← Eesti

3-15-1047/21

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2016, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. FA esitas enda ja VB, VB, LB, VD, MD, GH, VJ, AK, VK, NK, GK, PK, IK, VK, VK, GK, IK, BM, UM, VN, VN, NO, SP, VP, VP, SP, VP, VP, VP, NP, NR, VR, AS, NS, NS, ST, LT, LV, TV, VV ja AV nimel 18.02.2015 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühispöördumise, milles palus neile enne 01.01.2010 määratud politseiametniku pension ümber arvutada 01.01.2013 taastatud politseiametnike ametipalkadest ja indekseerimisel lähtuda ümberarvutatud pensionist. Ühispöördumises viidati Riigikohtu 06.01.2015 otsusele nr 3-4-118-14 ja leiti, et osundatud lahend on kohaldatav ka taotlejate pensionide ümberarvutamisel, sest nii lahendis viidatud politseiametnike kui ka ühispöördujate pensionid arvutati ümber lähtuvalt vähendatud ametipalkadest ja samuti asuti kaebajate pensioneid indekseerima vähendatud ametipalgast.
  2. Sotsiaalkindlustusamet selgitas 23.03.2015 vastuses nr 6-9/2628 ühispöördumisele, et Riigikohtu lahend nr 3-4-1-18-14 võimaldab ümber arvutada
  3. a muutunud palkade alusel ainult nende isikute pensione, kellele on pension määratud ajavahemikul 01.01.201031.12.
  4. Isikutele, kellele on pension määratud enne 01.01.2010, Riigikohtu otsus ei laiene. Politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) puudub õiguslik alus pensionide ümberarvutamiseks 01.01.2013 muutunud ametipalkade alusel neile isikutele, kellele on politseipension määratud enne 01.01.
  6. FA, VB, VB, LB, VD, MD, GH, VJ, AK, VK, NK, GK, PK, IK, VK, VK, GK, IK, BM, UM, VN, VN, NO, SP, VP, VP, SP, VP, VP, VP, NP, NR, VR, AS, NS, NS, ST, LT, LV, TV, VV ja AV esitasid 23.04.2015 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse (täiendatud 10.08.2015 ja 07.12.2015) SKA 23.03.2015 vastuse nr 6-9/2628 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks kaebajate taotluste uuesti lahendamiseks ja kaebajate pensionide ümberarvutamiseks lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 7 „Politseiametnike töötasustamine
  7. aastal“ kehtestatud palgaastmestikust. Kaebajad palusid tunnistada põhiseaduse (PS) §-dega 32 ja 12 vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata PPVS § 117 lg 7 osas, millega ei võimaldatud kaebajate, kes pensioneerusid enne 01.01.2010, pensione ümber arvutada lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalkadest alates 01.01.
  8. 2

(12)3-15-1047 Kaebajad asusid politseiteenistusse 01.03.1991 ja jäid pensionile ajavahemikul 2002-
  1. Kaebajad on täitnud
  2. a-l jõustunud politseiteenistuse seadusest (PolTS) tulenevad eeldused pensioni saamiseks ning on tänaseks asunud õigust pensionile realiseerima. Kaebajate pensionide määramisel võeti aluseks
  3. a majanduskriisi tõttu langetatud politseiametnike ametipalgad. Kuna seadusandja lõpetas alates 01.01.2010 kaebajate pensionide ümberarvutamise, on riik kaebajate pensionid alatiseks sidunud majanduskriisi ajal langetatud palgamääradega. Samas politseiametnikele, kes tegid kaebajatega samasugust tööd, kuid pensioneerusid pärast 01.01.2010, tagas seadusandja pensionide ümberarvutamise kuni 31.12.
  4. Riik taastas alates 01.01.2013 politseiametnike palgad, tõstes need samale tasemele, kui need olid majanduskriisi eelselt. Politseiametnikele, kes jäid pensionile pärast 01.01.2010, määratakse pension ja see indekseeritakse lähtuvalt kõrgemast ametipalgast. Olukorras, kus kahes võrreldavas grupis (politseiametnikud, kes pensioneerusid enne 01.01.2010 ning politseiametnikud, kes pensioneerusid pärast 01.01.2010) olevatele politseiametnikele määrati pension samadel alustel (samasuguse staažinõude ja suurusega) ning nad tegid politseiteenistuses töötamise ajal sama tööd, kujutab pensionile minemise kuupäeva alusel pensionide erinevas suuruses maksmine endast nimetatud gruppides olevate isikute ebavõrdset kohtlemist. Kaebajate pensionid on jätkuvalt ca 10% väiksemad kui neil politseiametnikel, kes jäid või jäävad pensionile pärast 01.01.
  5. Selline ebavõrdne kohtlemine on põhjendamatu. Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-4-1-18-14 on analoogne praeguse asjaga. Seega kuuluvad Riigikohtu järeldused kohaldamisele ka praeguses asjas. Kaebajate pensionid tuleb ümber arvutada nii, nagu nende isikute puhul, kes jäid pensionile 01.01.2010-31.12.2012 või pärast 01.01.
