ja
5 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista AI
Süüdi mõista AI
5 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada vangistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva. Vangistusest 5 kuud ja 16 päeva mitte pöörata täitmisele, kui AI ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
8 alusel kohustada AIa katseajal osalema viha ja agressiivse käitumise ohjeldamisega seotud sotsiaalabiprogrammides. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni reaalselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele asumiseni. AI Harju Maakohtu 26.05.2010.a. kohaldatud ajutine lähenemiskeeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista AI riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, 2)kaitsjatasu 2400.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-10-11110 – ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend: CD-plaat videosalvestusega – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus AIa süüdistatakse selles, et tema 09.05.2010 kella 04.00 paiku Tallinnas xxx maja hoovis tõstis üles SN ja viskas maha, lohistas teda mööda maad, võttis kätega tema kaelast kinni ning lõi peaga vastu maad ning seejärel lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda. Selle tulemusel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse – parema unearteri piirkonnas ja vasakul otsmikul hematoomi ning ülahuule turse. Oma tegevusega AI pani toime teise inimese tervise kahjustamise, tema löömise ja muul viisil valu tekitamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Samuti süüdistatakse AIa selles, et tema 09.05.2010 kella 04.00 paiku Tallinnas xxx maja hoovis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult SNle kuuluva käekoti, puistas selle sisu laiali ning võttis tema asjade hulgast SNle kuuluva mobiiltelefoni väärtusega 2 2000 krooni ja korterivõtmed väärtusega 200 krooni, s.o võttis asju 2200 krooni väärtuses. Pani võetud asjad taskusse ning lahkus. Oma tegevusega AI pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Kohtuotsuse põhjendus AI tunnistas end süüdi
järgi SN kehalises väärkohtlemises, kuid ei tunnistanud oma süüd kannatanu telefoni ja võtmete varguses ning selles süüdistuses soovis enda ülekuulamist kohtuistungil. Vägivallategude osas jäi AI kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning nendest tulenevalt ta kõike kannatanu suhtes toimepandut ei mäletanud, kuid tunnistas tütarlapse tassimist, muru peale pikali tõukamist, teda peaga vastu maad löömist, kägistamist ja rusikaga ning jalaga näkku löömist. Sellist tegevust põhjendas süüdistatav sellega, et ta peab SNd oma tütarlapseks, kuid viimane kord suhtleb temaga, kord mitte ja see ärritab teda. Kannatanu SN ütlustega on tõendatud, et 9.mail 2010.a. kella 04:00 paiku tema kodumaja ees tänaval kasutas AI tema suhtes füüsilist vägivalda: esmalt haaras kannatanu jalgadest ja tõstis endale selga, tassides teda mitu meetrit niimoodi ja viskas siis asfaldile. Seejärel lohistas teda kätest hoides mööda maad. Edasi lõi AI tema pead vastu asfalti, ise samal ajal kätega kaelast hoides. Kannatanul oli valus ja kukla piirkonda tekkis löögi tagajärjel muhk. Kui kannatanu püsti tõusis, tõukas AI ta uuesti pikali ja hakkas ühe käega kägistama, samal ajal lõi teise rusikas käega näkku. Mingil hetkel tõusis AI püsti ja lõi teda jalaga vastu meelekohta. Süüdistatava