  1. juuli
  2. a läbivaatuse akti kohaselt peetigi
  3. juulil 2017 AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX S. Ratnikule aadressile XXX saadetav postisaadetis kinni. Läbivaatuse aktist ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli turvaümbrikus 6 lehte 150 mg armodafiniili sisaldavaid ARTVIGIL-150 tabletti, kokku 60 tabletti. Kokkuvõtlikult on
  4. juulil S. Ratniku poolt 60 lehte armodafiniili sisaldava ARTVIGIL-150 tableti tellimine tõendatud.
  5. Kohtu arvates on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
  6. märtsi
  7. a vaatlusprotokolliga nr XXX, Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokolliga nr XXX ning süüdistatava ütlustega tõendatud ka 60 150 mg armodafiniili sisaldava ARTVIGIL-150 tableti posti teel Eestisse saabumine. Nimelt nähtub
  8. märtsi
  9. a vaatlusprotokollist, et veebilehel XXX oli võimalik tellida muu hulgas armodafiliini sisaldavaid tablette Artvigil
  10. Vajutades vasaku hiireklahviga Artvigil-150 tabletipakendi pildile, avanes lähivaade tabletipakile, millel olid kirjed: „Armodafinil Tablets; ARTVIGIL-150; XXX: Armodafinil: 150mg, Exipients: XXX. XXX: H.P.R.L; XXX ; E-mail: XXX“ (vt tl 96-96 pöördel).
  11. Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokolli nr XXX kohaselt on kõikidel
  12. juulil 2017 kinni peetud postisaadetises olnud blistritel kirjed: „Armodafinil Tablets ARTVIGIL-150, XXX: Armodafinil 150 mg, XXX. Triipkood XXX, XXX. (vt tl 5556). Seega kattuvad veebilehel XXX avanenud Artvigil-150 tablettide lähivaatelt ja
  13. juulil 2017 Eestisse saabunud Artvigil-150 tablettide blistritelt nähtuvad kirjed ülekaalukas osas. Erinevalt Eestisse saabunud blistritest ei nähtu veebilehe lähivaatest vaid triipkoodi numbreid. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollis lõpeb blistrite kirjete tsiteerimine sõnadega „XXX“, nähtub vaatlusprotokolli lisatud fotolt nr 2, et blistrid kajastavad veel teksti, kuigi see pole fotolt loetav. Tuginedes Maksu- ja Tolliameti asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud ja fotol nr 2 kajastatud Artvigil-150 blistritel oleva teksti ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
  14. märtsi
  15. a vaatlusprotokollist nähtuva Artvigil-150 tabletipakil oleva teksti kokkulangevusele, tuvastab kohus tõendeid kogumis hinnates, et sarnaselt veebilehel XXX avanenud vaatega järgneb ka Eestisse saabunud Artvigil-150 blistritel sõnade: „XXX“ sama info tablettide tootja kohta (s.o tootja nimi, aadress ja e-posti aadress).
  16. Kokkuvõtlikult nähtub Eestisse saabunud blistritelt muu hulgas ravimi nimi (s.o Armodafinil Tablets ARTVIGIL-150), iga tableti koostis (seal hulgas Armodafinil 150 mg), ravimi hoiustamise soovitused ning ravimi tootja nimi (s.o H.P.R.L. ), aadress (s.o XXX ) ja e-posti aadress (s.o XXX). Kuna blistritel on märgitud, et iga tablett sisaldab 150 mg armodafiliini, ja kuues blistris on kokku 60 tabletti, nähtub blistritelt teave armodafiniili olemasolu ja koguse kohta. Sellele tuginedes on võimalik välja arvutada, et Eestisse saabunud tabletid sisaldasid 9 g armodafiliini (150 mg x 10 x 6 = 9000 mg = 9 g). Arvestades, et samas on esitatud ka tablettide tootja nimi ja kontaktandmed, on armodafiliini olemasolu ja kogust puudutava teabe päritolu üheselt identifitseeritav ning kohtumenetluse pooltele on tagatud võimalus vaidlustada teabeallika usaldusväärsust. Ainuüksi üldsõnaline väide, et pakendite sisu ei pruugi alati pakendi välimusele vastata, ei tekita sellises olukorras tõsiselt võetavaid kahtlusi tootja poolt blistritele märgitud teabe usaldusväärsuses. Samuti on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kõik Eestisse saabunud blistrid avamata ja seega pole kohtul alust kahtlustada, et keegi on pärast tootja poolt tablettide blistritesse pakendamist need ära vahetanud. 5
(17)
  1. Viimaks ei tugine kaitsja väide blistritel kajastatud info ja tablettide tegeliku koostise erinevuse kohta ka süüdistatava ütlustel. Nimelt selgitas S. Ratnik kohtuistungil, et ta on 6 aastat XXX, teadis üldiselt, milline aine armodafiniili on, veendus Euroopa Ravimiameti veebilehel oleva infoga tutvudes, et „see on registreeritud ravim, et see ei saa olla mingisugune kole tervist kahjustav narkootikum“ ning tundis end ohutult. Samuti oli süüdistatava ütluste kohaselt tablettide tellimisel „kõik väga viisakas“ ja „kõik oli nagu tavalises netikaubamajas“. Süüdistatavale ei tundunud midagi kahtlasena (vt tl 34 pöördel-36). Kuna süüdistatav oli huvitatud enda ohutusest, tutvus selles veendumiseks Euroopa Ravimiameti veebilehel oleva teabega ja arvestas isikliku kasutamise eesmärgil veebilehel XXX Artvigil-150 tablettide tellimisel ka tellimiskeskkonna ja tellimise käigu üldist usaldusväärsust, on kaitsja väide süüdistatava tellimuse täitmise käigus Eestisse saabunud blistritel kajastatud info ekslikkuse kohta lõppkokkuvõttes vaid oletuslik. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendatud, et pärast XX.XX.XXXXX tellimuse nr XXX eest tasumist saabus XXX Eestisse S. Ratniku nimele ja tema elukohta adresseeritud pakk, milles oli 60 150 mg armodafiniili sisaldavat tabletti (s.o kokku 9 g armodafiliini).
  2. Süüdistuses heidetakse S. Ratnikule ette ka seda, et kui ta ei saanud
  3. juulil 2017 tellitud Artvigil-150 tablette kätte, teavitas ta müüjat paki viibimisest ja S. Ratniku tellimusel saadeti aadressile XXX uus pakk, milles oli 6 lehte 150 mg armodafiniili sisaldavaid Waklert tablette. Kokku tellis süüdistatav 60 tabletti, s.o 9 g armodafiniili ja toimetas tabletid postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri. Kohtu hinnangul pole S. Ratniku poolt Waklert tablettide tellimine ja üle riigipiiri toimetamine tõendatud.
  4. Kuna Maksu- ja Tolliamet pidas
  5. juulil 2017 XXX S. Ratnikule aadressile XXX saadetava postisaadetise Artvigil-150 tablettidega kinni, ei jõudnud tellitud tabletid tõepoolest süüdistatavani. S. Ratnik selgitas kohtuistungil, et ta ootas pärast Artvigil-150 tellimuse eest tasumist vähemalt kolm nädalat ja kui tablette ei tulnud, kirjutas ta müüjale kirja, paludes teavet kauba kohta või raha tagasi. Sellele kirjale süüdistatav vastust ei saanud, kuid keskkonnas, kus ta tabletid tellis, tühistati tellimus ja raha kanti tagasi. Teist pakki S. Ratnik ei tellinud (vt tl 35). Lisaks esitati istungil tõendina
  6. augustil 2017 kell 4.54 S. Ratniku eposti aadressilt saadetud kirja väljatrükk sisuga: „Tere! Ikka pole vastust? Ma olen oma saadetist nüüd juba peaaegu kuu aega oodanud, palun andke mulle mingit tagasisidet või raha tagasi. Tervitades, Silver Ratnik“ (vt tl 64-65). Selgitades lauset „Ikka pole vastust?“, möönis süüdistatav, et ta võis ka enne kõnealuse kirja saatmist müüjaga veebilehel oleva klienditoe abil ühendust võtta ning uurida tellimuse viibimise põhjuste ja täitmise käigu kohta (vt tl 36). Viimaks esitati istungil tõenditena ka Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX läbivaatuse akt, XX.XX.XXXX kauba üleandmise-vastuvõtu akt nr XXX ning XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokolli nr XXX . XX.XX.XXXX läbivaatuse akti kohaselt kontrolliti
  7. augustil 2017 kell 14.00-14.30 AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX maksikirja nr XXX, millel oli saajana märgitud S. Ratnik ja saaja aadress oli XXX. Saatja andmed puuduvad. Maksikiri saabus XXX Eestisse ja selle sisu kontrollimisel avastati 6 blistrit ravimit Armodafinil- Tablets Waklert150 mg, kokku 60 tabletti. Nähtuvalt XX.XX.XXXX läbivaatuse aktist ning Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX kauba üleandmise-vastuvõtu aktist nr XXX anti postisaadetis koos sisuga üle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale (vt tl 51-53). Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokolli nr XXX kohaselt oli turvaümbrikus triipkoodiga nr XXX kuus suletud blistrit ja igas blistris on 10 tabletti. Kokku on kuues blistris 60 tabletti. Kõikidel blistritel on tekst: Armodafinil Tablets Waklert ® 150, XXX: Armodafinil 150 mg, XXX Triipkood XXX (vt tl 55-57). 6
(17)
  1. Kohtu arvates on Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX läbivaatuse aktiga, XX.XX.XXXX kauba üleandmise-vastuvõtu aktiga nr XXX ning XX.XX.XXXX asitõendi vaatlusprotokolliga nr XXX tõendatud, et
  2. augustil 2017 peeti AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX kinni XXX Eestisse S. Ratnikule aadressile XXX saadetav postisaadetis, milles oli 6 lehte 150 mg armodafiniili sisaldavat Waklert 150 tabletti, kokku 60 tabletti. Kuigi Waklert 150 tabletid sisaldavad sarnaselt Artvigil-150 tablettidega kokku 9 g armodafiniili, need saadeti sarnaselt Artvigil-150 tablettidega XXX Eestisse S. Ratnikule aadressile XXX ning kummalgi korral ei märgitud pakile saatja nime, ei piisa ainuüksi nendest asjaoludest tablettide teistkordse tellimise tuvastamiseks. S. Ratnik eitab Waklert 150 tablettide tellimist ning ükski kohtule esitatud tõend eraldi või kogumis koos teistega ei lükka seda väidet ümber. Isegi juhul, kui S. Ratnik võttis enne
  3. augusti
  4. a kirja müüjaga ühendust, selgitas süüdistatav istungil, et ta uuris müüjalt esialgse tellimuse viibimise põhjuste ja täitmise käigu kohta. Arvestades, et analoogilise sisuga on ka
  5. augusti
  6. a kiri, kus S. Ratnik küsib teavet saadetise kohta, mida ta on peaaegu kuu aega oodanud, või raha tagasi, ei nähtu kohtus uuritud tõenditest, et S. Ratnik tellis teist korda armodafiniili sisaldavaid tablette. Samuti ei nähtu tõenditest, et süüdistatav suurendas esialgset tellimust ja soovis lisaks 60 Artvigil tablettidele omandada ka 60 Waklert tabletti, kokku 120 tabletti. Kuna puuduvad tõendid, selle kohta, et S. Ratnik tellis teist korda armodafiniili sisaldavaid tablette või suurendas esialgse tellimuse ulatust, pole võimalik talle Waklert tablettide Eestisse toimetamist omistada. Seetõttu tuleb S. Ratnik

