lg 2 p 2, 3, § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav JANAR KASE isikukood: 38109254210; xxx varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 7 kehtivat karistust. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja kokkuleppel Andres Simson RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi 1. Süüdi tunnistada Janar Kase
lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Janar Kase
Süüdi tunnistada Janar Kase
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista 1 1-19-4023 liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Kase ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Janar Kase kohustatud järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 21, 8 alusel on Janar Kase kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osalema sotsiaalprogrammis.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 03.10.2019.a.
lg 3 ja § 50 alusel võtta lisakaristusena Janar Kaselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Samuti Janar Kase 14.07.2018 kell 02.41 Pärnu linnas Vee 10 asuva ööklubi Sugar terrassil lõi tahtlikult K.Pi ühel korral vasaku käe rusikaga näkku, mille tagajärjel K.P kaotas teadvuse ja kukkus kuklaga vastu asfalti. Füüsilise vägivalla tulemusena Janar Kase põhjustas K.Pile füüsilist valu, hematoomid parema silma all ja kuklas, paremal ülalõuaurke eesseina murru ning suus limaskesta marrastuse. Sellise käitumisega rikkus ta avalikku korda ja üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses, häirides sellega kõrvalisi isikuid. Seega Janar Kase, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime
Samuti tema 20.05.2018 kella 16.30 ajal tahtlikult juhtis narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis Pärnu linnas x juures sõiduautot Citroen Saxo [xxx]. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 701T alusel ekspertiisiks esitatud Janar Kase uriiniproovis tuvastati kokaiini sisaldus.Seega juhtis Janar Kase mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 3 1-19-4023 Seega Janar Kase, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada 3-aastase vangistusega,
lg 1 p 1 järgi ja karistada 1 aasta 6 kuulise vangistusega ning
lg 1 järgi ja karistada 1 aasta 6 kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.
lg 1, 2, 3 alusel taotles prokurör karistust täitmisele mitte pöörata, kui süüdlane ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 21, 8 sätestaud kohustusi - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi aineid või psühhotroopseid aineid; osaleda sotsiaalprogrammides, mis on vastavuses temale etteheidetavate kuritegudega.
lg 3 ja
lg 3 alusel taotles prokurör võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Asitõendid palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde ning menetluskulud süüdimõistetu kanda. Kaitsja leidis, et süüdistus
lg 2 p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud, kuid karistuse palus kaitsja mõista miinimumääras, so 1 aasta vangistust 1 aastase katseajaga. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada, et Janar Kase on tänaseks xiga ära leppinud ja nõus hüvitama K.Pile hagi.
lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas leidis kaitsja, et Janar Kase terviseseisundi kirjeldus ei viita joobele ning palus mootorsõiduki joobes juhtimises Janar Kase õigeks mõista. Süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi, v.a mootorsõiduki joobesjuhtimises ja kahetses toimepandut ning nõustu tsiviilhagi hüvitamisega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Janar Kasele süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Janar Kase süüdistatakse
lg 2 p 2, 3 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.