poolt SN suhtes 9.mai 2010.a. varahommikul toimepandud vägivalda tunnistas ka AI kaasas olnud US. Tunnistaja ütluste kohaselt ootas ta tol öösel SN maja juures koos AI tütarlapse koju saabumist. Kui SN maja juurde jõudis, päris AI närviliselt aru tütarlapse käimiste kohta ning koheselt, vastust ära kuulamata, lükkas ta SN maha ja hakkas kägistama. Tunnistaja tõmbas AI SN eemale, kuid veidi aja pärast läks AI uuesti närvi ja lõi SN jalaga. Ülejäänud kohtueelses menetluses tunnistajatena üle kuulatud isikud ise vägivalla tarvitamist pealt ei näinud, kuid nad nägid SNd peale tema suhtes vägivalla tarvitamist ja kirjeldasid tema seisundit ja väljanägemist. Tunnistaja AS läks õue sealt kostnud lärmi peale ja nägi muru peal istumas nutvat tüdrukut, kes osutus majanaabriks SN. Tema juures kükitas noormees ja sõimas tüdrukut. SN nägu oli verine ja tema sõnul seesama noormees olevat teda löönud. Tunnistaja ütluste kohaselt näeb ta AIa pea iga päev seismas xxx maja juures ja kui on võimalus, tuleb ka trepikotta ning kolgib SN korteri ukse taga. Pideva kolkimisega häirib ta majaelanike rahu. Tunnistaja MA kuulis samuti ööl vastu 9.maid 2010.a. kella 4-5 vahel õuest naisterahva kiljumist. Vaadanud läbi akna, nägi ta muru peal istumas kõrvalkorteris elavat neiut. Tema juures seisid kaks noormeest. Ühe noormehe kohta ta teadis, et too jälitab naabritüdrukut ja on tütarlapse suhtes ka vägivallatsenud. Kui tunnistaja õue jõudis, oli noormees jõudnud põgeneda, kuid tüdruku nägu oli verine, ta nuttis ja oli šokis. Kuna tüdruku sõnul oli noormees temalt ära võtnud mobiiltelefoni ja korterivõtmed, ei saanud ta oma korterisse sisse, mistõttu tunnistaja kutsus ta enda poole. Tunnistaja SR ütluste kohaselt oli tema 9.mai 2010.a. kella 4 paiku tööl turvatöötajana, valvates objekti aadressil xxx. Ka tema nägi tol hommikul maja ees tütarlast, kellel olid peksmisjäljed näos ja huulest purskas verd. Tal õnnestus koos ühe teise meesterahvaga peksja kinni pidada. Kannatanu ema LR nägi samuti oma tütart 9.mai 2010.a. varahommikul ja SN nägu oli paistes ja kaelal suur verevalum, riided olid verised. SN ütles, et AI oli teda järjekordselt tülitamas käinud. AI poolt vägivalla kasutamist SN suhtes tõendab turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokoll ning salvestus. Kaamera vaade avaneb xxx maja esisele ja kõnniteele. Salvestiselt nähtub, kuidas 3 AI võtab SN endale selga nii, et viimase pea on allapoole ja jalad õhus. Niimoodi kõnnib ta umbes 3-4 meetrit ning viskab siis SN hooga murule pikali ja kummardub tema kohale, liigutades oma käsi löömise sarnaselt. On näha ka, et AI tegevust püüab takistada temaga kaasas olnud OP, kes tirib AI eemale. Sild kõnnib närviliselt kätega vehkides taas SN juurde ja siis jälle eemale ja nii korduvalt. SN vigastused on fikseeritud patsiendikaardil ja isiku läbivaatuse protokollis. Vigastustena on kirjas paremal unearteri piirkonnas ja vasakul otsmikul hematoomid, ülahuul turses. Kõiki kohtueelses menetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et need on omavahel kooskõlas ja tõendavad AI poolt SN suhtes toimepandud vägivallategusid, millised on süüdistuses AI inkrimineeritud. Kuna tervisekahjustused ei olnud rasked, on kuritegu kvalifitseeritud õigesti
Kuriteo pani AI toime tahtlikult, täpsemini öeldes kavatsetult. Tema eesmärgiks oli vägivalla abil SNle haiget tegemine.