§ 184

lg 1 järgi 60 Waklert tableti vahendlikult üle riigipiiri toimetamises õigeks mõista. 15.

§ 184

lg 1 sätestab kuriteona narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Tulenevalt NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.
  3. Kuigi armodafiniili pole määruse lisa 1 nimekirjades märgitud, on lisa 1 IV nimekirjas loetletud modafiniil. Istungil esitati tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XXX P.R. kirjalik vastus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri päringule. Vastuse kohaselt on armodafiniil modafiniili ruumiline isomeer (vt tl 92-93). Kohtu hinnangul on eksperdi kirjalik vastus lubatav ja usaldusväärne tõend, millele tuginedes tuvastab kohus, et armodafiniili on modafiniili isomeer. Kuna modafiniil on loetletud määruse lisa 1 IV nimekirjas, vastab armodafiniili modafiniili isomeerina NPALS § 31 lg 1 tunnustele.
  4. NPALS § 3 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Istungil esitati tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) XX.XX.XXXX arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr XXX, mis koostati teises kriminaalasjas. Ekspertiisiakti kohaselt on armodafiniil modafiniili analoog, mis omab stimuleerivat psühhotroopset/narkojoovet tekitavat toimet. Armodafiniili psühhotroopseks toimeks/narkootiliseks joobeks vajalik annus on tavaliselt 150-250 mg. Seega vajatakse 7

