← Eesti

3-14-53225/31

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016, Tallinn Haldusa

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas 28.05.2014 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (määrus nr 206) osa I „Mäetööd“ punkti 2 „Turbatootmine“ alapunktis 1 „Ammutamine“ erialakoodiga 13842 tähistatud freesturbamasinate juhina.
  2. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo jättis 25.08.2014 otsusega nr 00592 XX-le soodustingimustel vanaduspensioni määramata. XX on töötanud freesturbamasinate juhina perioodidel 21.11.1977–07.06.1995 ja 01.12.2003–06.02.
  3. Freesturba ammutamine toimub kuival perioodil, talvel masinaga turvast ei ammutata. Sellest tulenevalt saab XX puhul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvata töötamist turbatootmise perioodidel iga aasta
  4. maist kuni
  5. septembrini, kokku 5 aastat 10 kuud ja 25 päeva. Seega ei ole tõendatud SVPS § 1 p-s 2 nõutava vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkuse soodusstaaži olemasolu.
  6. Sotsiaalkindlustusamet jättis 18.11.2014 vaideotsusega nr 1.1-10/71 rahuldamata XX 15.09.2014 vaide SKA Pärnu büroo 25.08.2014 otsuse nr 00592 kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd loetelus nr 2 on märgitud ametikohaks freesturbamasinate juht, siis on SKA Pärnu büroo ennatlikult arvanud soodusstaaži hulka XX töötamise turbatootmises (remondilukksepa, traktoristi ja masinisti ametikohtadel) kokku 5 aastat 10 kuud ja 25 päeva (s.o 18 × 3 kuud ja 27 päeva + 19 päeva). Isegi kui vaide esitaja ametikohad oleksid võrdsustatud freesturbamasinate juhi ametikohaga, saaks soodusstaaži hulka arvata üksnes töötamist turbatootmise perioodidel iga aasta
  7. maist kuni
  8. septembrini ja XX-l ei oleks täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkuse soodusstaaži nõue.
  9. XX esitas 18.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA Pärnu büroo 25.08.2014 otsuse nr 00592 ja SKA 18.11.2014 vaideotsuse nr 1.1-10/71 tühistamiseks ning 2

(7)3-14-53225 soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kaebaja töötas turbatootmisel freesturbamasinate juhina 21.11.1977–03.01.1987, 04.01.1987–07.06.1995 ja 01.12.2003– 06.02.2005, mistõttu kuulub tema puhul kohaldamisele SVPS § 1 p
  1. Kaebaja töötas rabas erinevate freesturbamasinatega (freesija, pööraja, vallitaja, koguja ja aunataja). Töö nimetatud masinatega toimus sõltuvalt ilmastikutingimustest perioodil aprillist kuni oktoobrini. Perioodil oktoobrist kuni aprilli või maini töötas kaebaja rabas turbaaunade koorijana, st töötas masinal, millega rammiti lahti külmunud aunad. Lisaks kuulusid kaebaja tööülesannete hulka traktori ja turbamasinate hooldus ja remont. Kuigi kaebaja oli tööle vormistatud lukksepana, ei ole ta tegelikkuses lukksepana töötanud. SKA tõlgendab SVPS § 1 p 2 kitsendavalt. Kaebaja soodusstaaž on tõendatud tööraamatu kannete ja AS Tootsi Turvas tõenditega. Haldusmenetluse läbiviimisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6, § 40 lgtes 1 ja 2, §-s 54 ja § 55 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Kaebajat ei teavitatud menetlusse eksperdi kaasamisest ega antud talle võimalust esitada eksperdile küsimusi. Vaidlustatud otsusest ei selgu, miks jäeti arvestamata kaebaja esitatud tõenditega ning millisel õiguslikul alusel on soodustingimustel pensioniõigusliku staaži arvutamisel lähtutud iga-aastaselt vaid perioodist
  2. mai kuni
  3. september, kui tööandja on samas kinnitanud töötamist täistööajaga. SKA ei ole tõendanud, et kaebaja oleks töötanud osalise tööajaga. Kuigi turba ammutamine on
  4. septembrist kuni
  5. maini piiratud või võimatu, ei anna see alust vähendada arvesse võetavat staaži, sest staažiarvestus ei sõltu seaduse järgi ilmastikuoludest, töötundidest või aastaaegadest. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt isikutega, kes on töötanud samades tingimustes ning kellele on soodustingimustel vanaduspension määratud. Kuna vaideotsuses on tuginetud Pärnu büroo otsusega võrreldes teistsugustele põhjendustele, rikub see iseseisvalt kaebaja õigusi soodustingimustel pensioniõigusliku staaži arvutamisel. Vaide menetleja ei täitnud uurimis- ega selgitamiskohustust ning vaideotsus on paljasõnaline ja tõendamata.
