Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-16269 Tsiviilasi L A ja H A hag

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.10.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt tasub L A ja H A (hagejad) isa R A (kostja) lastele elatist oma tahtmise järgi 400 eurot kuus ning veedab lastega aega minimaalselt. L A igakuised kulud moodustavad kokku 440 eurot, s.o eluasemekulud 15 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. H A igakuised kulud moodustavad kokku 407 eurot, s.o eluasemekulud 15 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, lasteaia kohatasu ja trenn 87 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad mõista kostjalt välja elatise alates 01.11.2019 igakuiselt miinimummääras. 03.01.2020 täpsustasid hagejad oma igakuiste kulude nimekirja. L A igakuised kulud moodustavad täpsustuse kohaselt kokku 550 eurot, s.o eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, klassiüritused 15 eurot, trenn 30 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot, taskuraha 20 eurot. H A igakuised kulud moodustavad kokku 464 eurot, s.o eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, lasteaia kohatasu ja trenn 99 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses ei olnud nõus esitatud hagiavaldusega. Poolte kokkuleppe kohaselt tasub kostja lastele igakuiselt kokku 400 eurot. Hagejate igakuiste kulude suurus on ligilähedane sellele, mida kostja juba tasub. Samuti laekub hagejate seaduslikule esindajale igakuiselt riiklik peretoetus 120 eurot. Seega on laste igakuised vajadused kaetud. Samuti leiab kostja, et hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud. Samuti märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1300,45 eurot. Kostjale on sündimas lisaks kolmas laps eelduslikult 2020 aprillis. Kostja peab üleval ka tema tulevase lapse ema. 2 Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on M K-A ja kostja (tlk 15, 17-20) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. 3 Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samas on kostja välja toonud, et tasub vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele lastele elatist igakuiselt kokku 400 eurot. Samuti on kostja märkinud, et hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud ning viidanud ka lastetoetuse laekumisele laste emale. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate igakuised kulusid, andmaks oma hinnangut sellele, kas kostja on tasunud elatist piisavalt (s.t täitnud oma ülalpidamiskohustust).
5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejate ema ning kostja vahel 2018 aastal sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise tasumiseks (mõlemale hagejale 250 eurot), millest kostja on 12.04.2019 taganenud (tlk 5-6, 11-14). Muude kokkulepete olemasolu ei ole pooled kohtule tõendanud. Kostja on tasunud lastele igakuiselt elatist perioodi eest 2019 jaanuar kuni november keskmiselt 411,73 eurot kuus, s.o jaanuari eest 440 eurot, veebruari eest 440 eurot, märtsi eest 540 eurot, aprilli eest 409 eurot, mai kuni oktoober eest igal kuul 400 eurot ja november eest 300 eurot (tlk 44).
6. L A igakuised kulud moodustavad kokku 550 eurot, s.o eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, klassiüritused 15 eurot, trenn 30 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot, taskuraha 20 eurot. H A igakuised kulud moodustavad kokku 464 eurot, s.o eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, lasteaia kohatasu ja trenn 99 eurot, sõprade sünnipäevad 10 eurot. Kohus peab eluasemekulusid mõlema hageja osas 100 euro ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus selgitab, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema m.h ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 32-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma 4 ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohus loeb eluliselt usutavaks, et eluasemekulud võivad hagejatel nimetatud suuruses igakuiselt olla. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on toidukulud kohtu hinnangul mõlema hageja osas ülepaisutatud. Kohus arvestab, et hagejate näol on tegemist kasvueas lastega ning üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas ei ole hagejad välja toonud, et hagejatel oleks erivajadus seoses toiduga (nt seoses tervisliku seisundiga), mis võiks kaasa tuua keskmisest kallima toidukorvi. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks mõlema hageja osas 130 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate transpordikulusid, hügieenikulusid ega riiete ja jalanõude kulusid. Kohtu hinnangul on hagejate poolt väljatoodud kulud ka mõistlikud ja usutavad. Seega peab kohus põhjendatud transpordikuluks hageja I osas 20 eurot ja hageja II osas 10 eurot, hügieenikulusid hageja I osas 20 eurot ning hageja II osas 15 eurot ning riiete ja jalanõude kulusid mõlema hageja osas 50 eurot. Hagejad on välja toonud tervishoiukulud hageja I osas 20 eurot ja hageja II osas 30 eurot. Kostja on pidanud põhjendatuks tervishoiukulusid 20 euro ulatuses. Kohus nõustub kostjaga ning peab mõlema hageja osas põhjendatud kuludeks 20 eurot. On eluliselt usutav, et laps võib vajada teatud ajal valuvaigisteid, palavikualandavaid preparaate või vitamiine. Hagejad ei ole aga välja toonud, et hagejal II oleks vajalik tarvitada igakuiselt kallimaid retseptiravimeid, mis võiksid suurendada tema igakuist tervishoiukulu. Arvestades hageja I vanusega, on usutav ka vajadus sidekuludele. Samas on kohtu hinnangul 20 eurot sidekuludele alaealise lapse puhul liialt kõrge. Kohus peab mõistlikuks kuluks 10 eurot. Hagejal II sidekulud hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt puuduvad. Kohtu hinnangul on mõistlikud ja eluliselt usutavad ka hageja I kulud koolikohustuse täitmisele summas 50 eurot, mis kohtu hinnangul peaks sisaldama juba ka klassiüritusi (kohus arvestab, et igakuiselt ei ole vaja koolitarbeid osta ning samuti ei toimu igakuiselt kallemaid klassiüritusi). Samuti on vajalikud ning eluliselt usutavad kulutused trennile 30 eurot, sõprade sünnipäevadele 10 eurot ja taskurahale 20 eurot. Hageja II osas peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks kulutusi lasteaia kohatasule ja trennile 99 eurot ning sõprade sünnipäevadele 10 eurot. Seega on hageja I igakuised kulud põhjendatud 450 euro ulatuses ning hageja II kulud 434 euro ulatuses, millest kostja peaks tasuma 225 eurot ning 217 eurot, s.o kokku 442 eurot.
7. Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, 5 kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et kuna kohus ei ole hagejate igakuiseid kulutusi pidanud täies ulatuses põhjendatuks ning kuna kostja on hagejatele regulaarselt elatist tasunud ca 400 euro ulatuses, siis on käesoleval juhul põhjendatud arvestada ka hagejate emale laekuva peretoetusega ning mõlema hageja osas on võimalik lugeda kaetuks nende kulutusi peretoetuse arvelt 30 euro ulatuses. Samuti peab kohus võimalikuks arvestada siinkohal ka asjaoluga, et kostjal on sündimas ka teine laps (tlk 46).
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ja regulaarselt, s.o tasudes igakuiselt elatist hagejatele kokku ca 400 euro ulatuses. Kohtul puudub veendumus, et kostja edaspidi oma ülalpidamiskohustust täita ei kavatseks. Kuna elatise välja mõistmise eelduseks on see, et kostja ei täida piisavalt oma ülalpidamiskohustust, siis ei ole elatise väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul põhjendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata.
9. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et kostja täidab piisavalt ja regulaarselt oma ülalpidamiskohustust, siis ei pea kohus vajalikuks anda oma hinnangut ka muudele väljatoodud asjaoludele, eelkõige kostja majanduslikule seisundile. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealiste hagejate kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 6 13.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7