(17)kümnele inimesele psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5
  1. g)armodafiniili (vt tl 59-60). Samuti esitati tõenditena Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX nõudekiri nr XXX, mis on adresseeritud EKEI XXX M.T, ning M.T. XX.XX.XXXX kirjalik vastus nr XXX. Nõudekirjas küsiti M.T, kas armodafiniil on narkootiline või psühhotroopne aine, milline on keskmine ühekordne vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitav armodafiniili annus ning kui armodafiniil on psühhotroopne aine, siis kas ja mille poolest erinevad narkojoove ja psühhotroopne toime ning kas ja kuidas on võimalik psühhotroopse toimega aine tarvitamisel saada narkojoove (vt tl 94). M.T. kirjalikust vastusest nähtuvalt on armodafiniil psühhotroopse toimega ravim. Armodafiniili psühhotroopseks toimeks/narkootiliseks joobeks vajalik annus on tavaliselt 150250 mg, keskmiselt 200 mg. Seega piisab psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g), keskmiselt 2000 mg (2
  2. g)armodafiniilist. Psühhotroopne toime on narkootilisest toimest laiem mõiste, kuid mõlemad, nii narkootilised kui ka psühhotroopsed ained, mõjutavad meeleolu ja käitumist. Paljudel narkootilistel ainetel on lisaks valuvaigistav toime, kuid mõlema grupi puhul on kõrgendatud risk sõltuvuse tekkeks. Puhtalt psühhotroopse toimega ained/ravimid mõjutavad tunnetust ja käitumist (nt rahustid, uinutid, stimuleeriva toimega või psühhedeelse toimega ehk aistinguid muutvad ravimid). Narkootiline aine üldisemalt tähendab uimastit (aine või ravim), mida kasutatakse selle meeleolule suunatud mõju tõttu ilma meditsiinilise näidustuseta. Seejuures võivad mõned ravimid olla narkootilise toimega, kuid teatud omaduste tõttu on need vajalikud meditsiinis (eelkõige tugeva valuvaigistava omaduse tõttu) (vt tl 95). 18. Lisaks eeltoodule kuulati M.T. ka kohtuistungil asjatundjana üle. Kokkuvõtlikult selgitas asjatundja, et ravimi toime ja joove on omavahel läbipõimuvad. Joove tekitatakse hea enesetunde saamiseks või rahunemiseks tavaliselt aine mitte eesmärgipärasel kasutamisel. Kuid samas võib ka ravimi tarvitamisel tekkida joove, s.o muutunud füüsilised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Küsimus on selles, kas need muutused tekitatakse meditsiini eesmärgil või ravimit kasutatakse sellise seisundi saavutamiseks. Samuti pole võimalik psühhotroopset toimet ja narkojoovet ning psühhotroopseid ja narkootilisi aineid täielikult lahku lüüa. Narkootilise ja psühhotroopsed aine mõisted on omavahel läbi põimunud. Seetõttu on ka üks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekiri. Kui on tegemist ravimiga, siis eelistab M.T. XXX alati panna narkootilise joobe ja psühhotroopse toime ühte blokki. Narkootiline toime on ka tegelikult psühhotroopne toime, kesknärvisüsteemile mõjuv. Pigem võiks laiemalt kasutada psühhotroopse toime mõistet. Narkootiline on ehk veidi liiast, sest see, mis avaldub, on psühhotroopne toime. Narkootiline on vanast ajast jäänud mõiste, et tekitab sõltuvust. Samas pole sõltuvuse tekitamine narkootilise ja psühhotroopse aine eristamisel asjakohane kriteerium, sest praegu on näiteks kanep I nimekirjas, kuigi see ei tekita sõltuvust. Samuti ei tekita LSD sõltuvust. Just psühhotroopne toime iseloomustab neid aineid rohkem ja paremini, sest neid tarvitatakse psühhotroopse toime tekitamise eesmärgil. Kui armodafiniil nn liikuma hakkas, käsitleti seda esialgu narkootilise ainena määruse lisa 1 I nimekirjas, sest puudusid kliinilised uuringud ja kliiniline väljund. Hiljem liigutati armodafiniil IV nimekirja, sest leiti, et sel ainel on ka kliiniline väljund ja vajadusel võib arst seda retsepti alusel välja kirjutada. Tavaliselt sisaldab armodafiniil modafiniili, mis on samuti valdavalt psühhotroopne aine. Samas on modafiniil ja armodafiniil erinevad ained ja ka nende tarvitamise kogused on erinevad. Armodafiniilil on kerge stimuleeriv toime. Kui inimene on üleväsinud ning tal on veidi depressiooni ja keskendumisraskused, siis armodafiniil aitab. Inimesel läheb ka unetsükkel paremaks ja mõned magavad seetõttu paremini. Kui hommikul võtta, see stimuleerib, aga unetsükkel läheb ilusti paika ja siis saab õhtul paremini magama jääda. Kõige enam kasutatakse armodafiniili inimestel, kes on psüühilise tööga väga 8
(17)ülekoormatud ja selle tõttu, et seda depressiooni ja ärevust langetada ning samal ajal oma igapäevase eluga hakkama saada. Armodafiniil praktiliselt sõltuvust ei tekita. Armodafiniili kogus, millest piisab vähemalt kümnele inimesele toime avaldamiseks, määratakse kindlaks kirjanduse (sh Euroopas ja maailmas narkomaailma nn ohjes hoidvate organisatsioonide kokkuvõtete ja artiklite) alusel. Kõigepealt selgitatakse välja, millisest armodafiniili kogusest piisab toime avaldamiseks ühele inimesele, misjärel korrutatakse see kogus kümnega. Asjakohane kirjandus tugineb aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsetele. Kui narkootiliste ainetega katsete läbiviimine on rohkem vabatahtlik, siis modafiniili ja armodafiniiliga on tehtud lisaks ka päris kliinilisi uuringuid. Uuringutes kirjeldatakse kõiki sümptomeid koos, eristamata toimet ja joovet. Tuleb nn välja võtta, mis on tavaliselt joobele iseloomulikud tunnused. Igal ravimil on toime ja kõrvaltoimed, kuid mitte alati joobele sarnaseid toimeid. Joobele iseloomulikud tunnused ongi ravimi kõrvaltoimed. Suurem osa ravimitest ei tekita joobele viitavaid tunnuseid, pigem tekitavad selliseid tunnuseid psüühikat ja kesknärvisüsteemi mõjutavad ravimid. Seejuures tekitavad joobele sarnaseid tunnuseid ka ravimid, mida psühhotroopsete ainete nimekirjas pole. Armodafiniilil on joobele iseloomulikke kõrvaltoimeid, näiteks enesetunde paranemine ja tasakaaluhäired. Üldiselt on armodafiniil üks leebemaid ravimeid, mille puhul tuleb joobele viitavaid tunnuseid suhteliselt harva ette, aga aeg-ajalt siiski. See sõltub inimesest, annusest, mida ta võtab, ja ka teistest ainetest, mida ta tarvitab. Nii nagu kõigi psühhotroopsete ravimitega on ka armodafiniili puhul soovitus, et ravi alguses ei tohiks sõidukit juhtida (vt tl 37 pöördel-40 pöördel).