5 järgi esitatud süüdistuses AI end süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil antud ütluse kohaselt ei võtnud ta kannatanu käekotti ega puistanud selle sisu tänavale, vaid kott kukkus ise maha ajal, mil ta SN seljas tassis ning samal ajal pudenes käekotist välja ka koti sisu. Tema ja O hakkasid asju kokku korjama ning konkreetselt tema võttis maast SN telefoni ja võtmed. AI selgitas, et tal ei olnud plaanis neid asju oma taskusse panna, kuid kui naabrimees tema juurde tuli ja ta ründas naabrimeest, pani ta asjad automaatselt taskusse. Alles kodus avastas, et telefon ja võtmed on tema taskus. Varastada ta neid ei tahtnud. SN kõnesid ta telefonis kontrollida ei saanud, sest telefon oli välja lülitatud. Kannatanu mobiiltelefoni ja võtmete äravõtmise asjaolude kohta on ütlusi andnud: *kannatanu SN: Mingil hetkel võttis AI tema käekoti ja puistas selle sees olnud asjad laiali. OP püüdis AI tegevust takistada ja hakkas asju kokku korjama. AI võttis maast tema mobiiltelefoni ja korterivõtmed ning pani need sõnalausumata oma seljas olnud jaki taskusse. Peale seda tõukas AI ta uuesti pikali ja hakkas kägistama ning lööma; *tunnistaja OP: SN käes olnud käekott pudenes maha ja sealt kukkusid välja SN asjad. AI võttis enda kätte SN mobiiltelefoni, kuna soovis teada saada SN kõnede loetelust, kus SN käis; *tunnistaja SO: SN ütles, et poiss lõi teda ja võttis tema mobiiltelefoni ja koduvõtmed ära. Tunnistaja soovitas need tütarlapsele tagasi anda, kuid noormees vaidles vastu, et ta ei ole midagi võtnud, et kui tüdruk kukkus, siis asjad lendasid laiali. Noormehe sõber aga ütles, et AI oli tüdrukule kallale läinud ja võtnud temalt mobiiltelefoni ja võtmed. Jällegi soovitas ta noormehel telefoni ja võtmed tütarlapsele tagasi anda, kuid noormees ikkagi keeldus. *tunnistaja RO: tema teab korterivõtmete ja mobiiltelefoni äravõtmisest AI poolt tütre ütlustest. 9. mai 2010.a. päeval oli tulnud AI ema mobiiltelefonilt tema mobiilile sõnum tekstiga „Ootan teid ja SNt kell 12 tanklas. Peab selgeks rääkima ja peab ka teine osapool kohal olema, et SN. Asjad, mis kogemata minu kätte jäid tagastan ainult otse SNle. AI.“ Ta vastas AIle, et toogu asjad Kesklinna politseiosakonda, mida AI ka tegi; *turvakaamera videosalvestuse protokoll ja videosalvestus: „AI võtab SN juurest musta värvi eseme ja raputab seda.“ Tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et AI ütlused selle kohta, et kannatanu käekotist pudenesid asjad ise maha ajal, mil ta teda seljas tassis, ei ole tõesed, vaatamata sellele, et seda kinnitas ka tunnistaja LN. SN ütlustest tuleneb, et AI võttis tema käekoti ja puistas asjad kotist välja. Kannatanu ütlused on kooskõlas videosalvestuse vaatlusprotokolliga, mille kohaselt AI võttis kannatanu juurest musta värvi eseme ja raputas seda. Musta värvi esemeks sai olla vaid käekott, sest muud peale käekoti kannatanul kaasas ei olnud. Seega on tõendatud, et AI ise võttis SN koti enda kätte ja raputas kotist asjad välja ning võttis enda kätte mobiiltelefoni ja korterivõtmed. Viimast tegevust ta ka ise tunnistas. 4 Usutavad ei ole süüdistatava ütlused ka selle kohta, et ta unustas kannatanu asjad taskusse ja avastas nende olemasolu alles kodus. Tunnistaja TO ütlustest tuleneb, et ta kahel korral palus AI anda mobiiltelefon ja võtmed SNle tagasi, kuid AI keeldus ja eitas üldse nende võtmist. Seega ei saanud kuidagi olla tegemist võõraste asjade taskusse unustamisega, sest tunnistaja tuletas nende olemasolu tema taskus süüdistatavale isegi kahel korral meelde. Eeltoodust järeldub, et AI pani tahtlikult kannatanu telefoni ja võtmed oma taskusse ja läks nendega koju. Tunnistaja OP ütluste kohaselt soovis AI vaadata SN kõnede eristust, et teada saada, kus SN käis. Kuigi süüdistatav seda eitas, on tunnistaja niimoodi öelnud ja vaevalt ta seda ise välja mõtlema hakkas. Ilmselgelt pidi neil omavahel sellest juttu olema, kuidas muidu teadis tunnistaja uurijale seda öelda. Mobiiltelefoni ja võtmete oma taskusse panemise ja sündmuskohalt lahkumisega võttis AI asjad oma valdusse ilma senise valdaja, s.o. SN nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kuid hõivaja on saavutanud asja üle võimu. Kuna AI võttis telefoni ja võtmed oma kätte ja läks koju, oli tal võimalus hakata neid oma äranägemise järgi kasutama ja käsutama, mis tähendabki võimu saavutamist nende üle. Varguse objektiivse koosseisu tunnuseks on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuigi ei ole tõendatud, et AI võttis telefoni ära sellepärast, et see endale jätta, vaid tunnistaja OP ütlustest tulenevalt soovis ta vaid vaadata SN kõnede eristust, ei välista see varguse koosseisu ega muuda tegu õiguspäraseks. Omastamine tähendab asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist. Telefoni kasutamine ei seisne ainult sellega helistamises, ka kõnede eristuste vaatamist võib liigitada telefoni kasutamise alla. Olematuks ei muuda kuritegu ka asjaolu, et süüdistatav kõnede eristust vaadata ei saanud, kuna telefon oli lukus. Ja kuna ta oma eesmärki ei saavutanud, otsustaski ta telefoni koos võtmetega tagasi anda. Seega leiab kohus, et AI tegevuses olid olemas varguse nii objektiivsed kui subjektiivsed koosseisutunnused. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti
5 järgi vargusena toimepanduna avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Mobiiltelefoni ja võtmed võttis AI ära kannatanu ja tunnistaja OP nähes. Kuigi süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda, ei olnud see asjade äravõtmise vahendiks ja vägivalla kasutamine on kvalifitseeritud iseseisva kuriteona
Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus
§-s 56 sätestatud karistamise alustest.
