KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20510 Tsiviilasi Akt

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus xxx Aktsiaselts ja kostja V G vahel 01.01.2012.a. sõlmitud kliendilepingu nr xxx alusel kostja poolt lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas xxx Aktsiaselts nõude hagejale. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 125,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on samade poolte vahel samast kliendilepingust tulenevalt olnud menetlus tsiviilasjas nr 2-18-

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tsiviilasjas nr 218-19413 tekkinud perioodi
2. detsember kuni
3. detsember 2014 teenuste kasutamise eest 01.01.2015 arve nr: xxx summas 42,0 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.01.2015.a. xxxAS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018.a. hagejale. Kohus on asja lahendanud 08.03.2019.a. tagaseljaotsusega. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on samade poolte vahel samast kliendilepingust tulenevalt olnud menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
4. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tsiviilasjas nr 218-19401 tekkinud perioodi
5. veebruar kuni
6. veebruar 2015 teenuste kasutamise eest 04.02.2015 arve nr: xxx summas 108,39 €, mille eest kohustus kostja tasuma 21.02.2015.a. xxx AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018.a. hagejale. Kohus on asja lahendanud 11.02.2019.a. tagaseljaotsusega. Käesolevas tsiviilasjas on kostja võlgnevus tekkinud:  
7. november kuni
8. november 2014, 05.11.2014 arve nr. 2010949300 summas 167,54 €, tasumise tähtaeg 22.11.
9. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 77,30 €
10. november kuni
11. november 2014, 01.12.2014 arve nr. 2011152773 summas 116,14 €, tasumise tähtaeg 18.12.2014 Ka nendest arvetest tulenevad nõuded on xxx AS on loovutanud 01.02.2018 hagejale. Eeltoodust lähtuvalt on hageja olnud võlgnevustest olnud teadlik nende loovutamise hetkest alates (ka hagiavalduse esitamise ning tagaseljaotsuste tegemisel tsiviilasjades 2-18-19401 ja 218-19413) ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eraldi arvete eest eraldi hagide esitamine. Hagejal oli võimalus esitada kõik ühest lepingust tulenevad nõuded ühe kostja vastu korraga ühes 2 menetluses. Kohus märgib ka seda, et ühe hagina esitatuna oleks kõikide hagide hind olnud kokku 935,92 eurot. Riigilõivu suuruseks nende nõuete esitamisel ühise hagina oleks olnud riigilõivuseaduse kohaselt 175 eurot. Antud juhul on hageja tasunud riigilõivu kõigilt kolmelt hagilt kokku 275 eurot. Seega ei saanud hagide eraldi esitamise põhjuseks olla ka hageja vähene võimekus tasuda hagides esitatavatelt nõuetelt riigilõivu. Kohtu hinnangul võib olla hageja eesmärgiks nõuete jagamisel mitme menetluse vahel soov saada kostjalt mitmekordselt õigusabikulusid.

§-st 200 lg 1 ja 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsÜS § 138 lg 1. Kohus leiab, et seesugune hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja suhtes pahatahtlik, sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida hageja seesugune käitumine hetkel menetluskulude näol kostjale kaasa tooks ning oleks kostja suhtes äärmiselt ebamõistlik ning ebaõiglane.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus hageja kasutab pahatahtlikult oma menetlusõigusi, jätab kohus menetluskulud terves ulatuses poolte endi kanda. Kohus leiab, et seesugune hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja suhtes pahatahtlik, sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida hageja seesugune käitumine hetkel menetluskulude näol eendaga kostjale kaasa tooks. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3