KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-

§ 187lg 7; § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 10.08.2012 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse. SKA määras 16.08.2012 otsusega nr 152065 XX-le vanaduspensioni.
2. XX esitas 30.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev staaž ja mõista SKA-lt välja kahjuhüvitis 19 410 eurot (s.o vanaduspension 319 eurot kuus 5 aasta eest). Kaebaja leiab, et tal oli õigus saada vanaduspensioni soodustingimustel juba 5 aastat varem, sest ta töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis aastatel 1974–1999 tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega ametikohal (vineerija, hüdropressija). Kaebaja pöördus sooduspensioni saamiseks SKA poole juba ca 1,5 aastat enne vanaduspensionile jäämist. 3-14-53291
3. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja esitas SKA-le pensioniavalduse alles 10.08.2012, kui tal tekkis õigus vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel. Kinnitamata on asjaolu, et kaebaja oleks ca 1,5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist pöördunud SKA poole sooviga taotleda sooduspensioni. Igal juhul on kaebaja jätnud kahjuhüvitise arvutamisel arvestamata, et pensione indekseeriti 01.04.2012, võttes põhjendamatult aluseks
4. a augustis määratud pensioni 319 eurot.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.01.2016 otsusega XX kaebuse osaliselt, tuvastas, et kaebaja töötas 03.12.1973–31.12.1998 Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl („hüdropressija“), ning mõistis SKAlt kaebaja kasuks välja saamata jäänud tulu 5572,52 eurot ja menetluskulud 172,26 eurot. XX töötas ajavahemikul 03.12.1973–31.12.1998 tisleri ametikohal 17 aastat 11 kuud, vineerija ametikohal 4 aastat 4 kuud 27 päeva ja hüdropressija ametikohal 2 aastat 9 kuud. XX ja tunnistajate kinnitustel täitis kaebaja kogu vaatlusaluse perioodi jooksul samu tööülesandeid, vaatamata sellele, et tema ametinimetust korduvalt muudeti. Seega on täidetud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-des 2 ja 3 toodud 12 aasta 6 kuu pikkuse staaži ning tööaja tingimus. XX sündis 09.08.1949, ta sai 63-aastaseks 09.08.2012 ja tal olnuks õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates 09.08.2007 (RPKS § 7 lg 1 p 1, SVPS § 1 lg 2). Kaebajale on juba 16.08.2012 otsusega vanaduspension määratud, mistõttu ei ole temale soodustingimustel vanaduspensioni määramine enam võimalik ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebajale tekkinud kahjuks pidada saamata jäänud pensioni. SVPS §-st 2 järeldub, et kuigi kaebajal oli õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates 09.08.2007, siis saanuks SKA määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni vaid juhul, kui kaebaja oli seda taotlenud. Kaebaja ei pöördunud SKA poole soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise sooviga juba
6. aastal, vaid käis soodustingimustel vanaduspensioni küsimuses SKA-s millalgi
7. a veebruaris. SKA ametnik ei selgitanud kaebajale võimalust esitada enne soodusstaaži tõendamist avaldus soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks, mistõttu saab vastustaja selgitamis- ja abistamiskohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses olla kaebajal 1,5 aasta jooksul saamata jäänud vanaduspension, mitte kogu 5 aasta jooksul saamata jäänud pension. Arvestades 01.04.2012 toimunud pensionide indekseerimist, oleks kaebajale
8. a veebruarist kuni 31.03.2012 makstud pensioni 306,66 eurot ja alates 01.04.2012 makstud pensioni 319,82 eurot. Seega tuleb SKA-lt mõista kaebaja kasuks välja hüvitis 1,5 aasta saamata jäänud pensioni ulatuses summas 5 72,52 eurot ((14 x 306,66) + (4 x 319,82)).
9. XX märgib 08.02.2016 apellatsioonkaebuses, et seaduses on sooduspensioni staažiks 5 aastat, aga kaebajale on saamata jäänud pension hüvitatud üksnes 1,5 aasta ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. XX apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja sellega, et Tallinna Halduskohtu 29.01.2016 otsusega on tema kasuks mõistetud välja hüvitis üksnes 1,5 aasta saamata jäänud pensioni ulatuses, kuigi tal olnuks võimalik saada soodustingimustel pensioni juba 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Seega vaidlustab apellant halduskohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata tema kahjunõude 3,5 aasta saamata jäänud pensioni ulatuses. 2

§ 187

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.

§ 187

lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 187

lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 8. Ringkonnakohus on seisukohal, et XX apellatsioonkaebus tuleb

§ 187

lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult tagastada, sest apellandi esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

§ 187

lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).

1. XX on kogu kohtumenetluse jooksul (tl 1, tl 6, tl 18, tl 32, tl 104p-105) olnud läbivalt seisukohal, et pöördus soodustingimustel vanaduspensioni saamise küsimuses Sotsiaalkindlustusameti poole umbes 1,5 aastat enne temale vanaduspensioni määramist (16.08.2012), seega arvatavasti
2. a veebruaris. Selle väite luges halduskohus ka usutavaks ja võttis kahjuhüvitise väljamõistmisel aluseks eelduse, et XX avaldas soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks SKA-le soovi
3. a veebruaris (vt otsuse p 30).
4. Jättes kõrvale küsimuse kahju hüvitamise nõude tähtaegsusest, on halduskohus otsuse ps 24 kaebajale õigesti selgitanud, et SVPS §-st 2 tulenevalt eeldab soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud isiku enda vastavasisulist taotlust ning kui isik esitab taotluse pärast pensioniõiguse tekkimist, siis määratakse soodustingimustel vanaduspension üldjuhul alates taotlemise päevast ning tagasiulatuvalt on pension võimalik määrata alates pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast üksnes tingimusel, et pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Viimatinimetatud juhtumiga praegu tegemist ei ole, mistõttu tuli XX-le pension määrata alates tema avalduse esitamise ajast. SKA-l ei ole ilma vastava taotluseta õigust ega kohustust kellelegi pensioni määrata ning samuti ei saa haldusorgan pensioni määramisel kalduda kõrvale seaduses sätestatud nõuetest. Olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et apellant pöördus soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks SKA poole kõige varem
5. a veebruaris, ei saa SKA-le ette heita, et XX-le ei ole soodustingimustel vanaduspensioni määratud juba alates 09.08.
6. Seetõttu on esitatud apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu.
7. Eelneva põhjal ja

§ 187

lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 29.01.2016 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (

§ 187lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3