ja
lg 2 sanktsioonides on ette nähtud karistuse liikidena rahaline karistus ja vangistus. AI ei tööta, tal puudub sissetulek ja ta on kohtus öelnud, et raha saab vanaema käest. Seega ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega. On ilmselge, et kui süüdistatav ka tasub rahalise karistuse, siis raha saab ta selleks samuti vanaema käest ja sellisel juhul karistab kohus pigem vanaema kui AIa ja karistamise eesmärk jääb saavutamata. Vangistusega karistamisel arvestab kohus, et kuigi on tegemist teise astme kuriteoga, ei saa AI süüd pidada väikeseks. Ta pani vägivallateod toime noore neiu vastu ja vägivald ei seisnenud ainult ühe korra löömises, vaid mitmetes jõhkrates tegudes, nagu asfaldile viskamises, mööda maad lohistamises, kägistamises, rusikaga ja jalaga näkku löömises. Seetõttu ei saa mõistetav vangistus olla miinimumilähedane. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib vangistuse määr jääda alla
Varguse eest võib talle mõista miinimumilähedase karistuse, sest AI ise vabatahtlikult tagastas kannatanule temalt äravõetud asjad. Prokurör tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele osaliselt, et AI tuleb reaalselt ära kanda 14 päeva. Kohus nõustub ettepanekuga. Kuna AI ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning õpib kõrgkoolis, ei ole vangistuse reaalne kohaldamine otstarbekas. Teisest küljest aga karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on lühiajaline šokivangistus siiski vajalik, sest kohus on seisukohal, et see mõjub oluliselt distsiplineerivamalt edaspidi taoliste kuritegude toimepanemisest hoidumise seisukohalt. Nimelt ei olnud AI see esimene kord SN suhtes vägivalda tarvitada. Ta on seda mitmeid kordi varemgi teinud ja 23.09.2009.a. lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur tema suhtes menetluse SN kallal vägivallatsemises KrMS §-st 202 alusel, pannes kohustuseks teha üldkasulikku tööd. Määruse kohaselt oli AI saanud aru oma teost ja 5 teinud sellest õiged järeldused ning lubanud edaspidi seaduskuulekalt käituda, mistõttu prokurör leidiski, et karistuse eesmärgid on saavutatavad ilma kohtumenetluseta. Vaatamata kriminaalmenetluse lõpetamisele ja üldkasuliku töö tegemisele ning antud lubadustele seaduskuulekalt käituda, jätkas AI SN suhtes vägivallategude toimepanemist. Järelikult süüdistatav siiski ei saanud aru oma tegude õigusvastasusest ja tema lubadus edaspidi seaduskuulekalt käituda oli vaid paljasõnaline. Eeltoodut arvestades ongi kohus seisukohal, et AI peab kaks nädalat karistusest reaalselt ära kandma, et ta vahetult kogeks, mida tähendab vangistus ja teaks, mis teda ees ootab uue kuriteo toimepanemise puhul. Kohus on veendunud, et šokivangistus mõjutab AIa mitte toime panema uusi õigusrikkumisi rohkem, kui täielikult karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. Viha ja agressiivsuse taltsutamiseks määrab kohus AI kohustuse osaleda vastavasisulistel koolitustel või kursustel. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.