lg 1, § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Indrek Kalda Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav RAGNAR ELMI – isikukood 39303011912, elukoht XXXXXX XXX X XXXXXX XXXX XXXXXXXXXX XXXX XXXXX maakond, telefon XXXXXXXX, e-post: XXX, XX kodanik, emakeel XXX, XXXharidus, töökoht XXX XX, kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Ragnar Elmi
lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o 500 eurot. 2. Süüdi mõista Ragnar Elmi
lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o 800 eurot. 3.
lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust, mõista Ragnar Elmile liitkaristuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 900 (üheksasada) eurot.
lg 1, 3 jätta mõistetud rahaline karistus Ragnar Elmi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et ärakandmata rahalist karistust 600 eurot ei pöörata täitmisele kui Ragnar Elmi ei pane 12 (kaheteist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Peale selle tema, eesmärgiga müüa sõiduauto XXX XXXXX registreerimisnumbriga XXXXXX J.M´le , koostas esiteks 19.05.2018 XXXXXXXX linnas raudteejaama juures 19.05.2018 kuupäevaga sõiduauto XXX XXXXX registreerimisnumbriga XXXXXX müügilepingu, millele kirjutas omakäeliselt mootorsõiduki andmed, müüja andmete kohale sõiduauto liiklusregistrisse kantud omaniku L.L isikuandmed ja allkirjastas lepingu L.L nimel. Seejärel esitas ta selle müügitehingu tegemiseks, ostjale omandi üleandmise õiguse tõendamiseks ja liiklusregistrile omanikuvahetuse kande tegemiseks sõiduauto ostjale J.M´le , kes seejärel ostis sõiduauto temalt 500 euro eest ning esitas müügilepingu liiklusregistrile, kus keelduti autot J.M nimele vormistamast, kuna tekkis kahtlusi müüja allkirja õigsuses. Võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks oli viia lõpule müügitehing sõiduki ostjaga, et saada sellega tasu sõiduki müümise eest, samuti sellega seoses tõendada sõiduki müügiõigust ja samas vabaneda kohustusest omandi üleandmise õiguse tõendamisest. Samuti oli võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks see, et sõiduki ostja saaks sellega õiguse liiklusregistris omanikukande muutmiseks ja samas ka vabaneda kohustusest tõendada liiklusregistrile sõiduki omandiõigust. 2 1-20-499 Sellise tegevusega pani Ragnar Elmi toime võltsitud dokumendi kasutamise, s.o
Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Kui kohtuotsuses on edaspidi kasutatud sõnu sõiduk, auto jms, siis see on süüdistuses nimetatud sõiduauto XXX XXXXX registreerimisnumbriga XXXXXX. Ragnar Elmi tunnistas end talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et L.L ütlused /tl 2-4, 9-12/, Ragnar Elmi ütlused /tl 30-32/, 01.01.2018 sõlmitud sõiduki XXX XXXXX reg.nr XXX XXX müügileping /tl 13/ kinnitavad, et L.L müüs auto R.Elmile 01.01.2018, selle kohta koostati leping ja auto omandiõigus läks R.Elmile üle 01.01.
lg 1 koosseisuline asjaolu, kuid 4 1-20-499 käesolevas asjas on see üheselt tuvastatav. J.M müügilepingut sõlmides teadis R.Elmi, et maanteeametis on auto omanik L.L. R.Elmi teadis, et kuna tal on auto ostuleping kadunud, siis enda nimelt lepingut sõlmides ei ole uuel omanikul võimalik taotleda enda kandmist omanikuna registrisse, sest esitada ei olnud tema ja L.L vahelist müügilepingut. Kohus leiab, et olukorras, kus R.Elmil oli kadunud tema omandiõigust tõendav dokument (millele vaatamata oli ta ikkagi auto omanik) ja autoregistris oli auto omanikuna kirjas L.L, otsustas ta selleks, et saaks auto müüa, kanda müügilepingusse omaniku ja müüjana L.L, millised andmed olid valed. Ostu-müügilepingu sõlmimisega kaasnevad mõlemale poolele õigused ja kohustused. Võltsitud lepingu koostamise ja esitamisega lõi R.Elmile ostjale mulje, et lepingu teine pool on L.L. Võltsitud lepingus on kinnitus, et müüja (L.L) kinnitab, et müügilepingu järgi üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdaval