Obsah (5)

§ 131§ 134§ 127§ 1043§ 1045

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nende tasumiseni. 11. Isikuõiguste rikkumise korral hüvitatakse kannatanule põhjustatud kulutused ning sissetuleku või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju (

§ 131

). Kulutuste all mõeldakse eelkõige võimalikust (vaimse) tervise kahjust tulenevaid ravikulusid. Hageja poolt teise korteri üürimisega tekkinud kulud ei ole hõlmatud

§ 131eesmärgiga.

Kulud ei tekkinud kostja tegevuse tulemusel, vaid olid hageja valik. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. 12. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel

§ 134

lg 2 alusel arvestas kohus järgmisi hagiavalduses nimetatud asjaolusid - kostja arvas, et lähtub õigetest andmetest, võla puudumine ja vastavalt andmete ebaõigsus tuvastati kohtumenetluses; avalikkuse hulk, kellele andmeid avaldati, oli piiratud ühe kortermajaga; naabrid suhtusid hagejasse halvasti; kostja ei avaldanud pärast andmete ebaõigsusest teadasaamist andmeid ümber lükkavat teadet ega näidanud üles kahetsust. Eeltoodut arvesse võttes on hagejale tekkinud vaimsetele kannatustele vastav põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot APELLATSIOONKAEBUS

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuded rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jaotada menetluskulud teisiti.
2. Kohus kohaldas valesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-t
3. Kohus pidi hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldama, mitte asuma asja sisuliselt lahendama. Hageja väitis, et tal tekkis kahju kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu, kuid kohus leidis, et varaline kahju ei ole kostja tegevusega seotud ja mittevaraline kahju on väike.
4. Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja ei ole tekkinud kahjus süüdi, sest ta ei teadnud enne kohtuotsuse jõustumist, et arved on valed. Kostja teadis või pidi teadma, et ta tegutseb ebaseaduslikult ja et hageja süüdistamiseks ning võla nõudmiseks puudub õiguslik alus. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja eesmärk oli hagejat halvustada ja teha tema elu majas talumatuks põhjusel, et 2016.a üldkoosolek kutsuti kokku hageja initsiatiivgrupi poolt.
5. Kohus hindas valesti, et avalikkuse hulk, kellele avaldati valeandmeid, on piiratud ühe kortermajaga. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei luba andmete avalikustamist ilma isiku nõusolekuta sõltumata avalikkuse hulgast. Kortermajad on avatud kolmandatele isikutele. Kostja avalikustas hageja au teotavaid valeandmeid vähemalt 432-le majaelanikule ja 3 864-le kolmandale isikule. Hagejal on oma äri ja majas elab vähemalt kaks hageja potentsiaalset klienti. Valeandmete avaldamine mõjutas nende usaldust hageja firma ja tema isiku vastu, vähendades hageja sissetulekut.
6. Vale on kohtu järeldus, et hageja kulud teise korteri üürimiseks olid tema valik. Kohus hindas ebaõigesti kolimise põhjuseid ja hageja kannatuste sügavust. Hageja elas Sõpruse pst 242-96 korteris 10 aastat. Hageja elu muutus kostja tegevuse tõttu talumatuks ja ohtlikuks naabrite agressiivsuse tõttu. Ta tundis valu ja kannatust ning teiste majaelanike alandavat suhtumist. Hageja muretses iga päev oma tervise ja vara pärast. Kolimine üürikorterisse oli ainus võimalik ja vajalik abinõu hageja psüühikale ning tervisele suurema kahju tekkimise vältimiseks. Seadus ei välista hagejale varalise kahju hüvitamist.
7. Kohus kohaldas mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel valesti

§ 134lg-t 2.

Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud esitas hageja. Kostja ei esitanud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel oleks kohus saanud hüvitise suuruse vähendamist kaaluda. Kohus ei saanud hageja nõuet vähendada.

