Obsah (4)

§ 199§ 65§ 57§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 24. märts 2020 Kriminaalasja number 1-19-10000 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi Sergei Bahtijarov süüdistu

§ 199lg 2 p 9 järgi, lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10.

veebruari 2020 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Bahtijarov Süüdistatav Sergei Bahtijarov, isikukood:

1. Elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud 5 korral. Tõkend vahistamine Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur; Teised apellatsioonimenetluse pooled Kriminaalasja läbivaatamise viis Kannatanud: Rimi Eesti Food AS ja OG Elektra AS. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Jätta Sergei Bahtijarovi apellatsioon Viru Maakohtu
2. veebruari 2020 kohtuotsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
3. Sergei Bahtijarovi süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime süstemaatilisi vargusi ja selle eest Viru Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega süüdi tunnistatud võõra vallasasja äravõtmise teel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: -
3. augustil 2019 kella 19.56 paiku võttis kaupluses Grossi Toidukaubad (Tallinna maantee 52 Narva) riiulilt kommikarbi Baileys likööriga, 2 pakki juustu Eesti Valio ja praepanni, pani mainitud esemed kaasas olnud paki sisse ning möödus kassast kauba eest tasumat. Sel moel tekitas ta ASile OG Elektra varalist kahju summas 51,44 eurot. -
4. augustil 2019 kella 19.47 paiku Grossi kaupluses (Rakvere 71 Narva) võttis riiulilt 3 pakki juustu Old saare Special, köögi digitaalkaalud Mega, 3 keraamilist nuga Maku, pani esemed kaasas olnud paki sisse ning möödus kassast kauba eest maksmata. Sellega tekitas ta ASile OG Elektra varalist kahju 61,98 eurot. -
5. septembril 2019 kella 11.26 paiku kaupluses Grossi Toidukaubad (Pähklimäe 2a Narva) võttis riiulilt 2 pakki juustu Alma Valio 500 g, geelkapslid Ariel, 3 dušigeeli Adidas UEFA 4 Champions Edition, meeste dušigeeli Adipower ja dušigeeli Adidas After Sport ja möödus kassast kauba eest maksmata. Sel moel tekitas ta ASile OG Elektra varalist kahju 43,16 eurot. -
6. septembril 2019 kella 11.20 paiku võttis Mini Rimi kaupluses (Kerese 3 Narva) riiulilt sokid Suva, vedelseebi Oreon, 26% Kadaka suitsujuustu, päevakreemi Nivea Care, kehakreemi Nivea Soft, vedelseebi „Puhas Loodus vesiroos“, raseerija Gilette Venus, kreemi Orion ja Evitamiin ja kreemi Ortomed Urea 10%. Sel moel tekitas ta Rimi Eesti Food ASile varalist kahju summas 37,98 eurot. -
7. oktoobril 2019 kella 10.27 paiku Grossi kaupluses (Rakvere 71 Narva) võttis riiulilt meeste aluspüksid Friends 2 tükki ja praepanni Maku. Sel moel tekitas ta ASile OG Elektra varalist kahju 42,56 eurot. Maakohtu otsus
8. Viru Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega tunnistati S. Bahtijarov süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi. Talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 6 kuuni.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 7.

jaanuari 2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 päeva vangistust, võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 6 päeva vangistust, mida arvestatakse alates

1. veebruarist 2020, mil S. Bahtijarov vahistati kuni kohtuotsuse jõustumise või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. Kannatanute hagid rahuldati. Lahendati ka asitõenditega seonduv. Menetluskuludena mõisteti S. Bahtijarovilt välja 876 eurot sundraha ja 449 eurot 52 senti õigusabi kulud, mis jäeti osaliselt riigi (700 eurot) kanda. Ülejäänud osa, 625,52 eurot, tuleb S. Bahtijarovil tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu järeldused karistuse osas
2. Kohus ei tuvastanud S. Bahtijarovi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust 2 kergendavana arvestas kohus süüdistatava süü ülestunnistamist ja kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Kohus arvestas, et S. Bahtijarovit on varasemalt 5 korral karistatud. Viimase otsusega mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga. Kuna S. Bahtijarov rikkus mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ning ei heastanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju, siis pööras Viru Maakohus oma 30. septembri 2019 määrusega karistuse täitmisele. 4.

§ 199

lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtu arvates ei täida kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus, karistuse eesmärke. S. Bahtijarovil puudub alaline sissetulek, et rahalist karistust tasuda. Tema eelmise karistuse täitmisele pööramise ajendiks oli mh kannatanule kahju hüvitamata jätmine, mida ta põhjendas kohtuistungil töö puudumisega. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse. S. Bahtijarovit on korduvalt erinevate süütegude eest karistatud, ent ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Karistuse eesmärke on võimalik saavutada ainult vangistusega. Arvestades varguste tehiolusid, episoodide paljusust ja raskust, ning etteheidetava kuriteo teokirjeldust ja karistust kergendavat asjaolu, luges kohus S. Bahtijarovi süü olevat väikse. Seetõttu mõistis ta karistuse, mis jääb oluliselt alla

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o 9 kuud vangistust.