sõidukil ei ole kolmandatel isikutele mingeid õigusi. Punkti 5 kohaselt lepingust tulenevaid vaidlusi püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kohus leiab, et võltsitud lepinguga lõi R.Elmi ostjale teadmise, et R.Elmi kui L.L esindaja andis talle auto üle ja J.M tasus talle seetõttu auto eest. L.L nimelt lepingut sõlmides lõi R.Elmi ostjale ettekujutuse, et sõlmitud lepinguga on tal võimalus ka registris auto enda nimele vormistada. Ostja oli enne müügilepingu sõlmimist R.Elmile helistanud ja palunud auto registris arvele võtta ja seeläbi oli näidanud üles selget huvi, et peale tehingu tegemist soovib auto enda nimele registreerida. L.L nimelt sõlmitud leping tõi L.L´le kui sõiduki müüjale kaasa kohustused ja leping ei võimaldanud saavutada J.M õiguspärast tulemust. Kaitsja on õigesti kirjeldanud, et M´l oleks olnud võimalik õiguspärane tulemus saavutada kui R.Elmi oleks teinud müügilepingu enda kui omaniku nimelt ja oleks M´le andnud ka tema ja L vahel sõlmitud lepingu. Seega kui R.Elmi kirjutas müügilepingusse tegelikkusele mittevastavad andmed, mis omasid õiguslikku tähendust, kahjustas ta
Prokurör avaldas kohtuvaidlustes, et müügilepingu õiguslik tähendus tuleneb ka liiklusseadusest. Kaitsja leidis, et kuna süüdistuses ei ole seda kirjas, siis nii hilises staadiumis ei ole võimalik lisada, milliseid õigusnorme R.Elmi rikkus. Kohus märgib, et Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-12-16 asunud seisukohale, et isegi kui süüdistuses ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud blanketset koosseisutunnust sisustavaid sätteid, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Teisisõnu ei ole selle minetuse näol tegemist menetlustakistusega, mis muudaks tervikuna võimatuks kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise või tõendamiseseme asjaolude tuvastamise. Praktikas kinnistunud arusaama kohaselt lasub sellisel juhul kriminaalasja lahendaval kohtul kohustus kontrollida teokirjeldust sisustava blanketse normi olemasolu. Kaitsja viitas, et registrikanne ei loo sõiduki omandiõigust ja kohus nõustub selle seisukohaga. Kuid liiklusseaduse § 77 lg 3 kohaselt on omanikul kohustus esitada maanteeametile registriandmete muutmiseks avaldus viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Liiklusseaduse § 76 lg 13 alusel vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ 4. peatükis on sätestatud sõiduki registriandmete muutmise nõuded. Ka siin on sätestatud § 7 lg-s 1, et sõiduki registriandmete muutmist tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. § 7 lg 2 p 2 nõuab sõiduki seaduslikku omandamist tõendavaid dokumente, kui muutub sõiduki omanik. Lõige 2-1 täpsustab, et dokumendid peavad kajastama vähemalt isiku ja sõiduki identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Lisaks - kui sõiduki omand on tehinguga üle läinud kahel või enamal korral ja see ei kajastu registris, tuleb vajadusel esitada nimetatud tehinguid kajastavad seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid. 5 1-20-499 Seega on liiklusregistris võimalik omaniku kannet muuta ka olukorras, kus sõiduki omanikud on vahetunud, aga registrisse pole kande muudatusi tehtud. Siin tuleb kaitsjaga nõustuda, et selleks oleks pidanud R.Elmi sõlmima müügilepingu enda nimelt ja andma ostjale üle ka tema ja L.L vahel 01.01.2018 sõlmitud auto müügilepingu. Seda aga R.Elmi ei teinud, sest tal oli tema ja L.L vaheline auto müügileping kadunud ja ta otsustas auto müümiseks müügilepingut võltsida. Riigkohus on otsuses 3-1-1-93-15 p 123 leidnud, et ehkki õigus
mõttes peab olema tegelik, peetakse selle omandamise võimaluse all kõnealuses kuriteokoosseisus silmas esmajoones õiguse näiliku omandamise võimalikkust. Nimelt ei saa võltsitud dokumendiga enamasti õigust tegelikult omandada, vaid saab luua üksnes õigusnäivuse sellise õiguse olemasolu kohta. Osutatud olukorra vältimine ongi
eesmärk.