  1. Seoses psühhotroopsete ja narkootiliste ainete eristamise ning nende mõjuga (sh narkojoobe tekitamisega) esitati kohtule tõenditena veel ka S. Ratniku e-kirjavahetused Ravimiameti XXX M.T, L.A. ja M.S. Kokkuvõtlikult nähtub M.T. vastustest, et meditsiiniterminoloogias kasutatakse mõistet „narkootiline aine“ enamasti selliste ainete kohta, mis on valuvaigistava ja/või uinutava toimega ning omavad ühtlasi sõltuvust tekitavat potentsiaali. Teatud juhtudel võivad narkootilised ained põhjustada ka eufooriaseisundit. Mõistet „psühhotroopne aine“ kasutatakse enamasti selliste ainete kohta, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ning muudavad mingil viisil meeleolu, mõtteid, taju, tundeid ja käitumist. Põhimõtteliselt on kõigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete puhul võimalik määrata, kas see on valdavalt psühhotroopse või narkootilise toimega. Selliseid aineid sisaldavate ravimite korral on kuuluvuse määratlus välja toodud ka ravimiregistris. NPALS § 31 lg-s 3 sätestatud mõiste „narkojoove“ all on mõeldud üldiselt narkootikumide ehk uimastite tarvitamisest tingitud joovet. Oma olemuselt on narkootikumid ehk uimastid keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist ning seaduste kontekstis on narkootikumid ained, mis on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Uimastite alla kuuluvad nii legaalsed uimastid (alkohol, nikotiin) kui seadusega kontrolli all olevad narkootilised ja psühhotroopsed ained. Õiguslikus mõttes on narkojoobe tekitamine võimalik narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kaudu. Kokkuvõttes on põhimõtteliselt kõigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete puhul võimalik määrata, kas see on valdavalt narkootilise või psühhotroopse toimega, kuid mõiste „narkojoove“ sisustamise seisukohalt ei ole vahet, kas joove on tekitatud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest. Liide „narko“ NPALS § 31 lg-s 3 sätestatud joobe liigi „narkojoove“ ees ei viita narkootilisele ainele, vaid narkootikumidele, mis hõlmab kõiki Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (vt tl 105-108).
  2. L.A. vastuse kohaselt tähendab psühhotroopne aine ravimi (mürgi) toimet kesknärvisüsteemile, psüühikale ja käitumisele. Seda olulist toimet avaldavad psühhiaatrias ja mujal meditsiinis kasutatavad ravimid. Üksikud psühhotroopset toimet avaldavad ravimid jt 9
(17)mürgid põhjustavad psüühilist sõltuvust, ainete kuritarvitamist – narkomaaniat, neid võib nimetada narkootikumideks (uimastiteks), narkomaaniat põhjustavateks aineteks. Psühhotroopne terapeutiline toime ei ole samastatav narkootilise toimega. Narkootiline toime on mürgi (ravimi) võime kutsuda esile psüühilist/füüsilist sõltumust st patoloogiat (vt tl 109).
  1. M.S. vastusest nähtuvalt sisaldavad narkootilised ja psühhotroopsed ravimid narkootilist või psühhotroopset ainet ning neid kasutatakse eelkõige valu, psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haiguste ravimiseks. Narkootilised ja psühhotroopsed ravimid toimivad läbi kesknärvisüsteemi erinevate mediaatorite, muutes aju neurokeemiat. Sellega kaasneb ravimite soovitud toime nagu näiteks valu vähenemine. Psühhotroopsed on valdavalt need ravimid, mis mõjutavad inimese tunnetust ja käitumist (näiteks rahustid ja unerohud, stimulandid ja psühhedeelikumid). Narkootilised ravimid on valdavalt valuvaigistid (opioidid, sh morfiin, fentanüül jt). Narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele kehtivad meditsiiniasutustes erinevad käitlemise nõuded. Kindlasti ei saa kõigi nende ainete kohta öelda narkootikum. Kui tahta kasutada üht ja kõike hõlmavat terminit, siis kõige laiem mõiste võiks olla kesknärvisüsteemi mõjutavad eined (ravimid), sinna alla kuuluks nii narkootilised, psühhotroopsed ja ka need ained, mis eelneva kahe jaotuse alla ei mahu (nt antidepressandid) (vt tl 110).
  2. Samuti esitas kaitsja tõendina Eesti Keele Instituudi veebilehelt tehtud väljavõtted, mille kohaselt on narkootikum sõltuvust tekitav aine või ainete segu, mida kasutatakse illegaalse uimastina (nt kokaiin, heroiin, kanep). Narkojoove on narkootilistest ainetest tingitud joobeseisund (vt tl 111-112). Viimaks esitas kaitsja tõenditena ka väljavõtted teosest „Tervise ABC“ (Valgus, 2009), mis kajastavad samuti narkootiliste ainete ja psühhotroopsete ainete olemust. Muu hulgas nähtub neilt väljavõtetelt, et narkootilised ained ehk uimastid on psüühikat mõjutavad ained, mis võivad kergesti tekitada haiguslikku tungi neid pidevalt tarvitada ning mis on rahvusvaheliste lepetega või siseriiklikult tunnistatud narkootikumideks. Terminit „psühhotroopne aine“ kasutatakse mõnikord narkootikumi ehk sõltuvusaine tähenduses, mida ei saa õigeks pidada. Narkomaaniat põhjustavad ained on sõltuvusained ehk narkootikumid (vt tl 113-114).
  3. Kohtu hinnangul on Maksu- ja Tolliameti XX.XX.XXXX nõudekiri nr XXX, M.T. XX.XX.XXXX kirjalik vastus nr XXX ning tema poolt kohtuistungil asjatundjana antud ütlused tõenditena lubatavad ja usaldusväärsed. Asjatundja selgitas istungil põhjalikult ja arusaadavalt, et aine psühhotroopne toime ja joove on omavahel läbi põimunud ning neid pole võimalik üksteisest täielikult eristada. Nii tähendab narkootiline toime sisuliselt aine psühhotroopset toimet ja joobele iseloomulike tunnuste tekkimist käsitletakse ravimi kõrvaltoimetena. Armodafiniil on sarnaselt modafiniiliga valdavalt psühhotroopne aine, mille tarvitamine võib tekitada joobele iseloomulikke tunnuseid, näiteks enesetunde paranemist ja tasakaaluhäireid.
  4. Arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omavahelist läbi põimumist ning joobe liigitumist psühhotroopse toime alla, nähtub kohtu hinnangul eeltoodust üheselt, et ka psühhotroopse aine (sh armodafiniili) tarvitamisel võivad tekkida joobele iseloomulikud tunnused, s.t väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega puudub igasugune alus arvata, et seadusandja silmis saab narkojoobe tekitada üksnes narkootiline aine. Liiati, nagu öeldud, pole narkootilisi ja psühhotroopseid aineid võimalik 10
(17)üksteisest täielikult eristada. Kokkuvõtlikult on ka psühhotroopse aine (sh armodafiniili) puhul võimalik välja selgitada, milline on aine suur kogus NPALS § 31 lg 3 mõttes.
  1. Kohtu arvates on lubatavad tõendid ka M.T, L.A, ja M.S. vastused osas, mis ei puuduta õiguse tõlgendamist ja kohaldamist. Lubatavas osas on need tõendind ka usaldusväärsed, kuid ei anna praeguse asja lahendamiseks oluliselt tõendusteavet juurde. Valdavalt korratakse kõnealustes tõendites asjatundja poolt kohtuistungil antud selgitusi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemuse ja mõju kohta ning tõendite kogumist nähtuvalt on mõistetel „psühhotroopne aine“ ja „narkootiline aine“ meditsiini valdkonnas mõneti teine sisu. Ainuüksi need asjaolud ei väära eelmises punktis esitatud mõttekäiku NPALS § 31 lg 3 tõlgendamise kohta.
  2. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi asjatundja seisukohalt vaadatuna on narkootilise aine mõiste liiast ja vananenud, on kohtu hinnangul narkojoobe mõistel NPALS § 31 lg 3 ja