  6. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Koodi 13842 alusel tekib õigus sooduspensionile isikutel, kes on töötanud täistööajaga turba ammutamisel (freesimisel, pööramisel, kogumisel vallidesse ja aunadesse) traktoriga, millele on lisatud freesturbamasin (turbafrees, turbasegaja, turbavaalutaja, turbakoguja). Turba ammutamine toimub kuival ajal, st
  7. maist kuni
  8. septembrini, kuid mitte pikemalt kui aprillist septembrini. Tunnistajate ütlustest nähtuvad tervistkahjustavate teguritena müra, vibratsioon ja sundasendid, mis on omased traktoristina töötavate isikute puhul. SVPS §-st 1 tulenevalt kuulub soodustingimustele vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude koostamine Vabariigi Valitsuse pädevusse. Nimekirjades puudub lihtsalt traktoristi ametinimetus, mistõttu peavad täiendavalt esinema ka mingid muud tervistkahjustavad tegurid, mille olemasolul on Vabariigi Valitsus pidanud sooduspensioni määramist ja maksmist õigustatuks. Kaebaja puhul on selline tervistkahjustav tegur turbatolm kuival perioodil koosmõjus palavusega. XX töötas turba ammutamisel freesturbamasinate juhina ainult kuival ajal, mitte aastaringselt. Kokku töötas kaebaja perioodidel 21.11.1977–07.06.1995 ja 01.12.2003–06.02.2005 turba ammutamisel alla 6 aasta, mistõttu puudub tal õigus soodustingimustel vanaduspensionile. SKA vaideotsusega ei ole kaebaja õigusi iseseisvalt rikutud.
  9. Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2015 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Tuvastamist on leidnud, et turbatootmises tähendab turba ammutamine tööprotsessi, mille raames eraldatakse turvas maapõuest ja käideldakse seda (freesimine, pööramine, kogumine, vallitamine ja aunatamine) ning koodiga 13842 tähistatud töö all on mõeldud kitsalt üksnes ammutamise tööprotsessi (vt SVPS § 5 ja Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 p 3 alap 1 alusel antud Sotsiaalministeeriumi 22.01.2015 ja 16.03.2015 selgitused, mis langevad 3
(7)3-14-53225 kokku AS Tootsi Turvas 26.05.2014 ja 06.08.2014 tõendites kirjeldatuga). Turba ammutamine toimub üksnes kuival perioodil aastas, milleks loetakse tavaliselt vahemikku
  1. maist kuni
  2. septembrini. Soodsate ilmastikutingimuste korral võib turba ammutamine mõnel aastal alata ka aprilli lõpus või kesta oktoobri alguseni. Seda kinnitavad AS Tootsi Turvas 06.08.2014 tõend ning tunnistajate SS ja AA kirjalikud ütlused. Freesturbamasinad (turbafrees, turbasegaja, turbavaalutaja, turbakoguja) lisatakse traktorile turba ammutamise erinevate protsesside läbiviimiseks. Kuigi kaebaja tööraamatust ei nähtu, et ta oleks töötanud freesturbamasinate juhina, puudub vaidlus, et kaebaja nimetatud masinatega tema poolt märgitud perioodidel siiski töötas. Seda kinnitavad AS Tootsi Turvas 26.05.2014 tõend ning tunnistajate SS ja AA kirjalikud ütlused. AS Tootsi Turvas 06.08.2014 tõendist nähtuvalt jagunesid freesturbamasinate juhi tööülesanded vastavalt hooajale, st vastavalt sellele, kas toimus freesturba tootmine ja töötlemine või tootmisväljakute rajamine ja hooldus. Neid tuvastatud asjaolusid arvestades on SKA põhjendatult võtnud XX soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulgas arvesse üksnes kaebaja töötamist freesturbamasinate juhina aastate kaupa perioodil
  3. maist kuni