§-s 344 peetakse silmas dokumenti, mis selle ehtsuse korral võimaldaks õigusi omandada või kohustustest vabaneda. Seega on kuriteokoosseis täidetud ka juhul, kui võltsitakse dokument, mis võimaldab näiliselt omandada mõne tegeliku õiguse. Kohus leiab, et R.Elmi kasutas võltsitud lepingut müügitehingu teostamiseks, ta sai auto müüdud ja ostja tasus talle auto eest. R.Elmi poolt koostatud müügileping oli mõeldud selle esitamisel ostjale J.M´le tõendama, et auto omanik ja müüja on L.L. Ostja sai aru, et ta sõlmib lepingu auto omaniku L.L´ga, tasus R.Elmile ostuhinna ja sai auto oma valdusesse. Kuna leping oli R.Elmi poolt võltsitud, ei saanud J.M autot registris enda nimele vormistada kuna ARK-is lepingu võltsimine tuvastati ja seeläbi ei olnud J.M esitada auto seaduslikku omandamist tõendavat dokumenti. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendatud, et R.Elmil müügilepingu võltsimise ja kasutamisega omandas õigusi ja vabanes kohustustest, mis süüdistuses on nimetatud. R.Elmi poolt müügilepingu võltsimine ja võltsitud müügilepingu kasutamine kahjustas
lg 1 ja
Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R.Elmi tegevus täidab
lg 1 ja
Kohus leiab, et R.Elmi pani kuriteod toime kavatsetult. R.Elmi liikuma panevaks jõuks oli soov auto müüa ja selle eest tasu saada. Kuna leping, millega tema oli ostnud auto, oli kadunud, otsustas ta müügilepingut võltsida ja võltsitud lepingut kasutada, sest sai aru, et sellises olukorras on see müügitehingu õnnestumise ja müügihinna saamise hädavajalik tingimus. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1, § 345 lg 1 sätestatud teokoosseisud, on õigusvastased ja R.Elmi on nende toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud - kohus leiab, et R.Elmi süü mõlema teo toimepanemisel on väike, R.Elmi pani küll teod toime kavatsetult, kuid ta võltsis ühte dokumenti ja ka kasutas seda tegelikult tema omandis oleva auto müümiseks. 6 1-20-499 R.Elmi tunnistas kohtus oma süüd ja kahetses oma tegusid, mis on karistust kergendavad asjaolud. Prokurör leidis, et karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, sest R.Elmi liikumapanevaks jõuks oli soov auto võõrandada ja selle eest müügihind saada. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatis /tl 34-36/ näitab, et R.Elmi ei ole kriminaalkorras karistatud, on kaks kehtivat väärteokaristust – on karistatud liiklusseaduse ja liikluskindlustusseaduse alusel. R.Elmi poolt kuritegude toimepanemisest on möödunud pea kaks aastat. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on signaal, et ei mugavusest, halbadest suhetest tingituna vm asjaoludest ei ole lubatud dokumente võltsida ja võltsitud dokumente kasutada. Kohus leiab, et R.Elmit on võimalik karistada rahalise karistusega. Kuna R.Elmi süü on väike, esinevad karistust kergendavad asjaolud, on teda võimalik karistada rahalise karistusega miinimummäära lähedases määras. Tl 37-38 on teatis R.Elmi keskmise päevasissetuleku kohta aastal 2018. KrMS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellel aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. R.Elmi suhtes on kriminaalmenetlust alustatud aastal 2018 /tl 1/. Seega ei ole kohtule esitatud KrMS § 44 lg 3 nimetatud andmeid ja rahalise karistuse aluseks tuleb võtta KrMS § 44 lg 2 sätestatud miinimumpäevamäär 10 eurot. Nii prokurör kui kaitsja leidsid, et R.Elmile tuleb toimepandud kuritegude eest mõista üks karistus
lg 1 järgi.
lg 1 näeb ette karistuse mõistmise olukorras, kus isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule. Karistusseadustiku § 345 kommentaar 4 ütleb üheselt – kuriteo subjekt võib olla ka isik, kes ise dokumenti võltsis. Sel juhul moodustub reaalkogum §–ga 344. Seda kinnitab ka kohtupraktika – näiteks Riigikohtu otsusest 3-1-1-20-14 on näha, et isik mõisteti süüdi
ja
Seega mõistab kohus R.Elmile karistuse
lg 2 alusel kummagi kuriteo eest eraldi ja moodustab seejärel
MS § 238 lg 2 alusel R.Elmile mõistetavat liitkaristust vähendada ⅓ võrra. Kohus leiab, et R.Elmile kohtu poolt mõistetav rahaline karistus on võimalik jätta tingimuslikult kohaldamata, sest R.Elmi on kriminaalkorras karistamata, tema süü on väike, tegude toimepanemisest on möödunud pea kaks aastat ja R.Elmi kahetseb oma tegusid. TÕKENDIT ei ole kohaldatud. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Ragnar Elmilt kohtuotsusega välja mõista 7 1-20-499 riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 876 eurot, s.o 1,5*584 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu ja kaitsjale P.Rajavere on R.Elmi kaitsmise eest makstud tasu 151,20 eurot /tl 47-48/, 224,40 eurot /tl 71-72/, kokku 375,60 eurot. Kokku R.Elmilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 1251,60 eurot. 12.08.2019 on R.Elmi suhtes käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetlus lõpetatud ja talle on pandud kohustuseks tasuda riigi tuludesse 400 eurot kahe kuu jooksul /tl 39-40/. Kuna R.Elmi kohustust ei täitnud, uuendati tema suhtes kriminaalmenetlus /tl 41/. Kuriteod on toime pandud eesmärgiga saada müügist raha ja täita enda rahaline kohustus. Lähtudes eeltoodust annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel R.Elmile võimaluse tasuda menetluskulud riigile ositi igakuiste osamaksetena 6 kuu jooksul, sest kulude korraga tasumise kohustus võib halvendada tema resotsialiseerumisväljavaateid. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.