Obsah (5)

§ 121§ 39§ 119§ 67§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1941 Määruse kuupäev 27. veebruar 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori
2. veebruari
3. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (kodukord) p 4.2 kohaselt on kinnipeetav (välja arvatud vahistatu) kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Tartu Vangla võimaldas varem kinnipeetavatel viibida suveperioodil jalutuskäigul palja ülakehaga. Tartu Vangla direktor nõudis
4. juuli
5. a teavitusega vangla infotahvlil kodukorra p-st 4.2 kinnipidamist ja keelas kinnipeetavatel viibida värskes õhus (nii jalutuskäigul kui ka spordiväljakul) palja ülakehaga.
6. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
7. juulil 2019 vanglale vaide kodukorra p 4.2 kehtetuks tunnistamiseks, mille vangla edastas
8. juuli
9. a kaaskirjaga nr 1-11/189-2 lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium jättis
10. septembri
11. a vaideotsusega nr 11-7/156-14 kaebaja vaide rahuldamata.
12. Kaebaja esitas
13. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja on seisukohal, et vangla peab võimaldama tal jalutada ilma T- särgita tulenevalt tema tervislikust seisundist.
14. Tartu Halduskohus jättis
15. oktoobri
16. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et kaebuse eesmärgi 3-19-1941 saavutamiseks on kohaseks nõudeks kodukorra p 4.2 tühistamise nõue. Ühtlasi tuli kaebajal kaebuselt tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.
17. Kaebaja esitas
18. oktoobril 2019 kohtule avalduse, milles märgib, et tema eesmärk on tühistada kodukorra p 4.2 ning et vangla teeks talle vereanalüüsi D-vitamiini taseme mõõtmiseks. Samuti leiab kaebaja, et Justiitsministeeriumi
19. septembri
20. a vaideotsus nr 11-7/156-14 ei ole õiguspärane. Kaebaja palub anda talle advokaat ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. novembri
23. a määrusega kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 3). Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 4).
24. Kaebaja esitas
25. novembril 2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
26. novembri
27. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale. Tartu Ringkonnakohus tagastas
28. veebruari
29. a määrusega kaebaja määruskaebuse (resolutsiooni p 1). KOHTU SEISUKOHT
30. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 9. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. novembri
2. a määruse resolutsiooni p-ga 3 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 4 kaebuselt tasuma riigilõivu 15 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja viis päeva arvates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest. Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a määruse resolutsiooni p 3 jõustus Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a määrusega, sest nimetatud määrus ei olnud edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema

1. veebruaril 2020 ning möödus
2. veebruaril 2020, mis oli riigipüha.

§ 67

lg 4 kohaselt kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega oli riigilõivu tasumise viimane päev

1. veebruar
2. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2