  4. septembrini. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik määruse nr 206 lisaks olevas loetelus konkreetse koodi all nimetatud töö (ametikoha) eeldused. SVPS § 1 kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 1 p 2 ja määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 kood 13842 annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile üksnes freesturbamasinate juhile turbatootmisel turba ammutamise tööprotsessil, mitte aga tootmisväljakute rajamisel ja hooldusel. Tervistkahjustavaks teguriks, mis õigustab soodustingimustel vanaduspensionile lubamist, on turbatolm kuival perioodil koosmõjus palavusega. Kuna turba ammutamise tööprotsess sai toimuda üksnes kuival aastaajal (st reeglina
  5. maist kuni
  6. septembrini), ei oleks millegagi põhjendatud lugeda kaebaja pensioniõiguslikuks staažiks soodustingimustel pensioni taotlemisel täisaastaid. SKA on õigesti leidnud, et mitte igasuguseid tööprotsesse läbiviiv traktorist ei oma õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Seega on SKA Pärnu büroo 25.08.2014 otsus nr 00592 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebajal ei tekiks õigust soodustingimustel vanaduspensionile ka juhul, kui arvestada turba ammutamise perioodina näiteks vahemikku
  7. aprillist kuni
  8. oktoobrini. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Seadusandja laia diskretsiooni tõttu ja põhjusel, et sooduspensionide sätestamisel on tegemist riigi vastutulekuga, mitte põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisega, ei ole kaebajal õigust nõuda määruse nr 206 loetelu nr 2 koodis 13842 sätestatu temale laiendamist. Tähtsust ei oma, et SKA tõlgenduse puhul oleks soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik äärmiselt pikk tööstaaž, sest kohtul puudub õigus kontrollida parlamendi sotsiaalpoliitiliste valikute otstarbekust. Samuti ei oma SVPS tähenduses tähtsust, et turba ammutamise perioodil tehti palju ületunnitööd. Ületunnitöö tasustamine või premeerimine oli reguleeritud vastava aja õigusnormidega. Väide, et paljud teised on AS-s Tootsi Turvas ja selle õiguseellastes sama töö tegemise eest soodustingimustel vanaduspensioni siiski saanud, on esiteks tõendamata ning isegi selle tõendatuse korral ei oleks isikul subjektiivset õigust nõuda haldusorgani väärpraktika jätkamist. Kaebaja poolt väidetud menetlusvead ei anna HMS §-st 58 tulenevalt samuti alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest need ei oleks saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. SKA vaideotsusega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi iseseisvalt riivatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  9. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud haldusasjas tähtsust 4
(7)3-14-53225 omavaid tõendeid ning jätnud täitmata uurimis- ja selgitamiskohustuse, mis on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. AS Tootsi Turvas on kirjalikult kinnitanud, et apellant töötas perioodidel 21.11.1977–07.06.1995 ja 01.12.2003–06.02.2005 täistööajaga freesturbamasina juhina ning vastustaja ei ole seda asjaolu kahtluse alla seadnud. Halduskohus on seega põhjendamatult leidnud, et kuna turba ammutamine kestis
  1. maist kuni
  2. septembrini, siis töötas XX freesturbamasinate juhina vaid osalise tööajaga. Tunnistajad AA ja SS ütluste kohaselt täitis apellant ammutamisperioodil tööülesandeid 7 päeval nädalas ja iga päev 8-12 tundi. Halduskohus on jätnud hindamata ka tunnistajate seletused, et turbarabas töötades pidi apellant taluma turbatolmu ka ajal, mil turba maapõuest ammutamist ei toimunud (st turbaaunade koorimisel). Turbatolm lendub ka talvel, mistõttu on ekslik samastada apellandi tegevust väljaspool turba ammutamise perioodi üksnes traktoristi omaga. Tunnistajate ütlustest saab järeldada, et tolmuteguri poolest ei erinenud aunadesse kogutud turba talveperioodil lahtikoorimine põhimõtteliselt suveperioodil toimunud turba ammutamisest. Kohus lähtus otsuse tegemisel üksnes