  6. Kaebajate pensionid tuleb ümber arvutada lähtuvalt 01.01.2013 taastatud ametipalkadest ning asuda indekseerima samasugusest ametipalgast, nagu nende politseiametnike puhul, kes tegid sarnast tööd, kuid jäid pensionile ajaliselt hiljem. Kaebajate PS §-dest 32 ja 12 tulenevad omandi- ja võrdsuspõhiõiguste riived on ebaproportsionaalsed, mistõttu tugineb SKA keeldumine kaebajate pensionide ümberarvutamisest (SKA 23.03.2015 kiri nr 6-9/2628) PS-ga vastuolus olevale õigusnormile. PPVS § 117 lg 7, millega lõpetati kaebajate pensionide ümberarvutamine ning kaebajate pensione asuti indekseerima lähtuvalt alandatud ametipalkadest, tuleb tunnistada kehtetuks tagasiulatuvalt alates 01.01.
  7. Selliselt on kaebajatele tagatud õigus saada hüvitist vähem makstud pensioni eest ka selle aja eest, mil riik jättis selle PS-ga vastuolus olevale sättele tuginedes pensioni välja maksmata. Riigikohtu üldkogu on varasemas praktikas pidanud meelevaldseks ja sõnamurdlikuks kohtlemiseks seda, kui (nii kohtunike kui ka politseinike) ametipalku vähendati enne indekseerimisele üleminekut, mistõttu vähenesid ka kaebajatele määratud pensionid või võeti kaebajate pensioni määramise aluseks vähendatud ametipalk (Riigikohtu 26.06.2014 otsus nr 3-4-1-1-14, p 128 ning 06.01.2015 otsus nr 3-4-1-18-14, p 66). Seejuures, kui kehtima hakkas indekseerimise süsteem, tõsteti samal ajal ka ametipalku. Kaebajatel on tekkinud õiguspärane ootus, et pärast ajutise meetmena palkade vähendamist arvestatakse nende pensionid ümber, kui politseiametnike palkasid tõsteti pärast 01.01.
  8. Järelikult on riivatud kaebajate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootusega. Õiguspärase ootuse riive intensiivsust võimendab asjaolu, et pensionide ümberarvutamise süsteem kehtis alates
  9. a-st ning kaebajad ei saanud enam oma varasemaid ameti- ja pensionivalikuid muuta, sh panustada pensionisammastesse.
  10. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. FA pöördumisele vastuseks edastatud selgituse nr 6-9/2628 puhul ei ole tegemist haldusaktiga, 3
(12)3-15-1047 millega oleks keeldutud kaebajate pensionide ümberarvestamisest. Ühispöördumine nr 69/2628 on digitaalselt allkirjastatud ainult FA poolt. SKA käsitas pöördumist selgitustaotlusena. Ülejäänud kaebajad ei ole SKA-le esitanud avaldust või taotlust politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks. FA ei ole esitanud SKA-le volikirju teiste kaebajate eest taotluste või pöördumiste esitamiseks. Juba seetõttu ei ole võimalik rahuldada kaebajate taotlust SKA kohustamiseks kaebajate taotluste uuesti lahendamiseks ja kaebajate pensionide ümberarvutamiseks. PPVS § 117 lg 7 kohaselt ei kuulu politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ümberarvutamisele PPVS alusel ja PolTS alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates
  1. a-st indekseerimisele iga kalendriaasta
  2. aprilliks RPKS § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga. Kaebajad on pensioneerunud enne 01.01.2010 ning neile määrati pension kuni 31.12.2009 kehtinud PolTS alusel ja alates 01.01.2010 ei ole nende pensioni ametipalga muutumisel ümber arvutatud, vaid on alates 01.01.2010 igal aastal
  3. aprillil indekseeritud riikliku RPKS § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga. Kaebajad ei ole pensioni indekseerimist ühelgi aastal vaidlustanud.
  4. Siseministeerium oli kirjalikus vastuses seisukohal, et PPVS § 117 lg 7 on põhiseaduspärane ja see ei riku enne 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnike võrdse kohtlemise ega õiguspärase ootuse põhimõtet. PPVS jõustamisega otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes neile politseinikele, kes olid pensionile jäänud enne 01.01.
