← Eesti

3-19-226/19

Obsah (8)§ 133§ 121§ 124§ 134§ 156§ 1241§ 136§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-226 Haldusasi CAPELLA CONSULTING OSAÜHING Aud

) § 124¹ lg 2 kohaselt järelevalvenõukogu koosolek protokollitakse. Rahandusministri määrusega kinnitatud „Audiitortegevuse järelevalve nõukogu töökorra“ (edaspidi AJN töökord ) § 8 lg 2 sätestatakse, et protokolli kantakse muu hulgas koosoleku päevakord (punkt 2), koosoleku päevakorrapunktide osas toimunud arutelu lühike kokkuvõte (punkt 3) ja koosolekul osalenud kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte (punkt 6). AJN töökorra § 8 lg-s 3 sätestatakse, et AJN-i protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 11.2. Mitte ühtegi dokumenti, mis vastaks eelpool loetletud nõuetele, AJN-i 06.11.2018 toimunud koosoleku kohta Capellale esitatud ega tutvustatud ei ole. 3

(8)3-19-226
  1. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 13.03.2019 määruse punktis 20, et „Teiste isikute isikuandmed tuleb avaliku teabe seaduse kohaselt dokumendi väljastamisel kinni katta ning tagada juurdepääs teabele osas, milles see teiste isikute isikuandmeid ei sisalda. Protokollis sisalduva otsustuse kattuvus eraldi vormistatud otsuse sisuga ei ole kontrollitav enne dokumentide võrdlemist ega ole aluseks dokumendi väljastamisest keeldumiseks . “ 12.
  2. AJN on oma 03.05.2019 vastuse lisana esitanud allkirjastamata pdf-faili, mida AJN nimetab 06.11.2018 koosoleku protokolli nr 105 väljavõtteks või protokolliliseks otsuseks. See dokument ei sisalda Capella suhtes tehtud otsuste põhjendusi ega/või Capella suhtes tehtava otsusega seotud arutelu kokkuvõtet (mille protokollimise kohustus tuleneb töökorra § 8 lg 2 punktist 2). Kuna see nn väljavõte ei ole allkirjastatud, siis ei ole tegemist dokumendiga, mida saaks käsitleda protokollina või väljavõttena protokollist. Sellele, viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2019 määruse p 10: „Küll ei ole ringkonnakohtu arvates alust väita, et kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi, s.o on saanud tutvuda haldusorgani poolt kaebaja suhtes koostatud dokumendiga .“
  3. AJN märgib enda 20.09.2019.a halduskohtule esitatud vastuses, et tegu on konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooniga

§ 133lg 2 tähenduses (muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid).

See seisukoht on ekslik. 13.1.

§ 133

lg 2 kohaselt on konfidentsiaalsed järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid. 13.2. Capella ei soovi järelevalve käigus saadud info, dokumentide ega järelevalve käigus koostatud õiendite või muude järelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamist. Sellist informatsiooni ja/või dokumente ei saanud AJN-il Capella suhtes olemaski olla, sest 06.11.2018.a alles otsustati erakorralise kvaliteedikontrolli algatamine. 13.3.

§ 121

lg 4¹ kohaselt teostab AJN riikliku järelevalve raames kvaliteedikontrolli ning kaebuste menetlemist ja uurimist, teeb ettekirjutusi, määrab nende täitmiseks sunniraha ning otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise. Sama paragrahvi lg 4² sätestatakse, et audiitorkogu sisese järelevalve raames viib AJN läbi distsiplinaarmenetlusi. Selleks, et üldse saada mingisuguseid andmeid, dokumente vmt informatsiooni, tuleb järelevalvemenetlus (käesoleval juhul erakorraline kvaliteedikontroll) läbi viia. Mingisugust järelevalve menetlusele eelneva andmete varjatud kogumise või jälitustoimingute tegemise pädevust AJN-l ei ole (vt

§ 124). 13.4.

Kui AJN pidas vajalikuks just nimelt Capella suhtes erakorralise kvaliteedikontrolli algatamise otsustamise juures tegeleda „/…/ laiemalt järelevalveliste poliitikate ja muude, konkreetse järelevalvesubjektiga mitte vahetus puutumuses olevate küsimustega “, ei ole see info

§ 133lg 2 kohaselt konfidentsiaalne informatsioon.

13.