Sotsiaalministeeriumi 22.01.2015 ja 16.03.2015 paljasõnalistest selgitustest määruse nr 206 rakendamise kohta, mis on antud alles kohtumenetluse ajal ning ligi 23 aastat pärast määruse nr 206 kehtestamist. Sotsiaalministeeriumi selgitus ei saa olla asjakohaseks tõendiks. Halduskohus märkis, et puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber Sotsiaalministeeriumi poolt aluseks võetud käsituse turba ammutamise tööprotsessist, kuid jättis apellandile selgitamata vajaduse selliste tõendite kogumiseks, rikkudes seeläbi oluliselt menetlusnorme. Määruse nr 206 loetelu nr 2 sõnastus on selge ja halduskohus ei saanud selle sisustamisel võtta aluseks Sotsiaalministeeriumi tagantjärele antud tõlgendust, mis rikub apellandi õigustatud ootust määruse ühetaoliseks kohaldamiseks. Määruse nr 206 väljaandja ei ole pärast selle väljaandmist määruse rakendamistingimusi konkretiseerinud, mistõttu oli apellandil õigustatud ootus soodustingimustel vanaduspensioni saamisele, mis tulenes muu hulgas tööandja kinnitustest ja käitumisest (nt lisapuhkuse andmine ja lisatasu maksmine pideva tööstaaži eest turbatootmisel). Halduskohtu poolt õigeks peetud tõlgenduse kehtima jäämise korral käituks riik apellandi suhtes sõnamurdlikult. XX puhul on täidetud kõik SVPS § 1 p-s 2 sätestatud tingimused soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Vaatamata sellele, et turba ammutamine toimub üksnes kuival perioodil aastast (tinglikult
  3. maist kuni
  4. septembrini), ei näe õigusaktid freesturbamasinate juhtide puhul ette sellise perioodilise piirangu rakendamist, mistõttu on halduskohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi. Tuleb eeldada, et Vabariigi Valitsus arvestas määruse väljaandmisel muu hulgas Eesti kliimast tulenevate tingimustega ning soodustingimustel pensioni saamist võimaldavaid täistööajaga töötamise perioode ei saa seetõttu hakata omakorda n-ö tükeldama. Seejuures on võimatu panna turba ammutamise perioodi üheselt paika kindlast kuupäevast kindla kuupäevani, sest see sõltub konkreetsetest ilmastikuoludest ja erineb igal aastal. Kui võtta arvesse freesturbamasinaga töötamist üksnes suveperioodil (119 päeva), siis ei tekiks erialakoodi 13842 alusel ühelgi isikul õigust soodustingimustel vanaduspensionile, sest vajaminev tööstaaž oleks ebamõistlikult pikk (38 aastat ja 4 kuud). Halduskohtu tõlgendust järgides tuleks soodusstaažide arvestamisel jätta sellisel juhul kõrvale ka korralised puhkused, haigusperioodid, puhkepausid jne, mis oleks aga ilmselgelt ebamõistlik ja vastuolus seaduse mõttega. Isegi juhul, kui 01.04.2000 jõustunud SVPS § 11 teist lauset tõlgendada selliselt, et soodusstaaži arvestuse aluseks on üksnes tööperioodid
  5. maist kuni
  6. septembrini või
  7. aprillist kuni
  8. oktoobrini, oli apellandil juba selle muudatuse eelselt (seoses töötamisega 21.11.1977–07.01.1995) tekkinud õigus soodustingimustel vanaduspensionile ning SVPS §-st 2 tulenevalt ei oma tähtsust, millal isik pensioni tegelikult taotles. Arusaamatud on halduskohtu viited seadusandja ulatuslikule vabadusele sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisel, sest apellant on soovinud üksnes juba kehtestatud soodustuse tema suhtes 5
(7)3-14-53225 rakendamist, sest ta vastab kõigile selle saamise tingimustele. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla tunnistajate kinnitust, et teised apellandiga sarnast tööd teinud freesturbamasinate juhid on varasemalt soodustingimustel vanaduspensioni saanud, mis tähendab sisuliselt nimetatud asjaolu omaksvõttu ja kinnitab, et apellanti on koheldud ebavõrdselt. Tõendamata on seisukoht, et SKA senine halduspraktika oli ebaõige.