1. Väljamõistetud hüvitis ei ole kooskõlas kostja rikkumise intensiivsuse ja mõjuga. Andmete avalikustamine riivab hageja mainet. Selles väljendatakse arvamust hageja võimete ja iseloomuomaduste kohta. Kostja väärtushinnangud ei lähtu heast tahtest. Võlgnike nimekiri hageja nimega oli kõikides maja trepikodades mitu kuud, sh pärast kohtuotsuse jõustumist. Umbes 1/3 korteriomanikest hakkas hageja suhtes üles näitama agressiivsust. See põhjustas talumatuid kannatusi, kuna hageja elas pidevas ebamugavuse, pinge ja kannatuste seisundis. Ühes majas elades ei saanud hageja naabreid vältida. Kostja käitumine põhjustas hagejale hingelisi kannatusi, stressi ja unehäireid. Rikkumine on raske, sest kostja süüdistuse sisu „hageja elab teie kulul“, mida tuleks lugeda kui „ta on varas“, on räige ja laimav. Kohtupraktikas väljakujunenud õiglane hüvitis on 10 000 eurot.
2. Arusaamatu ja põhjendamata on maakohtu otsus hüvitada mittevaraline kahju just 1000 euro ulatuses. Kostja vastutust iseloomustab tahtlik seadusevastane tegevus, kus ta kuritarvitab oma ametiseisundit. Kostja hageja nõuet ei vaidlustanud ja kiitis selle heaks.
3. Kohtul on õigus asi sisuliselt läbi vaadata TsMS § 407 lg 1 alusel siis, kui hageja nõuded on õigusvastased. Antud juhul see nii ei ole ja hageja nõuded tuleb täies ulatuses rahuldada.
4. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse õiguslikke põhjendust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
6. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud hageja nõuded tagaseljaotsusega täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sama paragrahvi lg-s 6 sätestatu kohaselt, kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega pidi maakohus kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust ja jätma õiguslikult põhjendamata hagi rahuldama. Seda maakohus ka tegi ja jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude lõppjärelduses õigesti rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. 4 25.

§ 127

lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. See tähendab, et kohus peab ka tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima muu hulgas

§ 127lg 2 aluseks olevat nn normi õiguskaitset ehk rikutava kohustuse kaitseeesmärki.

26. Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab hagiavalduses esitatud asjaoludel olla esmalt

§ 1043jj sätted.

Need võimaldavad isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti üldkoosseisul põhineva nõude. 27. Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (

§ 1045

lg 1), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk

§ 127

lg 2 mõtte kohaselt piiritletud

7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (

§-d 129-132). Vaidlusaluse asja seisukohalt omab tähtsust

§ 131, mis piirab hüvitisnõudeid isikuõiguste rikkumise korral.

Maakohus leidis õigesti, et nimetatud sätte alusel hagejale tekkinud varaline kahju hüvitamisele ei kuulu. 28. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue ei ole antud juhul hõlmatud

§ 1045lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 kaitse-eesmärgiga.

Ebakohase väärtushinnangu ja ebaõigete andmete avaldamise kui õigusvastaste tegude tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu see hagejal tekkis (elukohavahetuse ja korteri üürimisega seonduvad kulud). 29. Isikuõiguse rikkumise keeldu sätestavate deliktiõiguse normide kaitse-eesmärgiga on

§ 127

lg 2 mõttes hõlmatud isiku kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb sellistel juhtudel kohaldada

§ 134

lg-s 2 sätestatut.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 sätestab alused, mida arvestatakse kahjuhüvitise suuruse määramisel. 30. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine

§ 1045

lg 1 p 4 alusel isiku kohta ebaõige väärtushinnangu avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatu on hageja au teotav (õigusvastane). Hageja väitel on kostja rikkunud tema isiklikke õigusi viisil, millest lähtudes tuleb kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine

§ 1045lg 1 p 4 ja § 1047 alusel.

31. Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus

§ 127lg 6, § 134 lg 2 ja Ts

MS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust. Maakohus märkis, millised hagiavalduses nimetatud asjaolud ta hüvitise suuruse määramisel aluseks võttis ja ta võis diskretsiooniõigust rakendada ka tagaseljaotsuse tegemisel. Maakohus diskretsiooni piire ei ületanud.

1. TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väited senises korteris elamise eluohtlikkuse, naabrite agressiivsuse ja alandava suhtumise ning vara ohustamise kohta. Hageja ei ole põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 5
3. Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks tasu 10,25 töötunni eest tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt tegi esindaja järgmisi toiminguid: kohtumine kostjaga 1 tund; taotlus kohtule asja materjalile juurdepääsu saamiseks 0,25 tundi; asja materjali analüüs, kostja vastuse koostamine 9 tundi.
4. TsMS § 641 lg 1 alusel kohustas ringkonnakohus kostjat vastama apellatsioonkaebusele 20 päeva jooksul kaebuse menetlusse võtmise määruse ärakirja kättesaamisest. Määrus toimetati kostjale kätte 25.09.
5. Kostja ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele kohtu määratud tähtajaks, milleks oli 15.10.
7. TsMS § 66 järgi kui menetlustoiming jääb õigeaegselt tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust seda hiljem teha. Seetõttu jätab ringkonnakohus 26.02.2020 esitatud kostja vastuse apellatsioonkaebusele tähelepanuta.
8. TsMS § 175 lg 1 sätestatu kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole kohustatud hüvitama kostjale õigusabikulusid, mis seonduvad hilinemisega esitatud dokumendi koostamise ja kohtule esitamisega, mille esitamiseks tal õigust TsMS § 66 järgi enam ei olnud. Seega tuleb määrata hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6