  1. Mingisugust ülekaalukat avalikku (järelevalvelist) huvi Capellale kõnealuse otsuse ja põhjenduste tutvustamata jätmiseks ei ole ja ei saagi olla. Ka AJN ei ole esile toonud ühtegi asjaolu sellise avaliku huvi olemasolu kohta käesoleval juhul. 13.
  2. Ilmselgelt kahjustab 06.11.2018 protokolli tutvustamata jätmine Capella õigust efektiivsele õiguskaitsele. Protokolliga tutvumata ei ole Capellal võimalik hinnata, kas tema suhtes järelevalve menetluse alustamine oli põhjendatud ja seaduslik. Samuti ei ole võimalik kontrollida, kas vastav otsus on seadusega ettenähtud korras üldse vastu võetud. 13.
  3. Capella viitab, et AJN on 02.07.2019 otsusega nr 567 algatanud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse väites, et „erakorralise kvaliteedikontrolli tulemused annavad alust arvata, et Capella Consulting OÜ on pannud toime distsiplinaarsüüteo“. Olukord, kus erakorralise 4

(8)3-19-226 kvaliteedikontrolli tulemuste alusel on algatatud distsiplinaarmenetlus, kuid kaebaja ei saa veenduda isegi selles, kas distsiplinaarmenetlusele eelnenud kvaliteedikontroll on algatatud õiguspäraselt, ei saa olla kehtiva seaduse eesmärk. Ainuüksi eelkirjeldatud olukord ongi toonud kaasa kaebaja menetlusõiguste sellise rikkumise, mida ei ole võimalik hilisema menetluse käigus piisavalt tõhusalt kõrvaldada.
  1. Kaebaja märgib, et AJN-i 03.06.2019 vastusega koos ringkonnakohtule esitatud AJN 06.11.2018.a originaalprotokolliga tutvumise keelas ringkonnakohus kaebajal ära menetluslikel kaalutlustel, mitte sellepärast, nagu ei olekski Capellal õigust tema suhtes tehtud otsusega tutvuda. Ringkonnakohus märkis 26.06.2019 määruse punktis 13, et „Menetlusliku määruse alusel juurdepääsuõiguse saamisega saavutaks kaebaja alusetult oma eesmärgi juba praeguses menetlusstaadiumis, mis pole kooskõlas menetlusnormide mõttega .“ Kõike eelnevat arvestades on üheselt selge, et Capellal on õigus tutvuda tema suhtes 06.11.2018.a tehtud otsusega, sellise otsuse põhjendustega ning otsusele eelneva aruteluga. Vastustaja seisukohad
  2. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. AJN on kvaliteedikontrolli alustamise asjaolusid ja vastavat otsust kaebajale ettenähtud mahus tutvustanud ning kaebajal puudub õigus näha 06.11.2018 protokolli osas, mida ei ole seni kaebajale avaldatud. 15.
  3. AJN on kaebajat 28.11.2018 kirjaga teavitanud AJN-i protokollilisest otsusest alustada kaebaja suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli ning on 06.12.2018 kirjaga edastanud ka 06.11.2018 protokolli pinnalt kaebajat puudutava otsuse nr
  4. Vastava AJN-i otsuse on allkirjastanud AJN-i esimees, kellele annab audiitortegevuse seaduse (edaspidi

) § 1241 lg 5 kõikide AJN-i otsuste allkirjastamiseks selge mandaadi. Eraldi on AJN edastanud kaebajale väljavõtte AJN-i 06.11.2018 koosoleku protokollist kohtuasja nr 3-19-307 raames ning ka käesoleva haldusasja raames. 16. AJN võtab vastu otsuseid koosoleku vormis. Vastavalt

§ 124

¹ lõigetele 2 ja 4 on AJN otsustusvõimeline, kui AJN-i koosolekul osaleb üle poole järelevalvenõukogu liikmetest. AJN-i koosolek protokollitakse. AJN töökorra § 5 lõike 1 kohaselt on AJN-i töövormiks koosolek. Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija (§ 8 lg-d 1 ja 3).

§ 124¹ lõigete 5-7 kohaselt allkirjastab AJN-i otsuse AJN-i esimees.

AJN-i otsus tehakse viivitamata teatavaks isikule, kelle kohta otsus tehti. 16.