  1. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb esimese astme kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  3. Tallinna Ringkonnakohus on 06.11.2015 otsuses nr 3-14-52817 pidanud põhimõtteliselt õigeks lähenemist, et määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa I punkti 2 alapunktis 1 koodiga 13842 tähistatud freesturbamasinate juhi ametikohal töötatud aega saab lugeda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka üksnes nende perioodide ulatuses aastast, millal reaalselt toimus turba ammutamine. Küll aga tuleb turba ammutamisena käsitada lisaks kuivaperioodil toimuvale turba maapõuest kaevandamisele ka talvisel perioodil toimuvat turba ammutamist turbaaunadest. Ringkonnakohus nõustus nimetatud otsuses hinnanguga, et suvine freesturba ammutamise periood oli tegelikkuses igaaastaselt keskmiselt ühe kuu võrra pikem kui SKA poolt aluseks võetud periood (
  4. maist kuni
  5. septembrini) ning vahemikus
  6. oktoobrist kuni
  7. maini tuleks freesturba ammutamise (st aunadest laadimise) perioodiks lugeda täiendavalt 3,5 kuud ning arvestada see samuti soodusstaaži hulka. Olenemata sellest, et viidatud otsuses oli soodustingimustel vanaduspensioni taotleja tegutsenud talveperioodil turbakraana juhina, kuid XX töötas talveperioodil turbarabas buldooserijuhina, kelle üheks ülesandeks oli külmunud ja märgunud turbaaunade koorimine (nagu on selgitanud mh tunnistaja AA 28.04.2015 seletuse p-s 18 – I kd, tl 159-165p), on varasemas lahendis võetud seisukohad ringkonnakohtu hinnangul asjakohased ka praeguses vaidluses. Kuigi turbakraana juhi ja turbaaunade koorija tööülesanded ilmselt mõnevõrra erinesid, olid nende töötingimused siiski praeguse vaidluse seisukohalt olulises osas ühtivad, sest mõlemal juhul puututi ka talveperioodil töötades muu hulgas kokku kuiva freesturba ja seega tervisele ohtliku turbatolmuga. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust ka Sotsiaalministeeriumi 16.03.2015 täiendav selgitus (I kd, tl 128), milles on üldsõnaliselt väidetud, et määruse nr 206 loetelus nr 2 on silmas peetud kitsalt vaid kuival perioodil toimuvat turba ammutamist. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et selgelt hooajalistena määratletavate tööde puhul on soodusstaaži arvutamine tööperioodide summeerimise kaudu kooskõlas nii seaduse kui ka määruse nr 206 eesmärkidega kompenseerida konkreetselt töötamist tervistkahjustavate või raskete töötingimustega töödel ning selline põhimõte tuleneb selgelt ka SVPS § 11 teisest lausest. Kuigi nimetatud säte jõustus alles 01.04.2000, on see siiski asjakohane ka varasemate perioodide puhul, sest tegemist ei ole soodusstaaži arvutamist piirava, vaid üksnes seda täpsustava või selgitava sättega.