  5. Kuna alates 01.01.2010 pensionile jäävatele politseinikele otsustas seadusandja kohaldada pensionide edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi (01.01.2010-31.12.2012 kehtinud PPVS § 106 lg 1 redaktsioon), siis lõi seadusandja PPVS jõustumisega sisuliselt kaks politseinike gruppi - kuni 31.12.2009 pensionile jäänud politseinikud, kelle pension indekseeriti ja alates 01.01.2010 pensionile jäävad politseinikud, kelle pension arvutati ümber. Seadusandja põhjendas seda sellega, et alates 01.01.2010 pensionile jäävatele politseinikele kohaldatakse ümberarvutamise süsteemi senikaua, kuni asendatakse ka teiste ametikandjate pensionide ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga. PPVS jõustumisega moodustunud kahe politseiametnike grupi erinev kohtlemine pensionimäära arvestamisel oli PPVS muutmise seaduse eelnõu kohaselt vajalik selleks, et nende isikute pensionid, kes olid
  6. a
  7. jaanuariks juba pensionile jäänud, tuli selles olukorras „lahti siduda“ neile määratud pensioni aluseks olevast ametipalgast ja selle suuruse muutumisest. Selline lahendus oli tollal hädavajalik, sest hinnates eripensioni saavate isikute olukorra muutust uue PPVS valguses, selgus, et väljaarvestatud pensionide ümberarvestamisel nn põhitöödeks oleks tekkinud olukord, kus ligi 1300 pensionäri puhul ei oleks olnud objektiivselt võimalik nende põhitööd kindlaks teha. Samuti oleks halvendanud põhitööde ümberarvestamine osade pensionäride olukorda ja nende pension oleks alanenud, osadel pensionäridel oleks pension aga suurenenud. Kuivõrd vahetegemine enne 01.01.2010 ja sellest kuupäevast alates pensioneerunud politseiametnike vahel oli tingitud sellest, et PPVS jõustumisega ühendati politsei ja piirivalve, mistõttu moodustati uus ühendasutus, loodi uus struktuur ja uued ametikohad ning muutusid ametipalga arvutamise alused, ei ole kaebajaid koheldud meelevaldselt. Kaebajatel, kes pensioneerusid enne PPVS jõustumist, ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kui pärast PPVS jõustumist tõstetakse ametipalkasid, siis mõjutab see positiivselt ka nende pensionide suurust. Lisaks ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust selles, et pensioni suuruse arvutamise põhimõtted jäävad alatiseks samaks. Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-20-04 (p 14) on 4
(12)3-15-1047 muu hulgas leitud, et otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses. SKA-le esitatud pöördumise sisust nähtuvalt oli tegemist konkreetse taotlusega, mistõttu on SKA pöördumise selgitustaotlusena lahendanud vääralt.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. RPKS § 25 lg 3 p-st 1 tulenevalt on riikliku pensioni ümberarvutamiseks vajalik isiku vastav taotlus. FA digitaalselt allkirjastatud ühispöördumise sisust tulenevalt on ühispöördujate tahe suunatud sellele, et nende pensionid arvutataks ümber ja pensionide indekseerimisel lähtutaks ümberarvutatud pensionidest. Pöördumise puuduste (puuduolevad allkirjad) kõrvaldamiseks tulnuks anda kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-ga 2 tähtaeg. Kui SKA-le jäi ebaselgeks isikute tahe, oli vastustajal võimalik selles osas paluda esitada täiendavalt selgitusi. Kaebajate ühispöördumise puudustele vaatamata ei olnud SKA-l alust pidada pöördumist ilmselgelt õigusalaseks selgitustaotluseks ja taotlusele kirjaga vastamine on olnud õigusvastane. 01.01.2010 jõustunud PPVS § 117 lg 7 kohaselt ei kuulu politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ümberarvutamisele PPVS alusel. PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirjast nähtuvalt kasvasid enne
  2. a pensionile jäänud isikute pensionid
  3. a kinnitatud pensioniindeksi väärtuse 1,044 tulemusena enam kui 4%. Vaidlust ei ole selles, et lähtuvalt enne 01.01.2010 PolTS-ga kehtestatud regulatsioonist, mille kohaselt oli politseiametnike pensioni ümberarvutamine seatud sõltuvusse vastava ametikoha palgamäärast, vähenesid tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20.07.2009 määrusega nr 127 politseiametnike palkade vähendamisest 8% ka pensionid 8% võrra, teisisõnu hakati kaebajate pensione indekseerima vähendatud palgamäärade pinnalt. Õige ei ole väide ebavõrdsest kohtlemisest politseiametnike, kes jäid pensionile enne 01.01.2010, ja politseiametnike, kes jäid või jäävad pensionile pärast 01.01.2010, vahel, mis lähtub üksnes sellest, mis kuupäeval isikud pensionile jäid. Kohus viitab lisaks PPVS § 117 lg-le 7 ka lg-s 8 toodule, millest tuleneb, et isikud, kellele on pension määratud PolTS alusel või kellel oli tekkinud õigus politseiametniku pensionile PolTS alusel, kuid on teenistusest vabastatud, kohaldatakse pensioni määramisel PolTS sätestatut ja pensionide indekseerimist. Kaebajad ei ole olnud PPVS alusel teenistuses erinevalt politseiametnikest, kes jäid või jäävad pensionile pärast 01.01.2010 kooskõlas PPVS-s sätestatud regulatsiooniga. Seega on pensioni suurus ennekõike sõltuvuses sellest, kas isikule on pension määratud PolTS alusel enne 01.01.2010 või on ta olnud teenistuses PPVS alusel. Kaebuse väited, mille kohaselt määrati mõlemas grupis olevatele politseiametnikele pension samadel alustel, tehes politseiteenistuses samasugust tööd, ei ole leidnud asjas kinnitust. Praegusel juhul ei ole tegemist pelgalt olukorraga, kus õigustataks ebavõrdset kohtlemist pensionide administreerimise lihtsusega. Kohus jagab Siseministeeriumi seisukohta, et oluline asjaolu, mis tingis vahetegemise enne 01.01.2010 ja nimetatud kuupäevast alates pensioneerunud politseiametnike vahel oli tingitud sellest, et PPVS jõustumisega ühendati politsei ja piirivalve, mistõttu moodustati uus ühendusasutus, loodi uus struktuur ning uued ametikohad ning muutusid ametipalga arvestamise alused. Seletuskirjast PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise juurde nähtuvalt ei ole PPVS palgaastmestik ja endiste seaduste palgaastmestikud üks-ühele võrreldavad astmete arvu ega sisu poolest. PPVS-s määratud teenistusastmete nimetused ei ole samad, mis PolTS-s. Lisaks viidi politseiametnike ametinimetused vastavusse teenistusastmetega, mille käigus oli politseiametnikel võimalus tõusta kuni 2 ametikoha astme võrra kõrgemale. See omakorda tõi 5