lg 2 p 2, 3 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Kehaline väärkohtlemine 01.01.2017 kella 02.00-02.18 vahelisel ajal Pärnu linnas x Kannatanu xi ütlustest nähtub, et (I kd tl 60-62), et 2016. a vana-aasta õhtul Pärnu linnas x korteri välisukse juures lõi Janar Kase, kes on x, teda korra või kaks käega näkku. Löömise tagajärjel läks kannatanu huul puruks, tuli palju verd. Peale löömist helistas kannatanu politseisse. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka lähisuhtevägivalla infoleht (I kd tl 66), patrullileht (I kd tl 64), kiirabikaart (I kd tl 70) ja 20.07.2018 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 73-74). Lähisuhtevägivalla infoleht nähtub, et 01.01.2017 kella 02.21 ajal tehti politseile teade, kuna mees läks x kallale. Kannatanuks oli X ja vägivallatsejaks oli Janar Kase. Kannatanu nägu oli verine. Patrullilehelt nähtub samuti, et politsei sai väljakutse aadressile x Pärnu seoses perevägivallaga. Kannatanuks oli X, kelle nägu oli verine ja lööjaks Janar Kase. Kiirabikaardilt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et hädaabinumbrile helistati 01.10.2017 kell 02.18 seoses sellega, et mees tuli kallale aadressil x. Seega toimus löömine vahetult enne 01.01.2017 kella 02.18, nagu süüdistuses märgitud. 4 1-19-4023 Kannatanule tekitatud kehavigastusi ja füüsilise valu tekitamist tõendavad ka patsiendikaart nr 17/00260 (I kd tl 71) ja Pärnu Haigla ambulatoorne epikriis (I kd tl 72). Nimetatud tõendid tõendavad, et Xil on 2 päeva tagasi toimunud kallaletungi tagajärjel valulikkus, turse ja hematoom ülahuulel. Samuti valutavad nina ja hambad, ninaseljal oli mõõdukas turse ning verevalumid ninaseljal ja vasakul alumisel silmalaul. Löök näkku tekitas kannatanule ka verejooksu ninast. Janar Kase kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 82-83) end vägivalla kasutamises 01.01.2017 süüdi ei tunnistanud, kuna ei osanud ülekuulamisel selle sündmuse kohta midagi öelda. Kohtuistungil Janar Kase tunnistas end kõikides konfliktides süüdi ja avaldas kahetsust. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Seega on tõendamist leidnud, et Janar Kase lõi 01.01.2017 vahetult enne kella 02.18 Pärnu linnas x välisukse juures x Xi vähemalt kahel korral käega näkku. Jana Kase löök põhjustas Xile füüsilist valu, verejooksu ninast, ninaseljal turse ning verevalumid ninaseljal, vasakul alumisel silmalaul ja ülahuulel. Kehaline väärkohtlemine 15.07.2018 kella 12.30 paiku Pärnu linnas x korteris Kannatanu Xi ütlustest nähtub, et (I kd tl 57-59, 60-62) 15.07.2018 kella 13.00 paiku kannatanu kodus Pärnu linnas x korteris lõi x Janar Kase teda käega näkku vastu huult. Löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja purunes ülahuul, huulest hakkas verd voolama ning alumine huul läks paiste. Kannatanu ülekuulamise juurde on lisatud foto, millelt on näha kannatanu vigastused eelkirjeldatud sündmuste järgselt. Foto kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et tema huul oli verine, huulel on marrastus ja huul on turses. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka lähisuhtevägivalla infoleht (I kd, tl 63), millest nähtub, et 15.07.2018 aadressil x lõi Janar Kase käega Xile näkku, mille tagajärjel oli kannatanul ülahuul vasakul näopoolel katki ja verine. Kannatanu Xil esinevaid vigastusi kinnitavad ka tunnistajate x ja x ütlused. Tunnistaja x ütlustest (I kd tl 75-77) nähtub, et 15.07.2018.a lõi Janar Kase tema x Xi Pärnu linnas x asuvas korteris. Löömist tunnistaja ise ei näinud, kuid tuppa minnes ta nägi, et Xil oli nägu verine ja ka põrand oli verine. Janar Kase, kes oli sel hetkel tugevas joobes, lahkus sündmuskohalt autoga. Tunnistaja x ütlustest (I kd tl 78-79) ja teenistuslehelt (I kd tl 80-81) nähtub, et 15.07.2019 sai politsei väljakutse aadressile Pärnu linn x seoses perevägivallaga. Teate kohaselt läks Janar Kase x Xile kallale ja lõi käega näkku. Sama kinnitas X politseile ka sündmuskohal. Xil olid nähtavad vigastused ülahuule vasakul küljel, mis veritses ning alumine huul oli seest katki. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht. Kannatanu ja tunnistaja x ütluste usaldusväärsust kinnitab ka 20.07.2018 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud häirekeskuse kõnesalvestisi (I kd tl 73-74). Protokollist ja selle lisast nähtub, et hädaabinumbrile helistati 15.07.2018 kell 12.33 (helistas x) ja kell 14.20 (helistas X) seoses sellega, et Janar Kase tuli Xile kallale aadressil x. Seega löömine toimus vahetult enne kella 12.33, nagu on süüdistuses märgitud. Janar Kase kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 82-83) kahetses oma tegu episoodis, mis leidsid aset 15.07.2018 kella 12.30 paiku aadressil Pärnu linna x. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Janar Kase lõi 15.07.2018 kella 12.30 paiku Pärnu linnas 5 1-19-4023 x korteris Xi käega näkku. Löömisega põhjustades Janar Kase Xile füüsilist valu, ülahuulel marrastuse ja turse ning turse alahuulel. Kannatanu Xi ütlustest nähtuvalt oli Janar Kase x ja x. Seega pani Janar Kase kehalise väärkohtlemise toime enda x suhtes. Arvestades, et süüdistatav ja kannatanu olid kuritegude toimepanemise ajal x- kui ka xsuhtes, loeb kohus, et Janar Kase on lähisuhtes kannatanu Xiga. Seega on Janar Kase täitnud oma tegevusega
lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Käesoleva kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et Janar Kase kasutas füüsilist vägivalda x suhtes kahel korral. Seega on Janar Kase isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Janar Kase oma tegevusega täitnud ka
Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Janar Kase toime
Janar Kase pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Janar Kase kannatanut näkku lüües teadis nagu iga tavaline inimene, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü teise isiku kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti süüdistatakse Janar Kaset
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises 14.07.2018 kell 02.41 Pärnu linnas Vee 10 asuva ööklubi Sugar, mis on toime pandud vägivallaga. Vägivalla kasutamist 14.07.2018 kell 02.41 Pärnu linnas Vee 10 asuvas ööklubis Sugar tõendavad K.Pi ütlused, tunnistaja x ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll, tunnistaja x ütlused, tunnistaja x ütlused, teenistusleht, tunnistaja x ütlused, asitõendi vaatlusprotokollid, tunnistaja x ütlused ja tunnistaja xi ütlused. Kannatanu K.Pi ütlustest (I kd tl 2-5) nähtub, et 14.07.2018 kella 02.40 ajal tekkis tal ööklubi Sugar terrassil sõnelus ühe meesterahvaga ja hiljem ka rüselus. Turvamehed sekkusid rüselusse ja järgmine hetk mida kannatanu mäletas oli see, kui ta oli traumapunktis pikali. Tunnistaja x ütlustest (I kd tl 23-26) nähtub, et 14.07.2018 kella 02.40 ajal tekkis Pärnu linnas ööklubi Sugar terrassil kahe seltskonna vahel rüselus, millesse sekkusid turvamehed. Korraks olukord rahunes, kuid äkki lõi üks meesterahvas rusikaga tema venda K.Pi ootamatult külje pealt näkku. Vend kukkus kuklaga vastu asfalti ja kaotas teadvuse. Äratundmiseks esitamise protokollist (I kd, tl 27-29) nähtub, et tunnistaja x tunneb Janar Kase ära isikuna, kes lõi tema venda K.Pi 14.07.2018 kella 02.40 ajal ööklubi Sugar terrassil. Tunnistaja x ütlustest (I kd tl 3032) nähtub, et ta täitis 14.07.2018 ööklubi Sugar tööülesandeid (turvajuht), kui kella 02.40 ajal terrassil toimus meeste vahel rüselus ning ta läks seda lahutama. Tunnistaja sõnul lükkas ta Janar Kase eemale, kuid hetk hiljem nägi, et Janar Kase lõi ühte meesterahvast rusikaga näkku, kes kukkus selle peale maha. 6 1-19-4023 Tunnistaja x ütlustest (I kd tl 33-34) ja teenistuslehelt (I kd tl 35-36) nähtub, et 14.07.2018 kella 02.47 ajal tehti Pärnu linnas Vee 10 asuvasse ööklubisse Sugar väljakutse seoses kaklusega. Kohale jõudes tunnistaja nägi, et ööklubi väliterrassil lebas meesterahvas teadvuseta maas. Pealtnägijate sõnul löödi K.Pi rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja jäi teadvuseta maha lebama. Turvamees teatas tunnistajale, et lööjaks oli Janar Kase. Tunnistaja x ütlustest nähtub (I kd tl 37-39), et 14.07.2018 kella 02.00 ajal tekkis ööklubi Sugar terrassil rüselus, mille käigus lõi üks meesterahvas teist rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus noormees, keda löödi, kuklaga vastu asfalti ja oli kontaktivõimetu. Tunnistaja helistas seejärel häirekeskusele. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 16-17), millel on häirekeskuse kõnesalvestis, nähtub, et kõned häirekeskusele tehti 14.07.2018 kell 02.44 ja kell 02.45. Helistajad x ja x. Kõnesalvestis kinnitab samuti kannatanu ja tunnistajate ütlusi selle kohta, et ööklubis Sugar rusikalöögi tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu asfalti ja kaotas teadvuse ning tema kukal on turses ja verine. Tunnistaja x (I kd, tl 51-53) ja tunnistaja x ütlustest (I kd tl 49-50) nähtub samuti, et 14.07.2018 peale kella 02.00 tekkis Pärnu linnas ööklubi Sugar terrassil rüselus, kuhu sekkusid ka turvamehed. Löömist tunnistajad ei näinud, kuid nägi, et K.P oli teadvuseta pikali maas. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 21-22), millel on Club Sugar turvakaamera videosalvestis, nähtub, et 14.07.2018 kell 02.41 rüseluse käigus lööb tumedas särgis meesterahvas heledas särgis olevale meesterahvale ühel korral vasaku käe rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukub vastu asfalti ja jääb sinna liikumatult lamama. Janar Kase kahtlustatavana antud ütlustes (I kd tl 82-83) kahetses oma tegu episoodis, mis leidsid aset 14.07.2018 kella 02.41 ajal ööklubi Sugar terrassil. Eeltoodu alusel on üheselt tõendamist leidnud, et Janar Kase lõi 14.07.2018 kell 02.41 Pärnu linnas Vee 10 asuva ööklubi Sugar terrassil K.Pi ühel korral vasaku käe rusikaga näkku, mille tagajärjel K.P kaotas teadvuse ja kukkus kuklaga vastu asfalti. Vägivalla tulemusena K.Pile põhjustatud kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamist tõendavad kannatanu K.Pi ütlused, tunnistaja x ütlused, patsiendikaardid nr 18/28731 ja 18/28776 (I kd tl 6-8), Pärnu Haigla 14.07.2018 teatis (I kd tl 9), kiirabikaart (I kd tl 13), Põhja- Eesti Regionaalhaigla SA väljavõte haigusloost nr. 415541102 ja patsiendi EMO kaart (I kd tl 9598), tunnistaja x ütlused, tunnistaja x, tunnistaja x ütlused ja tunnistaja x ütlused. Kannatanu K.Pi ütlustest nähtub, et traumapunktis välja saades olid tal halb olla, pea käis ringi, tal olid tasakaaluhäired ja väga tugev peavalu. Peeglist nägi, et tal oli parem silm paistes ja sinine, ülemine huul seest puruks ja kukla piirkonnas oli suur paistetus ning marrastused. Tunnistaja x ütlustes kohaselt oli K.Pil pärast lööki näkku ühe silma all sinikas, kuklas suur muhk ja suu seest puruks. Ka tunnistaja x ütlustest nähtub, et kannatanul oli kuklas muhk ja parema silma all hematoom. Tunnistaja x ütlustest nähtub, et noormees, keda löödi, oli 5 minutit kontaktivõimetu, tema pea oli tagant verine, nägu oli löögi kohast punane ja hingamine katkendlik. Kannatanu verist kukalt nägi ka tunnistajad x ja x. Lisaks nägi tunnistaja x, et kannatanu kukal oli paistes ja järgmisel hommikul on kannatanul mõlemad silmad paistes ning parema silma all sinikas. 7 1-19-4023 Patsiendikaartidelt ja Pärnu Haigla 14.07.2018 teatisest nähtub, et K.Pil diagnoositi 14.07.2018 paremal ülalõuaurke eesseina murd. Samuti nähtub, et kannatanul olid hematoomid parema silma all ja kuklas. Kiirabikaardilt nähtub, et kiirabi saabudes oli K.P pikali maas ja teadvuseta. Kannatanul tuvastati peas marrastused, turse ja verevalum. Kannatanu oli saanud löögi näkku ja kukkunud vastu kivi. Turvaülem tundis lööjana ära Janar Kase. Põhja- Eesti Regionaalhaigla SA väljavõttest haigusloost nr. 415541102 ja patsiendi EMO kaardilt nähtub, et kannatanu oli halva enesetunde tõttu sunnitud pöörduma Tallinnas haigla erakorralise meditsiiniosakonda 14.07.2018 õhtusel ajal, haiglas sedastatud kannatanu tervislikku seisundit ning edasisi soovitusi. Kannatanul oli silma ümber kerge turse ja nahaalune hematoom. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Janar Kase füüsilise vägivalla tulemusena põhjustas K.Pile füüsilist valu, hematoomid parema silma all ja kuklas, paremal ülalõuaurke eesseina murru ning suus limaskesta marrastuse. Seega on käesoleval juhul leidnud aset kehaline väärkohtlemine, mis on kvalifitseeritav
S § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sh teist isikut lüüa. Süüdistuse kohaselt rikkus Janar Kase oma sellise käitumisega avalikku korda ja üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses, häirides sellega kõrvalisi isikuid. Kohus leiab, et vaba juurdepääsuga ööklubi Sugari terrass on avalik koht ning süüdistatav kasutades füüsilist vägivalda teise isiku suhtes, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg-s 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded. Kohtupraktikas on nõustutud, et avaliku korra rikkumine võib tuleneda asjaolust, et teoga rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu (vt nt RKKK otsus nr 3-1-1-15-07, p 14 ja otsus nr 3-1-1-29-10, p 7.1), samas on aga leitud ka seda, et avalikku õigusrahu rikub iga süütegu (otsus nr 3-1-1-78-05, p 7.3). Seetõttu saab avaliku korra rikkumisena vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-15-17 leidnud, et nõue, mille kohaselt tuleb
järgi kvalifitseeritud süüdistuses nimetada see juhuslik või asjasse mittepuutuv personifitseeritud füüsiline isik, keda teoga häiriti või ohustati, ei tähenda, et kõnealune isik peaks olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on selle isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena
järgi saab pidada piisavaks, kui avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. On ilmselge, et Pärnu linnas asuva ööklubi Sugari terrass on avalik koht ning olukord, kus üks inimene lööb teist isikut, on kõrvalseisjatele häiriv, nende rahu rikkuv käitumine ja sellega seatakse ohtu teised isikud. Kohtu veendumust, et süüdistatav rikkus oma käitumisega sündmust näinud kõrvaliste isikute rahu, kinnitavad tunnistajate ütlused ja ööklubi turvakaamera salvestis. Tõenditest nähtub, et lisaks kannatanule viibisid sündmuskohal ka teised isikud, keda löömine häiris. Videosalvestiselt on näha, kuidas juhtunu häirib teisi klubis viibivaid külastajaid ning asjasse mittepuutuvaid isikuid. Inimesed eemalduvad toimunud 8 1-19-4023 rüselusest, kuna on sellest tegevusest häiritud. Tunnistaja x ütlustest (I kd tl 23-26) nähtub, et nad olid kõik juhtunust šokis. Tunnistaja x ütluste kohaselt olid sündmuse juures olnud tüdrukud löömisest paanikas ja šokis. Ka tunnistaja x ütluste kohaselt tekitas olukord paanikat. Kohtu hinnangul näitab kirjeldatu, et juhtunu häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid.
lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui
ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.
Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus.
lg 1 p 1 järgi sätestatud kuriteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Janar Kase pani avaliku korra raske rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et teiste inimeste juuresolekul avalikus kohas toimuv löömine võib rikkuda seal juures viibijate õigusrahu, kuid möönis seda ning käitus siiski vägivaldselt. Samas vägivalla teo teise isiku suhtes on süüdistatav toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatav pidid teadma või vähemalt möönma, et kannatanut rusikaga näkku lüües põhjustab see talle valu, st panevad toime vägivalla kasutamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü avaliku korra raskes rikkumises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Mootorsõiduki juhtimine 20.05.2018 kella 16.30 ajal Pärnu linnas x juures Vaidlust ei ole selles, et Janar Kase juhti 20.05.2018 kella 16.30 ajal Pärnu linnas x juures sõiduautot Citroen Saxo registreerimisnumbriga xxx. Tunnistaja x ütlustest (II kd tl 3-5) ja teenistuslehelt (II kd tl 2) nähtub, et 20.05.2018 kell 15.56 sai politsei väljakutse seoses sellega, et Papiniidu Selveri juurest hakkas liikuma sõiduauto Citroen Saxo reg.nr xxx, mille juht on ilmselt narkojoobes. Politsei asus sõidukit otsima, sõidukit märgati Riia mnt-l, kuid juht kohe autot ei peatanud. Sõidukil tuled ei põlenud ja turvavöö oli juhil kinnitamata. Sõidukit juhtis Janar Kase, kes peatumismärguandele koheselt ei reageerinud ning peatas auto alles kell 16.30 x ees. Janar Kase käitumine oli väga närviline, kõne väga kiire ja silmade pupillid suurenenud. Kõikidele koostatud dokumentidele keeldus Janar Kase alla kirjutamas. Menetlustoimingutest