Obsah (6)
§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 162KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 27.veebruar 2020, Võru kohtumaja Hagi ese
§ 142lg 2).
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Plus
Plus Capital AS esitas 16.12.2019 Tartu Maakohtusse hagi J. K. vastu põhivõlgnevuse 63, 34 euro, viivise perioodi 19.04.2016 kuni 16.12.2019 eest summas 57,63 euro ja sissenõudmiskulu 25 euro nõudes. Samuti on esitatud nõue välja mõista viivis kuni põhinõude 63,34 euro tasumiseni 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 17.12.
- Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga
- Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Vastavalt Üldtingimuste p 7.10 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas.
- Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.01.2020 (tl 24). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab vajalikuks märkida, et
§ 407
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. 2
(3)3.Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu samast liitumislepingust tuleneva nõude, mida kohus lahendas tsiviilasja nr 2-19-12803 all ning milles kohus on teinud 17.01.2020 tagaseljaotsuse. Viidatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõuded tulenevad samast liitumislepingust nr 4141394, kuid erinevate perioodide eest. Tsiviilasjas nr 2-19-12803 hõlmas arve perioodi 01.05.2016 -31.05.
- Käesolevas tsiviilasjas tuleneb nõue arvete eest, mis hõlmab perioodi 01.03.2016-30.04.2016 ja 01.06.2016-30.06.
- Elisa Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 01.02.
- Seega on hageja järjestikuste perioodide eest esitatud arved eraldanud ning tekitanud kunstlikult kaks haginõuet. Hageja on viidanud sissenõudekulu 25 euro väljamõistmise alusena VÕS § 1132 lg 2 p-le
- Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-19-12803 on hageja nõudnud samuti 25 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 25 eurot, vaid 2x 25 eurot. Tsiviilasjades esitatud tõenditest nähtub, et mõlematest tsiviilasjades on nõude loovutamised toimunud samal kuupäeval ning kostjale on saadetud teade nõude loovutamise kohta samuti samal kuupäeval. Tsiviilasjas nr 2-19-12803 tehtud tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudmiskulud 25 eurot. Kohtu hinnangul ei ole samalt võlalt põhjendatud nõuda topelt sissenõudmiskulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. 4.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1;
§ 367
alusel hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 63, 34 eurot ja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 57,63 eurot ning alates 17.12.2019 viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 63,34 euro tasumiseni. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 5.
§ 468
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.
§ 162
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 75 eurot, õigusabikulud dokumentide komplekteerimise, analüüsi, hagiavalduse koostamise ja esitamise eest summas 420 eurot. 3
(3)Tsiviilasjas nr 2-19-12803 on 17.01.2020 tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja kasuks menetluskulu kokku 300 eurot (sh riigilõiv hagilt 100 eurot, õigusabikulud 200 eurot). Kohus märgib, et hagejal oleks jäänud tekkimata praeguse tsiviilasjaga kaasnevad menetluskulud, kui hageja oleks esitanud samast liitumislepingust järjestikustest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses. Ka riigilõiv oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral väiksem kui nõuete eraldi esitamisel. Nõuete ühes menetluses esitamisel oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu praegu kahes menetluses kokku tasutud 175 euro asemel 125 eurot (hagihind tsiviilasjas nr 2-19-12803 on 411, 47 eurot ja hagihind käesolevas tsiviilasjas oleks 137, 15 eurot ilma topelt esitatud sissenõudmiskuludeta). Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostjalt täies ulatuses menetluskulu väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab seetõttu riigilõivu 25 eurot, mille võrra hageja oleks pidanud tasuma riigilõivu nõuete ühes hagil esitamisel rohkem, kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 25 eurot. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (25 euro) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
(3)