1-19-1138/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-1138 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2020 määrus Kaido Ülendi vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Kaido Ülend (ik 37010172756), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 08.03.2019 otsusega tunnistati K. Ülend süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.12.
6. Tartu Maakohtu 19.09.2019 määrusega vabastati K. Ülend vangistusest tingimisi enne tähtaega. K. Ülend allutati kuueks kuuks käitumiskontrollile, mille jooksul oli ta kohustatud muuhulgas täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 8 toodud lisakohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis ja programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kohtumäärus jõustus 05.10.
8. Kriminaalhooldusametnik esitas 11.12.2019 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes K. Ülendi kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna viimane rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja keeldu tarvitada alkoholi.
9. Tartu Maakohtu 18.02.2020 määrusega rahuldati taotlus ja K. Ülendi kandmata karistus – 4 kuud ja 14 päeva vangistust - pöörati täitmisele.
10. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus K. Ülend kuuel korral registreerimiskohustust (millest neljal korral hoiatati teda kirjalikult) ja ühel korral keeldu tarvitada alkoholi. Maakohtu hinnangul ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine K. Ülendi puhul enam otstarbekas ja ei täidaks oma eesmärki. Seda ennekõike K. Ülendi ükskõikse suhtumise pärast määratud kohustustesse. Vaatamata sellele, et K. Ülend vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega, millega anti talle võimalus kanda vangistust tingimisi vabaduses, tekkisid tal probleemid määratud kohustuste täitmisega juba kriminaalhooldusperioodi alguses. K. Ülendi käitumist ei parandanud ka kriminaalhooldusametniku kaks kirjalikku hoiatust.
11. Lisaks registreerimiskohustuste rikkumisele on K. Ülend korduvalt rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu. Esmalt rikkus K. Ülend alkoholikeeldu 06.12.2019 ja siis ilmus alkoholijoobes 23.01.2020 kohtuistungile. Märkimisväärne on ka seegi, et K. Ülend toimetati 09.02.2020 kell 18.38 lausa kainenemisele. Seega jätkas K. Ülend alkoholikeelu rikkumist isegi pärast erakorralise ettekande kohtulikku arutamist, mistõttu ei ole maakohus veendunud, et K. Ülend suudaks ka edasiselt alkoholi tarvitamisest hoiduda. K. Ülendil on ilmselgelt alkoholi tarvitamisega seotud probleeme, mida ta ei tunnista ja mistõttu ei ole võimalik nendega ka tulemuslikult tegelda. Kuna aga K. Ülend suure tõenäosusega jätkaks ka edasiselt alkoholi tarvitamist, püsib tema suhtes jätkuvalt ka kõrge uute kuritegude toimepanemise risk. Seda enam, et K. Ülend elab jätkuvalt lähestikku oma emaga, kelle suhtes on ta toime pannud vägivalla kuriteo. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Ülend, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
13. K. Ülend tunnistab temal lasuvat alkoholiprobleemi. Vanglast vabanedes suunati ta tugiisikuteenusele MTÜ Johannes Mihkelsoni keskusesse. Samuti registreeris ta end tugiisiku abiga programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Esimesel kohtumisel teatati talle aga, et kohta siiski tema jaoks ei ole ja lubati ühendust võtta. Temaga ei saadud aga kontakti seetõttu, et K. Ülendi telefon läks katki. K. Ülend sai kontaktisiku vahendusel uue aja. Mäluprobleemide tõttu unustas K. Ülend aga ka uue kokku lepitud aja ja programmi läbiviijaga ühendust võttes selgus taaskord, et kohta ei ole. Käesolevalt on K. Ülend ootejärjekorras. K. Ülend sai ka sellest aru, et tema alkoholiprobleem on järjest süvenev, mistõttu pani ta 11.03.2020 A-Kliinikusse aja. K. Ülend lubab ravile pöörduda ja liituda sõltlastele mõeldud programmiga esimesel võimalusel. Samuti lubab K. Ülend teha koostööd kriminaalhooldusametniku ja tugiisikuga. Kinnipidamiskohta tagasi minnes pikeneks tema ravile saamise võimalus. K. Ülend peab abistama ka oma 83 aastast ema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole esitatud määruskaebuses selliseid argumente, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, miks K. Ülendi kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist. 2
15. Tartu Maakohtu 08.03.2019 otsusega tunnistati K. Ülend süüdi ja teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. K. Ülend vabastati kõnealuse vangistuse kandmiselt Tartu Maakohtu 19.09.2019 määrusega tingimisi enne tähtaega ja allutati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. K. Ülendi kriminaalhooldusperiood algas 07.10.2019, kuid esimese rikkumise pani K. Ülend toime juba ca kuu hiljem, s.o 06.11.2019, milleks oli registreerimiskohustuse rikkumine (kokku rikkus K. Ülend registreerimiskohustust lausa kuuel korral). Ühtlasi rikkus K. Ülend 06.12.2019 ka alkoholikeeldu. Märkimisväärne on seegi, et K. Ülend ilmus alkoholijoobes ka 23.01.2020 kohtuistungile, mistõttu oli kohus sunnitud kohtuistungi edasi lükkama. Hoolimata sellest, et järgmine istung oli K. Ülendiga planeeritud 13.02.2020 ja tema suhtes kohaldus jätkuvalt alkoholi tarvitamise keeld, toimetati K. Ülend 09.02.2020 arestimajja kainenemisele. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuses toodud lahendused, kuidas K. Ülend soovib nüüdsest enda alkoholiprobleemiga tegeleda, s.o ravile pöörduda, liituda sõltlastele mõeldud programmiga ning teha koostööd kriminaalhooldusametniku ja tugiisikuga, on ainetud. Selle asemel, et vabaduses vastavaid võimalusi ära kasutada, otsustas K. Ülend aga kohtu poolt määratud kohustusi jämedalt rikkuda. Märkimisväärne on seegi, et K. Ülend on kohtuotsuse alusel juba vabadusekaotuslikku karistust kandnud ning sellest ennetähtaegselt vabastatud, kuid ka hirm kinnipidamiskohta tagasi sattumise ees ei ole isikut piisaval määral motiveerinud, et K. Ülend asuks täitma temale määratud kohustusi.
16. Arvestades K. Ülendi käitumiskontrolli kulgu ning rikkumiste intensiivust, pööras maakohus õigustatult süüdimõistetu kandmata karistuse täitmisele. Kriminaalkolleegium hinnangul ei ole vangistusest ennetähtaegne vabastamine K. Ülendile positiivset mõju avaldanud – isik rikub järjepanu registreerimiskohustust ja tarvitab alkoholi. Sellest tingituna tuleb K. Ülend kandmata karistus pöörata täitmisele.
17. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.02.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3