  8. Praeguses asjas on SKA võtnud XX soodusstaaži arvutamisel aluseks, et kaebaja töötas freesturbamasinate juhina aastatel 1978–1994 ja 2004 (s.o kokku 18 aasta vältel) iga-aastaselt 3 kuud ja 27 päeva ning
  9. aastal täiendavalt 19 päeva (20.05.1995–07.06.1995), seega kokku 5 aastat 10 kuud ja 25 päeva. Lisades sellele haldusasja nr 3-14-52817 eeskujul 18 aasta ulatuses iga aasta kohta täiendavalt ühe kuu ja
  10. aasta kohta 15 päeva, kujuneb XX kogustaažiks 7 aastat 5 kuud ja 10 päeva. Arvestades lisaks iga aasta oktoobri alguse kuni aprilli lõpu kohta täiendavalt staaži 3,5 kuud, teeks see juba ainuüksi 18 täistööaasta põhjal 6
(7)3-14-53225 täiendavat staaži 5 aastat ja 3 kuud. Koos iga aasta mai algusest kuni septembri lõpuni arvesse mineva staažiga kujuneks XX soodusstaaži pikkuseks seega vähemalt 12 aastat 8 kuud ja 10 päeva, mis ületab SVPS § 1 p-s 2 sätestatud määra (12 aastat ja 6 kuud). Kuivõrd määruse nr 206 loetelus nr 2 näidatud tööde tegemise tuvastamisel on pensioniõiguse seisukohalt oluline üksnes asjaolu, kas staaž vastaval ametikohal on suurem või väiksem kui 12 aastat ja 6 kuud, puudub vajadus XX soodusstaaži pikkust täpsemalt tuvastada. Kuna kaebaja töötamine freesturbamasinate juhina lõppes 06.02.2005, siis seega oli XX-l Sotsiaalkindlustusametile 28.05.2014 pensioniavalduse esitamise ajal vajalik staaž olemas. SVPS §-st 2 tulenevalt saaks pensioni määrata tagasiulatuvalt alates pensionile õiguse tekkimise päevast üksnes tingimusel, et pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Seega saaks XX-le määrata pensioni tagasiulatuvalt alates tema 58-aastaseks saamisest (SVPS § 1 p 2 teine lause ja riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 p 1) vaid juhul, kui ta oleks pensioniavalduse esitanud hiljemalt 19.02.2014. Kuivõrd kaebaja esitas SKA-le pensioniavalduse alles 28.05.2014, saab temale SVPS § 2 teisest lausest tulenevalt määrata soodustingimustel vanaduspensioni üksnes alates pensioni taotlemise päevast (s.o alates 28.05.2014). 12. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 3 alusel tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2015 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab XX kaebuse ning tühistab SKA Pärnu büroo 25.08.2014 otsuse nr 00592 ja SKA 18.11.2014 vaideotsuse nr 1.1-10/71. Ühtlasi tuvastab ringkonnakohus, et XX oli kuni 06.02.2005 töötanud enam kui 12 aastat ja 6 kuud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 näidatud töödel. 13.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et vaidlus on lõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 8) ning XX on esimese astme kohtus kandnud õigusabikulusid summas 1008 eurot (I kd, tl 186-190p; II kd, tl 18-21). Toomemägi ja Partnerid Õigusbüroo OÜ poolt kaebaja eest 25.12.2014 tasutud riigilõiv 15 eurot (I kd, tl 49-51; I kd, tl 58-59) on Tallinna Halduskohtu 12.02.2015 määrusega maksjale tagastatud. Õigusabikulude kandmine ja nende seos praeguse vaidlusega on nõuetekohaselt tõendatud ning kulud on olnud vajalikud ja nende suurus põhjendatud. Apellatsioonimenetlusega seoses kantud õigusabikulude kohta ei ole ringkonnakohtule andmeid esitatud. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab XX apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab tema kaebuse tervikuna, peab menetluskulud

§ 108lg 1 kohaselt kandma Sotsiaalkindlustusamet.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.