  1. AJN hinnangul on 06.11.2018 koosoleku protokollides olev ja kaebajat puudutav asjas tähtsust omav kogu informatsioon kaebajale edastatud – otsustus alustada erakorraline kvaliteedikontroll ja sellega seonduv muu kohustuslik teave. Seega vaatamata sellele, et AJN-i 06.11.2018 koosoleku protokoll on suures osas konfidentsiaalne ja selle avaldamine kaebajale ei ole lubatud, ei riku vastav asjaolu kuidagi kaebaja õigusi, kuna kaebajale on täielikult teada AJNi otsustus ja selle järgnenud kvaliteedikontrolli menetlus. 16.
  2. Haldusmenetlust ei ole viidud läbi kaebaja eest varjatult. AJN on kaebajale teatavaks teinud kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud, sh teavitanud menetluse algatamisest ning kontrolliperioodi pikendamisest (mis on menetlustoimingud ning AJN neid eraldi otsusena ei vormista). Protokolliga täies mahus tutvumise nõue ei aita kaebajal oma õigusi paremini kaitsta, sest kvaliteedikontrolli talumise kohustus tuleb seadusest ning oma õigusi saab ta kaitsta menetluse kestel, sh esitades vastuväiteid ja selgitusi AJN-i võimalike tähelepanekute ja etteheidete kohta.
  3. HMS § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. 17.1.

§ 133

lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info 5

(8)3-19-226 ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid, on konfidentsiaalsed. 17.2. Juhindudes

§ 134

lõikest 1 ei ole Audiitorkogu organite ja AJN-i otsused avalik teave ning need avaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik nende otsuste kajastamiseks registris

§ 156lõigetes 3 - 6 sätestatud alusel.

Seega, eelnevast tulenevalt ei ole võimalik AJN-il edastada kaebajale AJN-i 06.11.2018 koosoleku terviklikku protokolli, sest see sisaldab konfidentsiaalset informatsiooni ka teiste menetluste kohta, mille avaldamise õigust kaebajale ei ole. Oluline info protokollist kaebajat puudutavas osas on kaebajale edastatud (sh erakorralise KVK alustamise teates, eraldi vormistatud otsuses, kaetud AJN-i protokolli väljavõttes). 17.3. AJN-i 06.11.2018 protokoll sisaldab sellist informatsiooni, mis on

§ 133lg 2 kohaselt konfidentsiaalne.

Selline info on kindlasti kõik muud päevakorra punktid, mis ei puuduta Capella Consulting OÜ-d. Ka tuleb protokollil pidada konfidentsiaalseks nõukogu liikmete arutelu osas

§ 133lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 tähenduses.

Nõukogu liikmete omavaheline arutelu ei ole selline info, mis peab olema kaebajale teada. AJN liikmete arutelud ei pruugi piirduda üksnes konkreetse subjekti või kitsa küsimusega, liikmed võivad tegeleda laiemalt järelevalveliste poliitikate ja muude, konkreetse järelevalvesubjektiga mitte vahetus puutumuses olevate küsimustega. Seda on ka vastava päevakorra punkti juurde kuuluv arutelu, mistõttu avaldada saab vastavast päevakorra punktist seda, mis puudutab üksnes otsustust Capella Consulting OÜ osas. Sellise väljavõtte on AJN ka Capella Consulting OÜ-le kättesaadavaks teinud. AJN-i sisese arutelu ja arvamuste avaldamine menetlusosalisele ei tekita ega too talle õigusi või kohustusi. See ei ole HMS § 37 lg 1 tähenduses asjas tähtsust omav informatsioon. 17.4.

§ 1241

lg 6 kohaselt tuleb isikule teatavaks teha üksnes AJN-i otsus ning säte ei näe ette AJN-i liikmete arutelu või teiste isikute kohta info avaldamist. AJN-i otsused on need, mis väljendavad lõplikku AJN-i otsustust igal konkreetsel juhtumil ja vaidlust ei ole, et Capella Consulting OÜ on teadlik teda puudutavast otsustusest.

  1. Kaebaja leiab, et talle esitatud protokolli väljavõte ei vasta protokollile seadusega määratud nõuetele. Kuna tegu on väljavõttega protokollist, siis vastustaja hinnangul see ei pea ega saagi vastata AJN-i protokollile sätestatud nõuetele. AJN on 06.11.2018 koosoleku protokolli originaaldokumendi edastanud konfidentsiaalsena kohtule, et kohtul oleks võimalik dokumente võrrelda ning veenduda AJN-i selgituste õiguspärasuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  3. Käesoleval hetkel on vaidlusalaseks küsimuseks eelkõige see, kas vastustaja pidanuks kaebajale väljastama AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli täisversiooni päevakorrapunkti 5 osas ehk osas, mis puudutas kaebaja suhtes erakorralise kvaliteedikontrolli algatamise küsimust. Sellest tulenevalt keskendub allpooltoodud analüüs kõnealuse protokolli päevakorrapunkti 5 puudutavale osale, kuivõrd ülejäänud osa protokollist ei ole kaebajaga puutumuses.
  4. Tutvunud menetluse käigus vastustaja 06.11.2018 protokolli täisversiooniga ning kõrvutades seda kaebajale edastatud informatsiooniga (AJN 28.11.2018 kirjas sisalduv teave; 06.12.2018 otsus nr 481 ja 06.11.2018 koosoleku protokolli väljavõte), leian, et AJN on kaebajale edastanud informatsiooni erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise kohta ettenähtud mahus ning ei ole rikkunud kaebaja põhiseaduslikku õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega. 22.

