← Eesti

1-20-1127/16

1-20-1127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-1127 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Aleksandr Dovbõš süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Aleksandr Dovbõš (isikukood 38712270305; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Dovbõši kaebus Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.
  4. märtsi
  5. a Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 03.03.
  7. a otsusega tunnistati Aleksandr Dovbõš kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistati teda vangistusega 1 aasta 10 kuud. Samuti tunnistati A. Dovbõš süüdi KarS § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 29.10.– 31.10.
  8. a; 12.11.–13.11.
  9. a; 23.11.–25.11.
  10. a, s.o 8 päeva eelvangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 29.11.
  11. a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 29.11.
  12. a. Süüdistatava A. Dovbõši suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, 180 alusel mõisteti A. Dovbõšilt välja riigituludesse: sundraha summas 1460 eurot ja kaitsjatasu summas 664,20 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2124,20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu
  13. kuupäevaks alates 15.04.
  14. a kuni 15.03.
  15. a vähemalt 177,02 eurot 1

(3)1-20-1127 (viimase osamakse suurus on sel juhul 176,98 eurot), Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
  1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. S AS poolt esitatud tsiviilhagid (summades 49,90 ja 39,90 eurot) rahuldati TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõisteti A. Dovbõšilt välja S AS kasuks 89,80 eurot, mis kohustati tasuma S AS arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. C Eesti AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõisteti A. Dovbõšilt välja C Eesti AS kasuks 2,30 eurot, mis kohustati tasuma C Eesti AS arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX Luminor Bank. MM poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõisteti A. Dovbõšilt välja MM kasuks 155 eurot, mis kohustati tasuma MM arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. ZZ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõisteti A. Dovbõšilt välja ZZ kasuks 800 eurot. M OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõisteti A. Dovbõšilt välja M OÜ kasuks 2,19 eurot, mis kohustati tasuma M OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank.
  2. 13.03.
  3. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. Dovbõši kaebus maakohtu 03.03.
  4. a otsusele. Kaebaja selgitab, et tema leppis prokuröriga kokku, et ühe aasta jooksul ei maksa süüdistatav mingeid nõudeid. See oli peamine tingimus tema poolt kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppe sõlmimise juures oli tema advokaat Margus Viira. Kaebaja palub otsus nõuete osas tühistada, kuna ta ei saa nii kiiresti tööle asuda. Töö saamine võtab 3-4 kuud aega, sest vangistuses on tööle soovijaid palju ning esmalt koostatakse kontaktisiku poolt individuaalne täitmiskava. Tal ei ole võimalust mingisugust raha tasuda. Tal puudub igasugune eriala. Eriala omavad inimesed saavad vangistuses palka umbes 30-120 eurot. Sellest rahast läheb 20% vabanemisfondi ning 50% nõuete katmiseks. Kinnipeetavale jääb 30%, millest ei ole võimalik igakuiselt 177 eurot maksta. Süüdistatav selgitab, et oli kokkuleppemenetlusega nõus vaid seepärast, et prokurör lubas talle, et ta ei pea aasta jooksul nõudeid tasuma. Kuivõrd kaebaja on narkosõltlane tegeletakse vangistuses esmalt tema sõltuvuse ravimisega ja rehabilitatsiooni koostamisega. Enne seda teda tööle lubada ei saa, kuna ta tarvitab igapäevaselt 100 mg metadooni. Aasta pärast võib ta olla aga avavanglas, kus saab alustada maksmisega, kuid seda ka mitte 177 euro ulatuses. Seega palub kaebuse esitaja, et tal võimaldataks tasuda nõudeid 25 euro suuruste kuumaksetena. Kui süüdistatav saab avavanglasse tööle, annab ta sellest kohtule teada ning asub oma nõudeid tasuma. Kaebuse esitaja märgib, et tal ei ole perekonda, kes võiks teda aidata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et A. Dovbõši kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  6. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  7. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, 2
(3)1-20-1127 süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  1. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  2. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  5. Kriminaalasjas on A. Dovbõši, tema kaitsja ja prokuröri vahel 06.02.2020 sõlmitud kokkulepe (II köide tl 137-142), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse A. Dovbõšilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 1460€ (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot) ning määratud kaitsja tasu kohtueelsel menetlusel 664,20€ (kuussada kuuskümmend neli eurot ja kakskümmend senti) (mille lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise korral orienteeruvalt kuni 72 eurot). Süüdistatav loobus kohtumenetluses kaitsja osalemisest. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. A. Dovbõš kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II köide tl 141). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. A. Dovbõš nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende ositi tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  6. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 03.03.
  7. a kohtuistungil, kus süüdistatav A. Dovbõš kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Seejuures selgitati süüdistatavale täiendavalt menetluskulude tasumise korda ning süüdistatav kinnitas, et saab sellest aru (II köide tl 149 pöördel). 3
(3)1-20-1127 Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  1. septembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  4. a määruses nr 3-1-1-38-
  6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus A. Dovbõši kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.