Lühimenetluse tõttu vähendas kohus seda karistust 6 kuuni.

1. Karistusregistri andmetel tunnistati S. Bahtijarov süüdi Viru Maakohtu
2. jaanuari 2019 otsusega

§ 199lg 2 p-de 8,9 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 4 kuud.

Vangistus asendati üldkasuliku tööga 120 tundi. S. Bahtijarov pani kuriteod toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Viru Maakohtu 30. septembri 2019 määrusega pöörati karistus täitmisele. Seetõttu tuleb mõistetud karistusele

§ 65lg 2 alusel liita Viru Maakohtu 7.

jaanuari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise algust arvestada alates
2. veebruarist
4. S. Bahtijarovile ei ole antud asjas tõkendit valitud. Alates
5. novembrist 2019 kannab ta 3 kuu ja 3 päeva pikkust vangistust Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsuse alusel. Seega valis kohus S. Bahtijarovi tõkendiks vahistamise, mis jääb muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. APELLATSIOON
8. S. Bahtijarov palub tühistada maakohtu
9. veebruari
10. a otsuse talle mõistetud karistuse osas. Mõista uus karistus, millest osa tuleb kanda reaalset vangistust, osa aga tingimisi või asendada üldkasuliku tööga.
11. Kohus ei ole arvestanud järgimis asjaolusid. Vargused on võrreldes teiste kuritegudega (nt joobes juhtimine, seksuaalkuriteod) kergemat liiki süüteod, mistõttu nende eest kohaldatakse pigem tingimisi karistust või asendatakse karistus üldkasuliku tööga. S. Bahtijarov möönab, et teda karistati ka varem üldkasuliku tööga, ent pani sellele vaatamata toime uued kuriteod. Sel hetkel ta aga ei uskunud, et üldkasuliku töö tegemata jätmise ja poevarguste eest võidakse panna vangi. Nüüd, kus S. Bahtijarov seda teab, suhtub ta vastutustundlikumalt karistusse, seda enam, et tingimisi karistuse ja üldkasuliku töö kohaldamisega kaasneb käitumiskontroll. Karistuse ärakandmisel selline võimalus aga puudub. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, hinnates S. Bahtijarovi apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
13. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
14. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
15. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et S. Bahtijarov on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised kuriteod. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. Edasikaebuses ei vaidlustata ka maakohtu otsust S. Bahtijarovile mõistetud karistuse, 6 kuu pikkuse vangistuse osas. Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse S. Bahtijarovile mõistetud reaalse vangistuse osas ning jäetaks selle tingimuslikult kohaldamata või asendaks vangistuse üldkasuliku tööga. S. Bahtijarovi arvates võimaldavad karistuse täiendavat individualiseerimist kuriteo kvalifikatsioon (süüdlase hinnangul ei ole tegemist raske kuriteoga), kohtupraktikas varguste eest mõistetavad karistused (S. Bahtijarovi arvates reeglina tingimisi vangistus või karistuse asendamine üldkasuliku tööga) ning tema edasine suhtumine (nüüd, kus S. Bahtijarov teab, et varguste eest võib vangi sattuda, suhtub ta karistusse vastutustundlikumalt).
16. RKKKo 3-1-1-99-06 p-s 16.2 märgitu kohaselt on süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama ning kui kohus seda ei tee, ei ole tegemist KrMS § 337 lg 1 p 7 rikkumisega. Sellest järeldub üheselt, et mõistetud karistuse reaalne ärakandmine on karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid

§ 73

lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised – vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-99-06 asunud seisukohale, et tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (p 18). Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki: anda isikule, kelle täielik vabastamine karistuse kandmisest ei ole süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise ehk šokivangistusega tõsine hoiatus. 14. Apellatsioonikohtu arvates ei kätke kriminaalasi erandlikke asjaolusid, mis iseloomustaksid toimepandud kuritegusid või S. Bahtijarovi isikut selliselt, et tooksid kaasa tema karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmise. Süüdistatava süüd iseloomustab episoodide paljusus. Hiljem ta küll tunnistas süü üles ja kahetses tehtut, ent seda (nagu ka süü suurust) arvestas kohus juba karistuse mõistmisel, mõistes oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse 4 (

§ 199lg 2 p 9 järgi võib mõista maksimaalselt 5-aastase vangistuse).

Ehkki eraldivõetuna iseloomustab süü kahetsemine süüdlase isikut positiivselt, välistavad kuriteo asjaolud ja süüdlase isik siiski karistuse kohaldamise tingimuslikult. Maakohus tuvastas, et S. Bahtijarovit on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud. Eelmise otsusega tunnistati ta samuti süüdi

§ 199lg 2 p-de 8,9 järgi.

Karistus, 4 kuud vangistust, asendati üldkasuliku tööga. Kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tõttu. Seega puudub apellatsioonikohtu hinnangul vähimgi võimalus karistuse individualiseerimiseks süüdistatava taotletud viisil ja seda vaatamata apellandi lubadustele täita edaspidi karistust korralikult. 15. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et S. Bahtijarovi apellatsiooni kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust arvestades on see ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Aarne Sarjas