(12)3-15-1047 kaasa olukorra, kus paljudel politseiametnikel ametipalga osakaal kogupalgas kasvas. Kaebajate väide, et politseiametnik tegeles nii enne kui pärast politsei ja piirivalve ühendamist avaliku korra kaitsega, on liialt üldistav ja ei anna alust väiteks teenistusülesannetes oluliste muudatuste mittetoimumisest. Seega on praeguses vaidluses muu hulgas asjakohane Riigikohtu lahend nr 3-4-1-1-15 (p 47). Põhjendatud ei ole kaebajate seisukoht, et neil tekkis õiguspärane ootus, et pärast ajutise meetmena palkade suurendamist majanduskriisi eelsele tasemele, arvutatakse ka nende pensionid ümber. Riigikogus 12.12.2012 vastu võetud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kohaselt pidi olema tegemist palkade ja pensionide ajutise külmutamisega ning seadusest ega seletuskirjadest ei nähtu, et ametipensione ei pidanud tõstma ametipalkade tõstmisel. Riigikohus asus lahendis nr 3-4-1-114 (p 99) seisukohale, et regulatsiooni ajutisusest tulenes õiguspärane ootus, et ajutise regulatsiooni lõpetamise järel taastatakse endine olukord. Praegusel juhul ei nähtu Vabariigi Valitsuse 20.07.2009 määrusest nr 127 regulatsiooni ajutisust. Samuti sätestati PPVS-s regulatsioon PolTS alusel määratud pensionide indekseerimiseks. Kaebajate puhul ei ole tegemist võrdsuspõhiõiguse, omandiõiguse ega õiguspärase ootuse põhimõtte põhiseadusevastase riivega, mis tingiks asjassepuutuvate normide põhiseadusevastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise. Vastustaja on sisuliselt õigesti kehtivale õigusele tuginevalt selgitanud kaebajatele, et PPVS-s puudub õiguslik alus pensionide ümberarvutamiseks 01.01.2013 muutunud ametipalkade alusel neile isikutele, kellele on määratud politseipension enne 01.01.
  1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. FA, VB, VB, LB, VD, MD, GH, VJ, AK, VK, NK, GK, PK, IK, VK, VK, GK, IK, BM, UM, VN, VN, NO, SP, VP, VP, SP, VP, VP, VP, NP, NR, VR, AS, NS, NS, ST, LT, LV, TV, VV ja AV paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.01.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajaid ei ole ebavõrdselt koheldud, võrrelduna pärast 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnikega. Sarnaseid ülesandeid täitvate ametnike ebavõrdne kohtlemine, lähtudes pelgalt ametitegevust reguleeriva seaduse nimetusest või kehtivusajast, on formaalne ja meelevaldne eristamise alus. Gruppi, milles kaebajad asuvad, koheldakse ebavõrdselt, kuigi ainus erinevus võrreldes hiljem pensioneerunud politseiametnikega seisneb nende pensionile jäämise kuupäevas. Arvestades Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-14 toodud seisukohti, ei ole selline eristamise alus PS-ga kooskõlas. Ekslik ja põhjendamatu on halduskohtu järeldus, et avaliku julgeoleku tagamisega tegelenud politseistruktuuride ühendamine piirivalvestruktuuridega muutis sisuliselt politseiametnike ülesandeid. Muutused palgaastmetikus ja ametinimetustes ei kajasta ühtegi erinevust politseinike teenistusülesannetes. Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet. Kohus oleks pidanud esmalt tuvastama politseinike tööülesanded enne ja pärast 01.01.2010 ning seejärel neid ülesandeid otsuses sisuliselt võrdlema. Kohus ei ole selgitanud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks teenistusülesannete muutumine või samaks jäämine. Haldusstruktuur muutus 01.01.2010 ainult kõige kõrgemal tasandil. Ametiülesannete sarnasusele viitab ka PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) seletuskiri. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, lugedes tuvastatuks, et PPVS jõustumisega kaasnesid ulatuslikud muutused politseiametnike teenistusülesannetes. Tehnilised raskused ega ressursside kokkuhoidmine ei õigusta ebavõrdset kohtlemist. Seadusandja oleks saanud struktuurireformi läbiviimisel pensionide indekseerimisega seotud 6
(12)3-15-1047 tehnilisi raskusi ennetada, kehtestades näiteks PPVS rakendussätetega palgaastmete vastavustabeli. Halduskohus on jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-4-1-18-14, vastupidisel juhul oleks tulnud kaebus rahuldada. Riigikontrolli ametnike pensionide asjas tehtud Riigikohtu otsuse (nr 3-4-1-1-15) asjaolud on praegusest erinevad. Tegemist on sobimatu võrdlusega, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajatel ei tekkinud õiguspärast ootust pensionide ümberarvestamisele. Kohus on jätnud arvesse võtmata palkade langetamise konteksti ja eesmärgi. Arvestades, et miinimumpalga 8%-lise vähendamise osas saavutati kokkulepe Politsei Teenistujate Ametiühingu ning Riigi- ja Omavalitsustöötajate Ametiühingute Liiduga, et vältida koondamisi, ning et pärast majanduskriisi möödumist ei saanud
  1. a-l langetatud ametipalk olla enam konkurentsivõimeline, oli palkade langetamine kahtlemata ajutine. Kaebajate õiguspärase ootuse riive ei ole proportsionaalne muu hulgas põhjusel, et kaebajad on ametisse asumisel või teenistuse jätkamisel lähtunud eripensionist juba vähemalt 8 aastat (2002-2010) ning eripensioni eesmärk on hüvitada politseiniku ametikohustusega kaasnenud tegevuspiiranguid. Samuti ei saanud kaebajad oma varasemaid ameti- ja pensionivalikuid muuta, nt panustada pensionisammastesse.