§ 184kohaldamisel siiski oluline roll.

Sätestades, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, ei piisa seadusandja hinnangul aine suure koguse jaatamiseks mis tahes psühhotroopse toime avaldumisest. Suurest kogusest NPALS § 31 lg 3 mõttes on alust rääkida alles siis, kui aine kogusest piisab vähemalt kümnele inimesele sellise kvaliteediga psühhotroopse toime tekitamiseks, mida on võimalik käsitleda joobena.

  1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui narkootilise või psühhotroopse aine koostis on kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine vältimatult aine mõju uurimist ekspertiisi vormis. Vajalikke andmeid võib saada erialakirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks tehtud katseid ja nende tulemust. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases mõistes, mille tulemusel koostatud ekspertiisiakt peaks vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele. Eelnevast tulenevalt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsus nr 3-1-1-7-14, p 12 ja
  4. novembri
  5. a otsus nr 3-1-1-95-16, p 24).
  6. Samas ei saa narkootilise aine suure koguse olemasolu tõendada pelgalt viitega erialakirjanduses sisalduvatele andmetele, kuna erialaseid teadmisi omamata ei ole kohtumenetluse poole pädevuses hinnangu andmine selliste andmete aja- ja asjakohasusele. Võttes arvesse, et puudub üldtunnustatud kokkulepe selle kohta, millise institutsiooni arvamus narkootilise aine suurt kogust kinnitaks või mis oleks autoriteetne ja legitiimne, võib seetõttu mõistetavalt ka kaitsja taotleda omalt poolt asjatundja kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. novembri
  8. a määrus nr 3-1-1-8913, p 12).
  9. EKEI XX.XX.XXXX arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti ja EKEI eksperdi M.T. XX.XX.XXXX kirjaliku vastuse kohaselt piisab kümnele inimesele psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g), keskmiselt 2000 mg (2 g) armodafiniilist. Kuigi nendes kirjalikes tõendites pole viidatud kasutatud kirjandusele, mille abil vastva tulemuseni jõuti, selgitas asjatundjana üle kuulatud EKEI ekspert M.T. istungil, et armodafiniili kogus, millest piisab vähemalt kümnele inimesele toime avaldamiseks, määratakse kindlaks kirjanduse (sh Euroopas ja maailmas narkomaailma nn 11