on olemas ka videosalvestised, kuid nende kellaaeg on 1 tund taga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (II kd tl 13) nähtub, et Janar Kase kõrvaldati sõiduki Citroen Saxo reg.nr xxx juhtimiselt 20.05.2018 kell 16.30 Pärnus xx, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Vaidlus käesolevas kriminaalasjas seisneb selles, kas Janar Kase juhtis mootorsõidukit joobes või mitte. Janar Kase kahtlustatavana antud ütlustes (II kd 17-18) enda süüd mootorsõiduki joobes juhtimises ei tunnista. Kaitsja leidis, et Janar Kase terviseseisundi kirjeldus ei viita joobele. Samuti leidis kaitsja, et ainult kiirtesti põhjal ei saa joovet isikule määrata, vaid arst peaks sellisel juhul tooma väga selgelt välja, et kas on joove või mitte, kuid lõppjäreldusest kaitsja seda ei näe. Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustus. Kohus leiab, et asjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et Janar Kasel esines mootorsõidukit juhtides joove ning seda on mh kinnitanud ka ekspert oma hinnangus. Asjaolu, et Janar Kase juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (narkootiline joove), kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja selle lisa (II kd tl 9-10), mille kohaselt Janar Kase uriiniproov positiivne narkootilise aine kokaiini suhtes ja leiti ka etanooli. Eksperdi hinnangul esines Janar Kasel kuriteo toimepanemise ajal narkootilise, 9 1-19-4023 psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega Janar Kase rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobele viitavad ka asjas kogutud teised tõendid, mis olid ka eksperdi hinnangu andmise aluseks. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest, millel on politseipatrulli pardakaamera ja rinnakaamera videosalvestused 20.05.2018 kella 16.30 ajal toimunud sündmustest, nähtub poolne sõiduki juhtimine ja tema käitumine sõiduki peatamise järgselt. Isiku käitumist kirjeldavad politseinikud videosalvestusel väga kahtlase ja imelikuna. Nähtub ka asjaolu, et Janar Kase ei soovi teha politseiga koostööd, ei peata sõidukit ja keeldub allkirja andmast. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II kd tl 12) nähtub, et Janar Kase uriiniproov reageeris narkootilisele ainele, silma pupillid olid suured, silmad läikisid, silmade nüstagm, ninaalune märg, kerged koordinatsioonihäired, ärritunud, rahutu, närviline. Terviseseisundi kirjeldamine (II kd tl 11) protokollist nähtub mh, et Janar Kase terviseseisund läbivaatuse teostamise seisuga. Janar Kase pupillid olid suurenenud, valgusele rektsioon vähenenud, kergelt agiteeritud, seisab, kuid kergelt ebakindel. Isik kaebas ka pohmelli üle. Kohus asub seisukohale, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et Janar Kase juhtis 20.05.2018 kella 16.30 ajal narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis Pärnu linnas x juures sõiduautot Citroen Saxo [xxx]. Janar Kasele inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Janar Kase oma kahtlustatavana antud ütlustes üksnes avaldab, et ta ei ole tegu toime pannud. Kohtuistungil aga lisas, et ei tarvitanud tol päeval narkootikume. Kriminaalasjas on aga tõendamist leidnud, et Janar Kasel esines mootorsõidukit juhtides joove. Seega millal iganes ta ka narkootikume ei tarvitanud, siis hetkel kui ta asus mootorsõidukit juhtima, ei olnud joove kadunud. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et süüdistatav, kes on ka varasemalt puutunud kokku narkootikumidega ei saanud aru, et võib olla narkojoobes. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et Janar Kase on narkootilisi aineid tarvitanud. Pole eluliselt usutav, et kokaiin oleks süüdistatava organismi sattunud muul moel kui ise tarvitades. Eeltoodust tulenevalt oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Janar Kase pani kuriteo toime kavatsetult. Sõidukiga sõitma asudes ta teadis, et oli eelnevalt tarvitanud narkootikume, oli narkojoobes ja et selline seisund on juhile keelatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü mootorsõiduki joobes juhtimises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Janar Kase teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Janar Kase õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Janar Kase on süüvõimeline ning