  2. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.
  3. Siseministeerium palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Halduskohus ei tuvastanud muudatusi mitte politseiametnike ametiülesannete sisus, vaid palgaastmestikes. Kuna halduskohus on tuginenud lisaks poolte kirjalikele seisukohtadele ka PPVS seletuskirjas ja rakendussätetes toodule, siis on kaebajate väide uurimispõhimõtte rikkumisest väär. Arvestades, et vahetegemine enne 01.01.2010 ja nimetatud kuupäevast alates pensioneerunud politseiametnike vahel tingis asjaolu, et PPVS jõustumisega ühendati politsei ja piirivalve, moodustati uus ühendasutus, loodi uus struktuur ja uued ametikohad, muutusid ametipalga arvestamise alused ning kaebajad ei ole olnud PPVS alusel teenistuses, siis ei ole tegemist võrreldavate gruppidega. Seega on põhjendamatud ka väited võrdsusõiguse rikkumisest. Väär on ka väide, et halduskohus on õigustanud ebavõrdset kohtlemist administratiivsete raskustega. Kuna kaebajad pensioneerusid enne PPVS jõustumist ning PPVS kohaselt asuti enne nimetatud kuupäeva pensioneerunud isikute pensioneid alates 01.04.2010 indekseerima, siis ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et kui pärast PPVS jõustumist tõstetakse ametipalkasid, siis mõjutab see positiivselt ka nende pensioni suurust. Riigikohtu lahend nr 34-1-18-14 ei ole praeguses asjas asjakohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata (

§ 201lg 4).

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. Õiguspärane ootus 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguse vaidluse lahendamisel kohelda kaebajaid sarnaselt Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-18-14 analüüsitud politseiametnikega, sest erinevalt 7

(12)3-15-1047 selles lahendis märgitud politseiametnikest ei andnud seadusandja kaebajatele praeguse vaidluse kontekstis selget lubadust, et nendele määratud pensionid on pärast PPVS jõustumist 01.01.2010 seotud ümberarvutamise süsteemiga. Sellest tulenevalt ei saanud kaebajad arvestada sellega, et kui ametipalku tõstetakse, mõjutab see positiivselt ka nende pensioni suurust. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebajate õiguspärase ootuse põhimõtet ei ole riivatud.
  1. Kaebajad jäid pensionile ajavahemikul 2002-2009 ning kõigile neile määrati pensionid PolTS-i alusel. Alates 01.01.2002 kehtinud PolTS § 211 lg 5 sätestas, et kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse pension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates ametipalga muutumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Asjas puudub vaidlus selles, et alates 01.07.2009 vähendati majanduskriisi tõttu politseiametnike palkasid 8% ning tulenevalt PolTS-i regulatsioonist vähenesid ka kaebajate pensionid 8% võrra. 01.01.2010 jõustunud PPVS-i kohaselt asendati politseiametnike pensionide ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga. Seejuures võeti kaebajate pensionide väljamaksmisel aluseks enne 01.01.2010 PolTS-i alusel muudetud (st 8% vähendatud) pension. Pärast 01.01.2010 muutub kaebajate pension üksnes lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud pensioniindeksist (PPVS § 117 lg 7 ja RPKS § 26). Puudub ka vaidlus, et alates 01.01.2013 tõsteti politseiametnike ametipalkasid vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusele nr 7 "Politseiametnike töötasustamine
  2. aastal" sõltuvalt ametikohast ca 7-9%. Seega taastati alates 01.01.2013 majanduskriisi tõttu langetatud ametipalgad, viies need samale tasemele nagu enne langetamist. Kaebajate pensione, mis olid viimast korda arvutatud ümber lähtuvalt majanduslanguse ajal vähendatud ametipalkadest, PPVS-i § 117 lg 7 tõttu enam majanduskriisieelsele tasemele ümber ei arvutatud.
  3. Õigus saada pensioni kui rahaliselt hinnatav õigus kuulub PS §-ga 32 kaitstava omandipõhiõiguse kaitsealasse. Kaebajate omandipõhiõiguse riive sõltub sellest, kas kaebajatel oli tekkinud õiguspärane ootus pensioni tõstmisele
  4. jaanuaril 2013, kui tõsteti politseinike ametipalkasid. Ümberarvutamise süsteemi asendamine indekseerimise süsteemiga
  5. jaanuaril 2010, mis halvendab kaebajate olukorda, võib riivata omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguspärase ootuse tekkimise järeldamiseks on vaja vastata küsimusele, kas kaebajad said loota sellele, et
  6. jaanuaril 2013 toimunud ametipalkade tõus toob kaasa ka nende pensioni tõusu. Ringkonnakohtu hinnangul on vastus sellele küsimusele eitav.
  7. Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestati alates
  8. jaanuarist 2009 politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad. Vabariigi Valitsuse 20.07.2009 määruse nr 127 „Vabariigi Valitsuse 30.12.