(17)ohjes hoidvate organisatsioonide kokkuvõtete ja artiklite) alusel. Kõigepealt selgitatakse välja, millisest armodafiniili kogusest piisab toime avaldamiseks ühele inimesele, misjärel korrutatakse see kogus kümnega. Asjakohane kirjandus tugineb aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsetele. Kui narkootiliste ainetega katsete läbiviimine on rohkem vabatahtlik, siis modafiniili ja armodafiniiliga on tehtud lisaks ka kliinilisi uuringuid. 30. Kohtu hinnangul tõendavad ekspertiisiakt, kirjalik vastus ja asjatundja ütlused kogumis usaldusväärselt, et kümnele inimesele piisab psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5
  1. g)armodafiniilist. Asjatundja kirjeldas istungil piisava täpsusega armodafiniili suure koguse välja selgitamise käiku ja lähteallikaid ning kaitsjal ja süüdistataval oli soovi korral võimalik ekspertiisiaktist ja kirjalikust vastusest nähtuva lõpptulemuse usaldusväärsust vaidlustada. 31. Esitades kohtule tõendina D.E.M. ingliskeelse kliinilise ülevaate modafiniili kohta ja selle dokumendi eestikeelse tõlke (vt tl 115-117), ongi kaitsja püüdnud vaidlustada ekspertiisiaktist ja M.T. kirjalikust vastusest nähtuvat seisukohta, et kümnele inimesele piisab psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks 1500-2500 mg (1,5-2,5
  2. g)armodafiniilist. Kaitsja hinnangul nähtub kõnealusest tõendist, et inimestele on manustatud isegi 1-6 g modafiniili. Seega pole sellistes kogustes modafiniili manustamine ühele inimesele ohtlik, rääkimata kümnest inimesest (vt tl 34). 32. Kohtu hinnangul pole kaitsja esitatud tõend lubatav. KrMS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keele. Tulenevalt KrMS § 161 lg-st 1 kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk, kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. KrMS § 161 lg 3 järgi hoiatatakse vannutamata tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest võib teda karistada kriminaalkorras. Seega võib kriminaalmenetluses osaleda vaid vandetõlk või tõlk, keda on teadvalt valesti tõlkimise eest hoiatatud. Praeguses asjas ei nähtu kaitsja esitatud tõenditest, kes tõlkis ingliskeelse kliinilise ülevaate eesti keelde, mistõttu ei vasta dokumendi tõlge KrMS § 10 lg 3 ja § 161 lg 3 nõuetele. Järelikult on tegemist lubamatu tõendiga. Lisaks pole kõnealune tõend ka asjakohane. Kaitsja väidete kohaselt puudutab kliiniline ülevaade modafiniili, kuid S. Ratnikule heidetakse ette armodafiniili ebaseaduslikku käitlemist. Kuna modafiniili ja armodafiniili tarvitamiskogused on erinevad, pole võimalik armodafiniili puhul modafiniili kogustest lähtuda. Viimaks kajastab tõend kaitsja sõnul infot modafiniili ohtlikkuse kohta. Aine ohtlikkus ei mõjuta aga S. Ratniku süüküsimuse lahendamist. Kokkuvõtlikult jätab kohus D.E.M. kliinilise ülevaate koos tõlkega otsuse tegemisel kõrvale. 33. Arvestades, et kümnele inimesele piisab psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks 1,5-2,5 g armodafiniilist ja et S. Ratniku poolt tellitud Artvigil tabletid sisaldasid kokku 9 g armodafiliini, saab praeguses asjas rääkida psühhotroopse aine suurest kogusest NPALS § 31 lg 3 ja

§ 184mõttes.

9 g armodafiniilist piisab narkojoobe tekitamiseks 3660 inimesele. Järgmisena tuleb lahendada küsimus, kas S. Ratnik realiseeris

§ 184

lg 1 objektiivse koosseisu, s.o kas tema tegevus on käsitatav suure koguse psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisena. 34. S. Ratnik tellis omandamise eesmärgil veebiaadressil XXX oma elukoha aadressile XXX 60 Artvigil tabletti, mis sisaldasid suures koguses armodafiliini. Kuna Maksu- ja Tolliamet pidas S. Ratnikule adresseeritud postisaadetise koos tablettidega AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX kinni, toimetas S. Ratnik suures koguses psühhotroopse aine 12

(17)postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri. Samas jäi S. Ratniku lõppeesmärk (s.o psühhotroopse ainele vahetult enda valduse kehtestamine) Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu realiseerimata. 35. Riigikohus on märkinud, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne. Siiski saab

§ 184

lg 1 koosseisu objektiivseteks tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist. Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 184

lg 1 ei anna narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude ammendavat loetelu. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus nr 3-1-1-56-15, p-d 10 ja 11). 36. Arvestades eeltoodut, realiseeris S. Ratnik kohtu hinnangul

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

Kuigi S. Ratnikul ei õnnestunud Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu suures koguses armodafiliinile vahetult enda valdust kehtestada, toimetasid postiteenuse osutajad S. Ratniku tellimust täites psühhotroopse aine Eestisse. Juba see tegevus on käsitatav käitlemisena

§ 184

mõttes, sest armodafiliini Eestisse toimetamise käigus valdasid postiteenuse osutajad enda teadmata ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet. Seisukohta, et ka juba narkootilise või psühhotroopse aine üle riigipiiri toimetamise puhul saab rääkida

§ 184

objektiivse koosseisu realiseerimisest, toetab täiendavalt

§ 183lg 1 sõnastus.

Nimelt näeb

§ 183

lg 1 kuriteona ette narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, loetledes ammendavalt koosseisupärased käitlemisteod, s.o edasiandmine, vahendamine, valmistamine, omandamine, valdamine ja süstemaatiliselt üle riigipiiri toimetamine. Kohus ei näe ühtki mõistlikku põhjust, miks peaks tõlgendama

§ 184

mõistet „käitlemine“ võrreldes

§-ga 183 kitsendavalt ja välistama üle riigipiiri toimetamise koosseisupäraste käitlemistegude hulgast. Vastupidi – kuna

§ 184

teoobjekt on suures koguses narkootiline või psühhotroopne aine, on käitlemine sellises olukorras kriminaalkorras karistatav

§-ga 183 võrreldes laiematel alustel (nt ei nõua

§ 184

suure koguse narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, omandamise või valdamise puhul edasiandmise eesmärki). 37. Tellides 9 g armodafiliini ja toimetades selle postiteenuse osutajaid ära kasutades Eestisse, rikkus S. Ratnik NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keeldu. Seega käitles süüdistatav ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet ja pani toime

§ 184objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 184

lg 1 subjektiivsed tunnused.

§ 15lg 1 kohaselt on üldjuhul kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

Tulenevalt

§ 16lg-st 1 on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Seega nõuab

§ 184lg 1 subjektiivse tunnusena vähemalt kaudset tahtlust.

Praeguses asjas kinnitas süüdistatav, et ta tellis veebilehel XXX omandamise eesmärgil 60 150 mg armodafiliini sisaldavat Artvigil tabletti ning tasus nii tablettide kui ka Eestisse transportimise eest. Seega oli S. Ratnik teadlik kõigist

§ 184

lg 1 objektiivsele koosseisule vastavatest asjaoludest (armodafiniili olemasolust, kogusest, tellimisest ja posti teel Eestisse toimetamisest) ning tahtis aine 13

(17)omandamise eesmärgil tegu toime panna. Kokkuvõtlikult realiseeris S. Ratnik

§ 184lg 1 objektiivsed tunnused otsese tahtlusega.