§ 124

lg 1 p-i 6 ja § 136 lg 3 kohaselt on järelevalvenõukogu pädevuses kvaliteedikontrolli korraldamine. Kvaliteedikontrolli eesmärgiks on kontrollile allutatud isiku 6

(8)3-19-226 kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine (

§ 136lg 1).

Järelevalvenõukogu kinnitab kvaliteedikontrolli korra ning moodustab kvaliteedikontrolli läbiviimiseks töörühma (

§ 136lg 5 ja § 138 lg 1).

  1. Kvaliteedikontrolli alustamise kaebaja suhtes otsustas AJN 06.11.2018 koosolekul. Kaebaja märgib, et 06.11.2018 koosoleku protokolli täies mahus tutvustamata jätmine on kaasa toonud olukorra, kus kaebajal ei ole olnud võimalik veenduda, kas tema suhtes on kvaliteedikontroll ja selle tulemusel hilisemalt alustatud distsiplinaarmenetlus alustatud õiguspäraselt. Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. 23.
  2. AJN otsuste vastuvõtmisega seonduvaid küsimusi reguleerib

§ 1241

, mille lõige 2 näeb ette, AJN koosolek protokollitakse, nõuded protokollile on ette nähtud AJN töökorras. AJN otsuse allkirjastab järelevalvenõukogu esimees (lg 5) ning otsus tehakse viivitamata teatavaks isikule, kelle kohta otsus tehti (lg 6). Seejuures tuleb rõhutada, et

§-st 1241 ega teistest sama seaduse ning ka AJN töökorra sätetest ei tulene kohustust tutvustada isikule AJN koosoleku protokolli sh AJN koosoleku käigus toimunud AJN liikmete arutelusid.

§ 1241

lg 6 näeb üksnes ette, et puudutatud isikule tuleb viivitamata tutvustada tema suhtes vastu võetud otsust. 23.2.

ei reguleeri eraldi AJN otsusele esitatavaid nõuded, küll aga on vastavad nõuded kehtestatud AJN kvaliteedikontrolli korras1 (KVK kord), mille § 10 lg 2 sätestab, et erakorralise kvaliteedikontrolli alustamise otsuses näidatakse ära vähemalt kontrollitav, kontrolli ulatus, kontrolli läbiviimise periood ja töörühma liikmed. Vastav informatsioon on kaebajale teatavaks tehtud juba AJN 28.11.2018 kirjaga, kus on märgitud, et 06.11.2018 koosolekul otsustas AJN alustada Capella suhtes erakorralist kvaliteedikontrolli, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas AS-ile Talveaed on perioodil 01.01.2015-30.06.2018 osutatud audiitorteenust vastavalt seadusele ja kutsetegevuse standardite nõuetele. Kontrolli viiakse läbi 06.11.2018 – 30.06.2019 ning ära on toodud ka töörühma liikmed ja selgitus, et kaebajal on töörühma liikmete suhtes õigus esitada taandusavaldus. Lisaks sisaldab kiri viidet kvaliteedikontrolli läbiviimise õiguslikule alusele ning piiritletud on ka kaebajalt nõutav esmane informatsioon. Samasisuline info kajastub ka kaebajale hilisemalt saadetud 06.12.2018 otsuses nr 481 ja 06.11.2018 koosoleku protokolli väljavõttes. 23.3. Eeltoodust nähtub, et AJN on kaebajat kvaliteedikontrolli alustamisest informeerinud mahus, mis võimaldab kaebajal aru saada kvaliteedikontrolli eesmärgist (AS-ile Talvead osutatud audiitorteenuse vastavuse kontroll), perioodist mida kontroll hõlmab (01.01.2015 – 30.06.2018) ning kvaliteedikontrolli läbiviimise ajavahemikust ja isikutest, kes kotrolli läbi viivad. Sellises mahus informatsioon on piisav, et kaebajal oli võimalik kontrollida kvaliteedikontrolli alustamise õiguspärasust. Erakorralise kvaliteedikontrolli läbiviimise talumise kohustus tuleneb kaebajale

-st ja kaebaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev isik peab sellega arvestama. Ei