  9. a määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine muutmine“ §-ga 1 muudeti määrust nr 188 ning vähendati politseiametnike palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid. Määruse nr 127 § 2 kohaselt rakendati vähendamist
  10. juulist
  11. Selle tulemusena vähenes politseiametnike ametipalk ning kaebajatele arvutati pensioneid vähendatud ametipalga alusel.
  12. Kõigile politseinikele kehtis PolTS § 211 lg-s 5 sätestatud ümberarvutamise süsteem kuni 31.12.
  13. PPVS § 117 lg-ga 7 otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes nendele politseinikele, kes olid pensioneerunud enne
  14. jaanuari
  15. Pärast
  16. jaanuari 2010 pensioneeruvatele politseinikele otsustas seadusandja kohaldada pensionide edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi (alates
  17. jaanuarist 2010 kuni
  18. detsembrini 2012 kehtinud PPVS § 106 lg 1 redaktsioon). Sisuliselt lõi seadusandja PPVS jõustamisega
  19. jaanuaril 2010 kaks politseinike gruppi: kuni
  20. detsembrini 2009 8
(12)3-15-1047 pensioneerunud politseinikud, kelle pension indekseeriti, ning alates
  1. jaanuarist 2010 pensioneeruvad politseinikud, kelle pension arvutatakse ümber. PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirjast nähtub, et kuigi Rahandusministeerium soovitas mitte luua kahte eraldi gruppi, vaid kohaldada ka alates
  2. jaanuarist 2010 pensioneeruvatele politseinikele indekseerimise süsteemi, otsustas seadusandja siiski jätta pärast
  3. jaanuari 2010 politseinikele määratud pensionite suurendamise seotuks ümberarvutamise süsteemiga. Seadusandja põhjendas seda sellega, et alates
  4. jaanuarist 2010 pensioneeruvatele politseinikele kohaldatakse ümberarvutamise süsteemi senikaua, kuni asendatakse ka teiste ametikandjate pensionite ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga.
  5. Kuna kaebajad pensioneerusid enne 01.01.2010, kehtis nende pensioneerumise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi neile määratud pension edaspidi suurenema endiselt koos ametipalga tõusuga. Kui seadusandja andis PPVS jõustamisega alates
  6. jaanuarist 2010 pensioneeruvatele politseinikele olukorras, kus nende ametipalku oli
  7. a-l vähendatud, selge lubaduse, et nendele määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga, siis enne 01.01.2010 pensioneerunud politseinikele sellist lubadust ei antud. Vastupidiselt pärast 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnikele ei eksisteeri enne 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnike puhul õigusnormi, mis näeks ette
  8. a-l vähendatud politseiametnike palkade vähendamise ajutisust.
  9. Riigikohus on otsuse nr 3-4-1-1-15 p-s 59 leidnud, et ametipalkade vähendamine oli ajutine üksnes kohtunike puhul, kuid mitte politseiametnike puhul. Asjaolu, et kohtunike osas oli kehtestatud ajutine regulatsioon, nähtus nii seaduse pealkirjast (Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus) kui ka selle seaduse § 1 sõnastusest, mis nägi ette regulatsiooni tähtajalisuse (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-1-14, p 125). Riigikohus tuletas viimati nimetatud kohtuasjas õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise justnimelt ametipalga vähendamise ajutisusest (otsuse p-d 99 ja 126). Politseiametnike pensionivaidluses asjas nr 3-4-1-18-14 ei leidnud Riigikohus politseiametnike osas sama rikkumist, mis tuvastati kohtuotsuse nr 3-4-1-1-14 p-des 99 ja
  10. Asja nr 3-4-1-18-14 p-s 56.4 leidis Riigikohus, et alates 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pensioneerunud politseinikud võisid õigustatult loota, et kui ümberarvutamise süsteem asendatakse indekseerimise süsteemiga ja samal ajal tõstetakse ametipalgad, toob see kaasa ka nende pensionide suurendamise. Selles asjas oli kaebajaks ametnik, kelle osas kehtis spetsiifiline regulatsioon, mis säilitas ümberarvutamise süsteemi vaid ühele kindlale grupile enne 01.01.2013 pensioneerunud politseiametnikest. Need politseiametnikud said seadusandjalt sisuliselt lubaduse, et kui ametipalgad tõstetakse, mõjutab see positiivselt ka tema pensioni suurust (otsuse nr 3-4-1-18-14, p 56). Seejuures oli lubadus antud vahetult pärast palkade vähendamist (p 62). Kaebajatele seadusandja sellesarnast lubadust ei ole andnud. Kaebajatele ei antud majanduskriisi ajal lubadust, et politseiametnike palku suurendatakse ja pensione arvutatakse uutest palkadest lähtuvalt ümber enne pensionide indekseerimisele üleminekut.