lg 1 p 1,
lg 1 ja
Seega tuleb Janar Kase süüdi tunnistada ning mõista karistus. 10 1-19-4023 Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning
lg 1 p 1 ja
Kehalise väärkohtlemise episoodides arvestab kohus Janar Kase süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 2 episoodiga, süüdistatav ründas kannatanut tema kodus ning ühel juhul oli kõrvaltoas ka 3-aastane laps, kes küll ei näinud pealt löömist, aga nägi vahetult peale löömist oma ema verist nägu. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et Janar Kase pani väärkohtlemised toime otsese tahtlusega, mis on tahtluse liikidest raskuselt keskmine vorm. Avaliku korra raske rikkumise episoodis arvestab kohus Janar Kase süü hindamisel asjaolusid, et kuigi Janar Kase lõi kannatanut vaid ühel korral, olid tagajärjed rasked. Kannatanu kukkus peaga vastu asfalti ja kaotas teadvuse, tal olid vigastused nii kuklas kui ka näos, mis andsid tunda veel väga pikalt, mistõttu oli kannatanu korduvalt sunnitud pöörduma arsti poole. Janar Kase süü suurust mootorsõiduki joobes juhtimises mõjutab esmalt asjaolu, et lisaks narkootikumidele, oli Janar Kase tarvitanud ka alkoholi, kuigi peatamise hetkel oli alkoholi sisaldus väike. Samuti arvestab kohus asjaolusid, et Janar Kase, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, eiras politsei peatumismärguannet, sõiduki tuled ei põlenud ja tema turvavöö oli kinnitamata. Eeltoodud näitab veelkord Janar Kase suhtumist õiguskorda. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et Janar Kase pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Kõik eeltoodu viitab Janar Kase keskmiselt suuremale süüle. Janar Kase puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid
Karistust kergendavaks asjaoluks
Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Janar Kasel kohtuotsuse tegemise seisuga 1 kehtiv karistus. Viimati karistati Janar Kaset 15.07.2019 liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 alusel rahatrahviga 600 €, so mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning juht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt või jättis liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita. Kuigi enamus karistused on kohtuotsuse tegemise ajaks kustunud, väärib tähelepanu asjaolu, et Janar Kase on pannud mitmeid liiklusalaseid ja narkootikumidega soetud rikkumisi toime ka peale kuritegude toimepanemist ja seda järjepidevalt. Rahatrahvid on Janar Kase koheselt ära tasunud ning karistused on käesolevaks ajaks kustunud. Selline järjepidev õigusnormide rikkumine näitab, et rahatrahvid ja lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine) mõistmine ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma. Liiklusregistri väljatrükist nähtub, et Janar Kaselt on varasemalt 6-l korral juhtimisõigus ära võetud, viimati 2017/2018. Janar Kase kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid pigem elustiiliga. Seega varasemat kriminaalkorras karistamatust ei saa käesoleval juhul ülemäära tähtsustada ja seetõttu leiab kohus, et süüle vastavat karistust saab eripreventsiooni tõttu vaid natukene allapoole korrigeerida, määrates sealjuures ka lisakaristuse. Kohus leiab, arvestades kuritegude 11 1-19-4023 rohkust, raskust ja isikut, et Janar Kase mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Janar Kaset
lg 1 p 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 6 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ning
lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on ühel juhul tervisevastase süüteoga, teisel juhul avaliku korra vastase süüteoga ja kolmandal juhul liiklussüüteoga, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Kohtu arvates on samas põhjendatud karistuste osaline liitmine. Seega peab kohus põhjendatuks mõista
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 2 aasta vangistust.