-st ega Audiitorkogu poolt kehtestatud täiendavast regulatsioonist ei tulene kohustust kvaliteedikontrolli läbiviimise alustamist täiendavalt põhjendada (vt ka käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2019 määruse p-is 18 väjendatud seisukoht). Sellest tulenevalt leian, et 06.11.2018 koosoleku protokolli täies mahus tutvustamata jätmine ei kahjustanud kaebaja õigust efektiivsele õiguskaitsele. 24. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et kuivõrd 06.11.2018 koosolekul alles alustati kaebaja suhtes kvaliteedikontrolli, ei saanud koosoleku protokoll kajastada informatsiooni, mille avaldamise piirang tuleneb

§ 133

lõigetest 1 ja 2, sest AJN-il ei ole pädevust koguda andmeid enne järelelvalve menetluse algatamist.

§ 137

lg 2 kohaselt põhinevad kvaliteedikontrollid eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil, mistõttu tuleneb viidatud 1 kättesaadav Audiitorkogu veebilehelt: https://www.audiitorkogu.ee/est/sisekorrad 7

(8)3-19-226 sättest otseselt, et vastustajal on võimalik ka enne kvaliteedikontrolli andmeid koguda, et selle põhjal läbi viia riskianalüüs ja otsustada kvaliteedikontrolli läbiviimine. 25. HMS § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.

§ 133

lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik. Järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid, on konfidentsiaalsed. 25.1. Nõustun vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb 06.11.2018 koosoleku protokolli täisversioonis sisalduvat AJN-liikmete arutelu ning kolmandate isikute andmeid pidada

§ 133

lg-te 1 ja 2 kohaselt konfidentsiaalseks informatsiooniks, mille andmete avaldamist ei ole kaebajal õigus nõuda. 25.2. Tutvunud protokolli päevakorrapunkti 5 täisversiooniga, ilmneb sellest, et kaebajale väljastatud väljavõttes on kinni kaetud osa, mis puudutab kolmandate isikute andmeid (otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2), samuti osa, mis puudutab kontrolli alustamise ajendit ning sellega seotud komisjoni liikmete arutelu. Viimatinimetatu puhul on tegemist informatsiooniga, mida ei saa käsitleda otseselt kaebaja kohta kogutud andmetena HMS § 37 lg 1 mõistes. Pigem ongi siin tegemist eelnevalt saadud laiemapõhjalise teabega seotud aruteluga ja küsimusega, kas ja millises mahus oleks vajalik kvaliteedikontrollide läbiviimine arutelus kajastatud isikutega seonduvalt. Tegemist on seega pigem riskianalüüsile ja kontrollistrateegiale suunatud aruteluga ehk järelelvalvemenetlustega seonduva laiema teabega, mis oma iseloomult vastab

§ 133

lg-s 2 sätestatud konfidentsiaalsele informatsioonile, mille mitteavaldamist kaebajale ei saa pidada õigusvastaseks ega kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks.

  1. Kaebaja viited sellele, et temale hilisemalt menetluse käigus väljastatud 06.11.2018 koosoleku protokolli väljavõte ei ole allkirjastatud ning seega ei saa lugeda, et talle üldse vastavat AJN otsust oleks väljastatud, on asjakohatu, sest kaebaja sai esmakordselt teabe tema suhtes 06.11.2018 koosolekul vastu võetud otsusest juba AJN 28.11.2018 kirjaga, mis on allkirjastatud AJN nõukogu esimehe poolt ning milles on kajastatud kaebajat puudutav informatsioon nõutavas mahus (vt ka käesoleva otsuse p 23.2). Asjaolust, et kaebajale väljastati hilisemalt samasisulist informatsiooni sisaldav koosoleku protokolli väljavõte pdf kujul, mis ei olnud AJN nõukogu esimehe poolt allkirjastatud, ei saa järeldada, et kaebajale ei ole AJN otsust üldse väljastatud. Allkirja puudumine oleks asjakohane väide üksnes juhul, kui kaebaja seaks kahtluse alla talle väljastatud protokolli väljavõtte ehtsuse. Seda aga kaebaja aga menetluse kestel teinud ei ole.
  2. Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb juhindudes HKMS § 79 lg 1 p-dest 1 ja 5 ning § 88 lg 2 jätkuvalt piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja poolt 03.06.2019 kohtule esitatud AJN 06.11.2018 koosoleku protokolli originaalprotokolli suhtes. Menetluskulud
  3. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kaebaja menetluskulud käesolevas asjas riigilõivust 30 eurot ja õigusabikulust summas 2 244 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kulude väljamõistmise taotlust esitanud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.