  11. Majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-1-14, p 127). Seadusandjal on politseiteenistuse ja ametipensionide korralduse reformi teostamisel avar otsustusruum. Kuigi isikul võib tekkida pärast pensioni määramist õiguspärane ootus, et temale määratud eripensioni ära ei võeta ning üldjoontes püsib pensioni ostujõud selle määramise ajaga võrreldes samal tasemel, ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust selles, et pensioni suuruse arvutamise põhimõtted jäävad alatiseks samaks. Siseministeerium on põhjendatult viidanud Riigikohtu 02.12.2004 lahendile nr 3-4-1-20-04, mille p-s 14 on kohus märkinud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei 9
(12)3-15-1047 nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist ˗ seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses. Ametipension sooduspensionina ei ole üldjuhul PS § 28 lg-st 2 tulenev riigi kohustus ja selle reguleerimisel on seadusandjal ulatuslik kujundamisruum. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebajate õiguspärast ootust ei ole riivatud 01.01.2010 jõustunud politsei ja piirivalve reformi valguses. Võrdne kohtlemine 19. Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajatega sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (Riigikohtu üldkogu 22.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-51-13, p 69). PPVS-i jõustamisega otsustas seaduseandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes nendele politseinikele, kes olid pensionile jäänud enne 01.01.2010. Kuna alates 01.01.2010 pensionile jäävatele politseinikele otsustas seaduseandja kohaldada pensionite edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise süsteemi (01.01.2010˗31.12.2012 kehtinud PPVS § 106 lõige 1 redaktsioon), siis lõi seadusandja PPVS jõustamisega kaks politseinike gruppi – kuni 31.12.2009 pensionile jäänud politseinikud, kelle pension indekseeriti ning alates 01.01.2010 pensionile jäävad politseinikud, kelle pension arvutati ümber. Võrreldavateks gruppideks tuleb pidada:
  1. a)isikuid, kellele määrati politseiametniku pension enne 01.01.2010 PolTS alusel, ja
  2. b)isikuid, kellele määrati pension pärast 01.01.2010 PPVS alusel. Grupid on võrreldavad, kuna väljateenitud aastate pensionile jäämise ja pensioni saamise eeldused PolTS ja PPVS alusel oluliselt ei erine (vrdl PolTS § 211 ja PPVS § 101). 20. Kui seadusandjal on mingi küsimuse lahendamisel avar otsustusruum, on ebavõrdne kohtlemine meelevaldne, kui see on ilmselgelt asjakohatu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-703, p 37). 21. 1. jaanuarist 2013 muutusid oluliselt kõigi politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Tegemist ei olnud pelgalt palkade tõstmisega. Tegemist oli palgasüsteemi ja töökorralduse olulise ja sisulise reformiga, nagu on kajastatud Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-18-14 p-s 32. Mindi üle ametikohtade hindamisel põhinevale palgasüsteemile (sh tõusid palgamäärad ja vähenesid teenistusastmetasud). Kõik politseiametnikud viidi üle põhitööle vastavale palgaastmele. Selle raames võisid osal põhitöödel palgaastmed alaneda, teistel tõusta. Kui isik jätkas oma senist tööd ja tema ametipalk oleks madalamale palgaastmele üleviimisel vähenenud, siis sellistele isikutele määrati ametipalga säilitamise diferentseerimine summas, mille võrra ametipalk oleks uute palgaastmetega vähenenud. Reformi tulemusena kehtestati kõikidele põhitöödele kindlad palgaastmed ning suurendati oluliselt palgaastmetele vastavaid palgamäärasid. Põhitööd muutusid omavahel võrreldavaks ning oli võimalik selgitada konkreetsele tööle määratud palgaastet. Palgasüsteemi reformi sellisel kujul elluviimise üheks eeltingimuseks oli seniste pensionide indekseerimine ja nende lahtisidumine senistest palgaastmetest. Kui seniseid pensioneid ei oleks indekseeritud, siis ei oleks osutunud võimalikuks põhitöödele (ja vastavatele ametikohtadele) üheselt vastavatele palgaastmetele üle minna ning politseiametnike palgaastmeid muuta, sest oleks tulnud tagada palgaastmete võrreldavus pensioni ümberarvutamise alusena. Eeltoodust tuleneb omakorda, et kui ei oleks osutunud võimalikuks ulatuslik palgaastmete muutmine, siis omakorda ei oleks palgamäärad saanud 2013. aastal sedavõrd palju tõusta. 2013. aastal suurenes Politsei- ja Piirivalveameti palgafond 6,97% 89,35-lt 94,73 miljoni euroni. Rahaliselt ei olnud võimalik säilitada samu palgaastmeid ning suurendada samal ajal niivõrd suurel määral neile vastavaid palgamäärasid. 10
(12)3-15-1047 Sellele eelnes PPVS
  1. ptk
  2. jao uue redaktsiooni jõustumine
  3. jaanuarist 2012, millega tehti ulatuslikke muudatusi ametikohtade ja teenistusastmete õiguslikus regulatsioonis.
  4. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-4-1-1-15 p-s 61 leidis Riigikohus järgmist: „Lisaks ei ole kaebajad uue palgakorralduse kehtivuse ajal teenistuses olnud, teenistusülesandeid täitnud ega nende täitmise eest uue palgakorralduse alusel tasu saanud. Töötasu ei ole konstantne suurus ega püsi ühesugusena, vaid see muutub ajas sõltuvalt majanduslikust olukorrast, eelarvevahenditest, palgaturust ja töö iseloomust. Seejuures muutuvad ametiasutused, nende struktuur, ametikohad ja palgakorraldus. Samas on vältimatu see, et isikud peamiselt oma vanuse tõttu pensioneeruvad erineval ajal. Kuigi Riigikontrolli endise ametniku, kes ei ole pensioneerumise ajal Riigikontrolli teenistuses, pensioni määramise aluseks võetakse vastavale ametikohale kehtestatud põhipalgaastme keskmine, ei muuda ka see asjaolu kaebajate kohtlemist meelevaldseks.“ Ringkonnakohtu arvates omavad Riigikohtu need seisukohad keskset tähtsust ka praeguses asjas kaebajate ebavõrdse kohtlemise mõistlikkuse või meelevaldsuse kohta hinnangu andmisel. Fakt on, et kaebajad PPVS kehtestamisega loodud uue töö- ja palgakorralduse alusel ei töötanud. Seejuures ei pea ringkonnakohus määravaks asjaolu, et asjas nr 3-4-1-1-15 ei olnud kaebajate pensione
  5. aastal vähendatud. Erinevatel eriteenistuse liikidel on oma eripärad ja olukorrad pole igas aspektis üksüheselt võrreldavad. Samas ei saa Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-1-15 kuidagi järeldada, et kui Riigikontrolli ametnike palku (ja vastavalt pensione) oleks enne indekseerimisele üleminekut vähendatud, siis oleks see kaasa toonud kaebuste rahuldamise. Tegemist oli ühe kaalutlusega paljude hulgast, mida Riigikohus arvestas võrdse kohtlemise argumendi analüüsimisel.