lg-te 1 ja 3 kohaselt jätab kohus mõistetud karistuse Janar Kase suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kõik kuriteod on Janar Kase toime pannud alkoholi- või narkojoobes. Alkoholisõltuvus on Janar Kasele probleemiks. Probleeme on Janar Kasel ka narkootikumide tarvitamisega ning konfliktsituatsioonides viha juhtimisega. Seetõttu kohus leiab, et Janar Kase õiguskuulekale teele juhtimiseks on vajalik määrata talle ka kaitseajal
lg 2 p 2, 21, 8 sätestatud kohustused - mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osaleda sotsiaalprogrammis. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et Janar Kaselt tuleb
lg 3 ja § 50 alusel võtta lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kaitsja kohtuvaidlustes leidis, et Janar Kasele on väga oluline juhtimisõiguse olemasolu, et säilitada oma igapäevane sissetulek ja oma lapse ülalpidamine, kuna ta tegeleb kinnisvara arendusega ja tal on mitu töötajat. Kohus leiab, et kaitsja viidatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Janar Kase oli kuriteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt. Raskused tööülesannete täitmisel ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Lisaks eeltoodule ei ole Janar Kase esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal on vaja tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust ning muul viisil ta oma tööd teha ei saa. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2017.a Janar Kasel sissetulekud puuduvad. Seega ainus tõend, mis n.ö kinnitab, et Janar Kase üldse tööl käib, on tema ütlus ankeetandmete andmisel.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul Janar Kase ega tema kaitsja ei ole viidanud sellisele asjaolule, et Janar Kasel oleks liikumispuue, mis 12 1-19-4023 välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks on mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja seadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks Janar Kase säilitada kuriteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh Janar Kase enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
lg 3 kohaselt võib kohus
lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 31-1-59-15, p 12). Esmalt arvestab kohus lisakaristuse mõistmisel samu asjaolusid, mida põhikaristuse juureski. Lisaks võtab kohus arvesse ka asjaolu, et põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad vastama isiku süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldama koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul ei piisa Janar Kase mõjutamiseks ainult põhikaristuse kohaldamiseks. Tema varasem käitumine on näidanud, et ta paneb liiklusalaseid rikkumisi toime järjepidevalt ja isegi siis, kui temalt on varasemalt juhtimisõigus ära võetud. Lisaks Janar Kase mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit joobes, vaid rikkus ka teisi õigusnorme (sõiduki peatumise märguande eiramine, sõiduki tulene mitte kasutamine, turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine). Seetõttu leiab kohus, et ainuüksi põhikaristus ei avaldaks Janar Kasele piisavat mõju ja selle mõju vähesust tuleb kompenseerida lisakaristuse määraga. Kohtu hinnangul ei ületa mõistetud põhi- ja lisakaristus Janar Kase süü suurust. Tuvastatud tehioludel ei saa Janar Kase süüd pidada väikseks. Lisakaristusegi puhul tuleb arvestada, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu oli pandud toime raskeimas tahtluse vormis ehk kavatsetult, mis suurendab tema süüd. Süü tunnistamisest, toimepandu kahetsemisest ega hukkamõistust süüdistatava puhul rääkida ei saa. Vastupidi, Janar Kase 13 1-19-4023 suhtumine toimepandusse ja tema käitumine kriminaalmenetluses kinnitab, et see väärib riigilt ranget hukkamõistu. Politseinikust tunnistaja ütlustest, videosalvestustest ja teistest kirjalikest tõenditest nähtuvalt, ei soovinud Janar Kase teha politseiga koostööd, kohati muutus agressiivseks, tegi etteheiteid politseile enda tegude õigustamiseks ja keeldus igasuguste dokumentide allkirjastamisest. Seega on kohus veendunud, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik tema suhtumise muutmiseks. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul vajalik Janar Kaselt lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks. Sealjuures jääb 5 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse sanktsiooni arvestades (3 kuud – 3 aastat) alammäära lähedale. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Janar Kasele kohaldatud tõkendit ning Janar Kase ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Janar Kase lõi K.Pi ühel korral vasaku käe rusikaga näkku, mille tagajärjel Janar Kase põhjustas K.Pile füüsilist valu, hematoomid parema silma all ja kuklas, paremal ülalõuaurke eesseina murru ning suus limaskesta marrastuse. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kannatanu K.Pi on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Süüdistatav nõustus tsiviilhagi hüvitamisega, mida kohus käsitleb hagi õigeksvõtuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kohus rahuldab kannatanu K.Pi tsiviilhagi ja mõista Janar Kaselt välja kannatanu K.Pi kasuks 1500 €. Asitõendid ja muud äravõetud objektid 1 CD ja 5 DVD plaati (pakendid nr 1-3), milledel on politseipatrulli rinnakaamera ja pardakaamera salvestised, hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestised ning ööklubi Sugar turvakaamera videosalvestis ning mis asuvad kriminaalasja juures, jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 9 kohaselt on menetluskuluks tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulu, joobe tuvastamisega tekkinud kulu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, so 810 €. Tunnistaja x on esitanud avalduse hüvitada temale sõidukulud (Tallinn-Pärnu-Tallinn) summas 34,94 € (I kd tl 43-45) ning esitas kulude tõendamiseks sõiduki registreerimistunnistuse ja tšeki kütuse ostmise kohta. Kuna tunnistaja 14 1-19-4023 elab x vallas ning kohtuistung toimus Pärnu linnas, siis peab kohus sõidukulu summas 34,94 € põhjendatuks. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt on Janar Kase joobe tuvastamise kulu 52 €. Seega tuleb Janar Kaselt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 896,94 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.