) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 2 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Lõike 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Lõike 4 järgi peab lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Lõikest 5 tuleneb, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Lõike 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku töötasu on menetluse kestel olnud läbivalt alla miinimumpalga (umbes pool alampalgast) ning võlgnik on saanud toetusi. Nimetatud summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea
Kohtu hinnangul viitavad võlgniku kontoväljavõtted varjatud tulude olemasolule. Võlgniku kontodele on perioodil 2014.a august kuni 2019.a november tehtud sularaha sissemakseid summas 24 192 eurot: Kuu Töötasu Toetused Sularaha sisse 08.14 22,23 09.14 164,86 384,1 10.14 164,86 281,95 11.14 74,09 335,13 12.14 164,86 281,95 01.15 165,08 284,41 02.15 181,18 284,41 5 03.15 181,18 284,41 475 04.15 181,18 297,21 1 050 05.15 297,21 840 06.15 181,18 297,21 300 07.15 101,18 297,21 08.15 261,18 297,21 09.15 101,18 297,21 50 10.15 297,21 292 11.15 181,18 297,21 640 12.15 181,18 297,21 100 01.16 184,38 298,21 770 02.16 199,81 288,21 210 03.16 199,81 288,21 415 04.16 199,81 300,53 1 220 05.16 199,81 300,53 980 06.16 199,81 300,53 190 07.16 199,81 255,49 945 3 08.16 09.16 10.16 11.16 12.16 01.17 02.17 03.17 04.17 05.17 06.17 07.17 08.17 09.17 10.17 11.17 12.17 01.18 02.18 03.18 04.18 05.18 06.18 07.18 08.18 09.18 10.18 11.18 12.18 01.19 02.19 03.19 04.19 05.19 06.19 07.19 08.19 09.19 10.19 11.19 199,81 199,81 199,81 199,81 199,81 201,81 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 217,23 226,54 241 241 224,52 241 241 241 241 241 241 241 241 241 260,28 150,28 110 120,28 400,28 260,28 260,28 260,28 300,53 300,53 300,53 300,53 300,53 302,73 302,73 302,73 314,39 457,55 324,39 311,47 384,09 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 317,63 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 317,63 347,78 337,73 347,78 337,73 347,78 347,78 458,86 564,09 640 705 320 130 100 360 140 720 290 150 80 50 200 2 990 1250 840 1315 1100 510 310 1650 1015 240 420 185 24 192 Lisaks sellele on sama perioodi jooksul tehtud võlgniku arvele ülekandeid füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt kokku enam kui 72 000 eurot. Sealhulgas on selgitusega „laenu tagastamine“ toimunud laekumised 2016.a oktoobris summas 5 000 eurot, 2017.a augustis summas 7 025 eurot, 2017.a septembris 12 500 eurot; selgitusega „majandamiskuludeks“ on laekunud 2017.a maist 2018.a jaanuarini 10 200 eurot. Suuremates summades (kuu kohta kokku) on ülekandeid tehtud veel näiteks 2015.a augustis 1045 eurot, 2018.a veebruaris 1 540 eurot, 2018.a juulis 2 205 eurot, 2018.a septembris 1 060 eurot, 2018.a oktoobris 2 405 eurot, 2019.a märtsis 3 000,71 eurot, 2019.a aprillis 1 951 eurot, 2019.a mais 1 017 eurot, 2019.a juunis 1 130,37 eurot, 2019.a augustis 2 399 eurot, 2019.a novembris 1 716 eurot. 4 Võlgniku pangakaarti on kasutatud menetluse ajal erinevatel perioodidel xxxx, 2015.a oktoobris xxxx, 2018.a mais xxxx, 2018.a juulis xxxx ja xxxx, 2018.a detsembris xxxx ja xxxx, 2019.a mais xxxx, 2019.a augustis xxxx. Kohtu hinnangul viitavad väljatoodud asjaolud ja võlgniku kontole laekunud summade suurus (peaaegu 100 000 eurot 64 kuu jooksul), samuti mitmed välisreisid sellele, et võlgnikul on olnud täiendavad tuluallikad ja et tema elustandard on kõrgem kui tema sissetulek (pool miinimumpalka ja toetus) seda võimaldada saaks. Võlgnik ei osanud üldjoontes pangakontol olevate toimingute osas selgitusi anda. Mingid vahendid andsid vanemad lapsele üürikorteri jaoks (võlgnik tasus ettemaksu ja tagatisraha), kuid kohtu hinnangul on selline kulu ilmselt marginaalne arvestades kokku sularaha sissemakseid ja muudelt isikutelt saadud laekumisi. Osad laekumised võisid võlgniku arvates olla venna firmas äritehingud, kuid see ei tundu kohtu jaoks eluliselt usutav, kuna äriühing korraldab oma majandustegevuse eelduslikult enda pangakonto kaudu. Laenu tagastamise selgitusega makseid ei osanud võlgnik kommenteerida, arvas et tegu on tema poolt venna firmast võetud laenuga – see ei kooskõlas ülekande selgitusega („laenu tagastamine“) ja ei ole ka usutav, et võlgnik ei mäleta 24 525 euro suuruse laenu võtmist. Kui ka võlgnik tegelikult võttis laenu, siis ei vabaneks ta sellest kohustustest ka siis kui kohus võlgniku käesolevas menetluses kohustustest vabastaks – selle menetluse raames saaks kohus vabastada üksnes pankroti väljakuulutamise seisuga (28.01.2014) eksisteerinud kohustustest. Eelnevale tuginedes on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud
lg 2 nimetatud kohustust mitte varjata tulusid.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Tulude varjamine on tahtlik tegevus, võlgniku rikkumine on süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade tasumata jätmise, mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt
Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad O U kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.