  6. Oluline on praeguses asjas see, et 01.01.2012 PPVS
  7. ptk
  8. jao jõustumisel leidsid politseiametnike ametikohtade ja teenistusastmete ning ka
  9. jaos sätestatud palgakorralduses aset olulised muudatused, mis muutsid palga ja sellest tulenevalt ka hilisemat pensioni arvestust. Gruppide mõnevõrra erinev kohtlemine pensionimäära arvestamisel oli PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirja kohaselt vajalik selleks, et: „ /…/ nende isikute pensionid, kes olid
  10. aasta
  11. jaanuariks PolTS alusel või piirivalveteenistuse seaduse alusel juba pensionile jäänud, tuli selles olukorras „lahti siduda“ neile määratud pensioni aluseks olevast ametipalgast ja selle suuruse muutumisest. Nende isikute pension fikseeriti
  12. aasta lõpu seisuga ja nende pensioni ei viidud üle uutele alustele ega hakatud ümber arvestama politseiametniku palgaastmele vastava kuupalgamäära või teenistusastme tasu muutumisel. Enne
  13. aastat määratud pensionidele kohaldati indekseerimist. Selline lahendus oli tol korral hädavajalik, sest hinnates eripensioni saavate isikute olukorra muutust uue politsei ja piirivalve seaduse valguses, selgus, et väljaarvestatud pensionide ümberarvestamisel nn põhitöödeks oleks tekkinud olukord, kus ligi 1300 pensionäri puhul ei oleks olnud objektiivselt võimalik nende põhitööd kindlaks teha. Samuti oleks halvendanud põhitööde ümberarvestamine osade pensionäride olukorda ja nende pension oleks alanenud. Osadel pensionäridel oleks pension aga hoopis suurenenud. Seega oleks tekkinud pensionäride põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine. Näiteks said kõik enne
  14. aastat konstaabli astmelt pensionile läinud isikud pensioni võrdselt. Uutele alustele ümberarvestatuna saaks kriminaalpolitsei inspektor rohkem kui piirkonnakonstaabel, sest tema põhitöö on hinnatud kõrgemalt, mistõttu kriminaalmenetleja ametikoha teenistusaste ning sellele vastav palgaaste on uue seaduse järgi kõrgemad kui piirkonnakonstaablil. Sellise valikuga hoiti ära pensionäride omavaheline põhjendamatult ebavõrdne kohtlemine ja eripensionite põhjendamatu suurenemine.“ Niisiis ei vasta tõele kaebajate väide sellest, et tegemist oli üksnes muudatustega palgaarvestuses. Palgakorralduse muudatus tõi kaasa olukorra, kus paljudel politseiametnikel ametipalga osakaal kogupalgas kasvas. Muudatus palgaarvestuses ja palgaastmestikus tõi kaasa erinevate 11
(12)3-15-1047 ametipositsioonide erineva väärtustamise palga kaudu, olgugi, et tööülesanded oma sisult ei pruukinud oluliselt muutuda ning see erines PolTS kehtivuse ajal kehtinud n-ö väärtussüsteemist. PPVS kehtestamisega hakati sama tööd väärtustama teistel alustel, mis kahtlemata on seadusandja avarat kaalutlusruumi silmas pidades seadusandja õigus. Niisiis ei olnud seadusandja poolt tehtud vahetegu kahe politseiametnike grupi vahel meelevaldne. Ringkonnakohus nõustub nii Siseministeeriumiga kui ka halduskohtuga selles, et politseiametnike erinevat kohtlemist õigustas politsei ja piirivalve reform ja süsteemi muudatus, mis seisnes PPVS-i jõustumisega politsei ja piirivalve ühendamises, uue struktuuri ja ametikohtade loomises ning ametipalga arvestamise aluste muutmises (sama töö erinevas väärtustamises). Et kaebajad PPVS kehtimise ajal enam ametis ei olnud, ei saanud nad ka loota sellest seadusest tulenevatele hüvedele. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendamatud kaebajate väited võrdsuspõhiõiguse rikkumisest. 24. Ringkonnakohus leiab, et riigil on õigus ametnike palka tõsta, ilma et tal tekiks sellest varalisi kohustusi varem sama tööd teinud ametnike suhtes. Kaebajate olukorda pole kuidagi „halvendatud“, sest nende õiguspärast ootust pole rikutud ja väljateenitud pension neil säilis. 25. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 200p 1 alusel jätta rahuldamata.

26.

§ 108lg 1 alusel jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.