  1. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S. Ratnik selgitas kohtuistungil, et ta on 6 aastat XXX, teadis väga hästi, et on olemas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekiri, ning möönis, et armodafiniil võib olla selles nimekirjas. Veendumaks, kas armodafiniili käitlemine on keelatud, läks süüdistatav Riigi Teataja veebilehele, otsis üles seaduse, millel oli lisa 1 ja tegi selle lisa lahti. Kuna lisas 1 polnud armodafiniili loetletud, arvas süüdistatav, et selle käitlemine on lubatud, ja tellis 60 Artvigil tabletti. Nimekirjas ei olnud viidet sellele, et lisaks seal loetletud ainetele on keelatud käidelda ka nende ainete isomeere, estreid, eetreid ja soolasid. Kuna S. Ratnik ei tegele igapäevaselt seadustega, ei tekkinud tal kahtlust, et ka nimekirjas loetlemata ainete käitlemine võib olla keelatud. Lisaks nimekirjale kontrollis süüdistatav ka Ravimiameti veebilehte. S. Ratnik ei lugenud seadust ega teadnud tellimise ajal, et armodafiniil on modafiniili isomeer. S. Ratnik tegi ka Euroopa Ravimiameti veebilehel päringu armodafiniili kohta, kuid vasteks tuli modafiniil. Süüdistatav tutvus modafiniili annustamise, näidustuse ja teiste ravimitega koostoime kohta esitatud infoga ja veendus selle pinnalt, et armodafiniili tarvitamine on talle ohutu. Viimaks läks S. Ratnik veebiaadressile XXX, tegi otsingu armodafiniili kohta ning sai vasteteks nii armodafiniili kui ka modafiniili. Süüdistatav tellis armodafiniili (vt tl 34 pöördel36 pöördel).
  2. Argument, et S. Ratnik polnud teadlik, et armodafiniil on psühhotroopne aine, mille käitlemine on Eestis üldjuhul keelatud, osutab keelueksimusele

§ 39

mõttes.

§ 39

lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Asudes välja selgitama, kas S. Ratnik viibis keelueksimuses või mitte, märgib kohus, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-VI on sotsiaalministri

  1. mai 2005 nr 73 lisa
  2. Täiendavalt sätestab NPALS § 31 lg 1 esimene lause, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Analoogiliselt NPALS § 2 lg-ga 1 näeb ka määruse § 3 lg 1 ette, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Seega on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõiste sätestatud kahes õigusaktis – nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses kui ka sotsiaalministri määruses.
  3. Pidades silmas, et S. Ratniku ütluste kohaselt teadis ta aastatepikkuse töökogemuse tõttu ravimitega seotud valdkonnas „väga hästi“, et on olemas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekiri, pole kohtu hinnangul usutav, et samas oli süüdistataval kindel veendumus, et kõnealune nimekiri loetleb ammendavalt kõik narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine on keelatud. Samuti ei saa üksnes nimekirjas esitatud ainete loeteluga tutvumine tekitada isikul veendumust, et sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõiste ning käitlemise nõuded piirduvadki. Usutav pole seegi, et S. Ratnik ei teadnud modafiniili ja armodafiniili tihedatest seostest. Mõlema aine nimi on äärmiselt sarnane, S. Ratniku ütluste kohaselt veendus ta armodafiniili ohutuses modafiniili kohta esitatud teabe alusel ja ka aine tellimisel sai ta armodafiniili kohta päringu tegemisel vasteteks nii armodafiniili kui ka modafiniili. Arvestades eeltoodud asjaolusid, ei viibinud S. Ratnik kohtu hinnangul keelueksimuses. 14

(17)
  1. Nagu öeldud, selgitas S. Ratnik istungil sedagi, et ta ootas pärast Artvigil-150 tellimuse eest tasumist vähemalt kolm nädalat ja kui tablette ei tulnud, kirjutas ta müüjale kirja, paludes teavet kauba kohta või raha tagasi. Müüjale saadetud kirja eesmärk oli see, et kuna pakki ei tulnud, siis see süüdistatavat enam ei huvitanud. Ta soovis vaid raha tagasi saada ja tehingu annulleerida. S. Ratnik oli kindel, et ta ei saa niikuinii pakki kätte ja talle ei kanta ka raha tagasi. Kuna süüdistataval oli makstud rahast kahju, andis ta müüjale võimaluse olukorda selgitada ja kokku leppida, kuidas edasi minna. Müüja ei vastanud kirjale, kuid internetikaubamajas, kust süüdistatav tabletid tellis, ilmus märge raha tagastamise kohta ja hiljem raha tagastatigi. S. Ratnik luges sellega asja lõppenuks. Juhul, kui müüja oleks talle järelpäringu peale vastanud, et pakk ikka tuleb, siis oleks süüdistatav arvatavasti küsinud raha tagasi, sest tal polnud tablette enam vaja. S. Ratnik tellis tabletid selleks, et eksamiteks õppimine läheks ladusamalt, ja müüjale kirjutamise ajaks oli eksamisessioon juba läbi (vt tl 3537).
  2. Samuti esitati istungil tõendina
  3. augustil 2017 kell 4.54 S. Ratniku e-posti aadressilt saadetud kirja väljatrükk sisuga: „Tere! Ikka pole vastust? Ma olen oma saadetist nüüd juba peaaegu kuu aega oodanud, palun andke mulle mingit tagasisidet või raha tagasi. Tervitades, Silver Ratnik“ (vt tl 64-65). Selgitades lauset „Ikka pole vastust?“, möönis süüdistatav, et ta võis ka enne kõnealuse kirja saatmist müüjaga veebilehel oleva klienditoe abil ühendust võtta ning uurida tellimuse viibimise põhjuste ja täitmise käigu kohta (vt tl 36).
  4. Lisaks esitati tõendina väljavõte, mille kohaselt on XX.XX.XXXXX tellimuse nr XXX juures märge „raha tagastatud“ (vt tl 62-63). Viimaks esitati tõendina ka AS-i SEB Pank maksekorraldus, millest nähtuvalt kanti
  5. augustil 2017 kell 14.08 C.A.P.S. arvelduskontolt nr XXX S. Ratniku arvelduskontole nr XXX 77,33 eurot. Makse selgitusena on märgitud: XXX-XXX-XXX – (vt tl 104). S. Ratnik selgitas kõnealuse maksekorralduse kohta, et see tõendab talle tellimuse eest raha tagastamist. Süüdistatava kirja peale tellimus tühistati ja raha tagastati, kuid kuna „tegu pole päris puhta asjaga“, kasutas müüja raha tagastamiseks krüptoraha. S. Ratnik pidi raha tagasi saamiseks avama vastava konto ja sealt raha enda arvelduskontole kandma. AS-i SEB Pank kontole jõudnud rahasumma on tellimuse eest makstust erinev, sest krüptoraha maksumus kõigub tundidega ja päevast päeva. Samuti läksid maha erinevad tasud, mida müüja maha võttis, ja siis veel selle menetluse tasu, et raha arvelduskontole jõuaks (vt tl 33 pöördel).
  6. Vastates kaitsja väitele, et eeltoodu näol on tegemist süüteokatsest loobumisega, märgib kohus, et kuna S. Ratnik realiseeris
  7. juulil 2017 suure koguse armodafiliini vahendlikult Eestisse toimetamisega

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu, polnud tal 9.

augustil 2017 enam võimalik süüteokatsest loobuda. Selleks ajaks oli

§ 184lg 1 tunnustele vastav tegu juba toime pandud.

