2-19-4208/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4208 Tsiviilasi K. R. hagi K. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 5930 eurot Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamine nende Hageja K. R. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja M. R. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja K. K. (isikukood xxx, e-post xxx) Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaotsusega.
3. Lugeda tuvastatuks, et K. R. (isikukood xxx) põlvneb K. K.st (K., isikukood xxx).
4. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks K. R. sünniaktis ja registriandmetes.
5. Kohtuotsus saata perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks.
6. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2-19-4208 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
7. K. R. (seaduslik esindaja M. R.) esitas 20.03.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse K. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõuetes.
8. Kostja soovis 02.04.2019 vastuses põlvnemise tuvastamist ning märkis, et hagi õigeks ei võta. Kostja sisulisi vastuväiteid põlvnemise tuvastamise nõudele ei esitanud.
9. Kohus määras 09.05.2019 DNA-ekspertiisi. 05.06.2019 ekspertiisiakti nr xxx kohaselt saab K. K. 99,999999999% tõenäosusega olla K. R. bioloogiline isa.
10. Kohus andis menetlusosalistele 10.06.2019 määruses tähtaja täpsustada, kas pooltel on põlvnemise tuvastamise nõudes veel täiendavaid väiteid, vastuväiteid või tõendeid. Kohus selgitas, et kavatseb lahendada põlvnemise nõude osaotsusega. Kumbki pool ei ole esitanud täiendavaid väiteid, vastuväiteid või tõendeid. Kohtuotsuse põhjendused
11. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning DNA-ekspertiisi tulemusega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise osas tuleb osaotsusega rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on PKS § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja väitel olid hageja ema ja kostja vahel suhted perioodil 2016-
12. Hageja sündis xxx. Kostja ei nõustunud end isana registreerima seoses tekkinud konflikti ja lahuseluga. Kostja ei ole põlvnemise nõudele vastuväiteid esitanud. Ekspert on ekspertiisiakti järeldustes asunud seisukohale, et K. K. saab olla 99,999999999% tõenäosusega K. R. isa. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud DNA-ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et K. R. põlvneb K. K.st. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks vastupidine.
13. Kohus selgitab, et menetlus elatise nõudes jätkub. 2