Asjaolu, et S. Ratnik polnud armodafiniili Eestisse toimetamisest 9. augustil 2017 teadlik, eeltoodud seisukohta ei muuda. Lõpuleviidud süüteost pole võimalik loobuda. Kuna S. Ratnik pani toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, tuleb ta

§ 184lg 1 järgi süüdi tunnistada.

45. Täiendavalt selgitab kohus, et süüteokatsest loobumine ei saaks kõne alla tulla ka juhul, kui asuda seisukohale, et

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu jäi katse staadiumisse.

§ 40

lg 1 kohaselt vabaneb isik süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel

§-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest. Tulenevalt

§ 40

lg-st 3 loobub isik vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Kuna 15

(17)S. Ratnik kinnitas kohtuistungil, et müüjaga ühenduse võtmise ajaks oli ta kindel, et tabletid ei jõua niikuinii temani, polnud süüteokatsest vabatahtlik loobumine enam võimalik. Süüdistatava ettekujutuse järgi ei saanud tabletid enam Eestisse saabuda ja

§ 184lg-s 1 sätestatud tegu polnud enam võimalik lõpule viia.

Seega oli ka süüteokatsest loobumine välistatud. 46. Kohtule esitati tõenditena ka Ravimite nimetuste, ravimvormide, tugevuste, manustamisviisi, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides (vt tl 72-75); Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muutmise alused (vt tl 76-79 pöördel); Ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht (vt tl 80-89) ning Müügiloa tingimused (vt tl 90-91 pöördel). Kohtu hinnangul ei sisalda need tõendid S. Ratniku kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist teavet ja on asjakohatud. Seetõttu jätab kohus need otsuse tegemisel kõrvale. 47.

§ 184

lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Analüüsides S. Ratniku süü suurust, märgib kohus, et süüdistatav käitles üht leebemat psühhotroopset ainet isikliku kasutamise eesmärgil. Samuti ületab käideldud aine kogus suure koguse määra suhteliselt vähe – käideldud armodafiniilist piisab narkojoobe tekitamiseks 36-60 inimesele. Eelnevast tulenevalt on süüdistatava süü üsna väike. Samuti kahetses S. Ratnik kohtuistungil toimepandud tegu ja kohtul pole alust kahetsuse siiruses kahelda. Seega esineb

§ 57lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu.

48. Kuigi praeguses asjas ei tule kõne alla süüteokatsest vabatahtlik loobumine, aktualiseeruvad kaitsja väited armodafiniili Eestisse saabumise takistamise kohta karistuse mõistmisel. Juhul, kui S. Ratnik püüdis tõsimeeli katkestada enda poolt vallandatud kausaalahelat ja takistada suure koguse psühhotroopse aine Eestisse saabumist, kujutaks see kohtu hinnangul endast karistust kergendavat asjaolu

§ 57lg 2 mõttes.

  1. Kohtu arvates ei ole tõsimeelne armodafiniili Eestisse saabumise takistamise soov siiski tõendatud. Kuna S. Ratnik uuris
  2. augustil 2017 müüjale saadetud kirjas võrdselt tellitud paki ja raha tagasi saamise kohta, ei nähtu kirjast tellimuse annulleerimise või

§ 184lg-s 1 sätestatud kuriteo ärahoidmise kasuks otsustamist.

Samuti ei anna kirja sisu alust arvata, et tellitud pakk S. Ratnikut enam ei huvitanud. Väide, et süüdistatav ei tundnud

  1. augustil 2017 tablettide vastu enam huvi, sest selleks ajaks oli eksamisessioon lõppenud, pole usutav ka seetõttu, et süüdistatav tellis tabletid
  2. juulil
  3. Üldteada olevalt on XXX eksamisessioon lõppenud juba selleks ajaks. Kokkuvõtlikult pole võimalik armodafiniili Eestisse saabumise takistamise soovi karistust kergendava asjaoluna arvestada. See, et müüja kandis XX.XX.XXXXX tellimuse eest S. Ratnikule raha tagasi, eeltoodud mõttekäiku ei kummuta.
  4. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Kohtule on tõendina esitatud ka S. Ratniku karistusregistri väljevõtted, mille kohaselt pole S. Ratnikut kriminaalkorras kordagi karistatud ja teo toimepanemise ajal puudusid tal ka kehtivad väärteokaristused (vt tl 99-102).
  5. Arvestades eeltoodut kogumis, piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatava karistamisest

§ 184lg 1 miinimummääras.

Seetõttu mõistab kohus S. Ratnikule karistuseks 1-aastase vangistuse. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades tähtajalise vangistuse ära kandmine 16

(17)S. Ratniku poolt otstarbekas, jätab kohus mõistetud karistuse

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui S.

Ratnik ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 9 on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot (kuutasu alammäär alates
  2. jaanuarist 2019 on 540 eurot). See summa tuleb S. Ratnikult välja mõista.
  3. Praeguses asjas on asitõenditeks Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas hoiul olevad postisaadetiste pakendid ning EKEI-sse edastatud Artvigil ja Waklert tabletid. Kohus konfiskeerib

§ 83

lg 2 ja § 191 alusel tahtliku süüteo vahetu objektina 60 armodafiniili sisaldavat ARTVIGIL-150 tabletti. Samuti konfiskeerib kohus

§ 83lg 4 alusel 60 armodafiniili sisaldavat Waklert 150 tabletti. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kõik tabletid ja postisaadetise pakendid hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik Niina Karu Rahvakohtunik Reet Jaadla Rahvakohtunik 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.