← Eesti

2-19-4208/47

Obsah (9)§ 5§ 371§ 168§ 467§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4208 Tsiviilasi K. R. hagi K. K. vas

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 117 järgi on
  3. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ on 270 eurot.
  4. Kohus on 25.06.2019 otsusega samas tsiviilasjas tuvastanud, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 20.03.
  6. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu
  7. detsembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
  9. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
  10. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  11. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda.
  12. Kostja on palunud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, tuginedes sellele, et tal on veel kaks alaealist ülalpeetavat, kellele ta maksab igakuiselt elatist. Kostja kinnitusel puudub tal vara, mille arvelt ülalpidamist anda. Samuti on kostja leidnud, et hageja ülalpidamiskulud ei ole nii suured, kui on hagis toodud. Kohus on kostjale selgitanud, et asjaolu, ta peab ülal ka elukaaslase lapsi, ei saa olla aluseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära, kuna nende laste ülalpidamiskohustus on nende laste vanematel, mitte kostjal. 3

(8)2-19-4208 Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et K. K. saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid.
  1. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu.
  2. Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla põhjendatud tulenevalt lapse tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on lapse põhjendatud ülalpidamiskulud. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal vajalik tõendeid esitada.
  7. Hageja 27.08.2019 seisukoha kohaselt on hageja igakuised põhjendatud vajadused kokku 640 eurot. See koosneb toidukulust 120 eurot, riiete ja jalanõude kulust 100 eurot, hügieenitarvete kulust 130 eurot, eluasemekulust 185 eurot, muudest kuludest (ujumine, mänguasjad) 105 eurot. Hageja palub arvestada ka, et järgmisest õppeaastast lisandub lapse lasteaia kulu 60 eurot (kohamaks). Kostja ei ole eelistungil esitanud vastuväiteid järgmiste kulude suurusele: eluasemekulud 185 eurot, toidukulu 120 eurot ja mähkmete kulu 80 eurot. Kostja on leidnud, et riiete ja jalanõude kulu ei peaks ületama 60 eurot, hügieenitarvete ja mänguasjade kulu on üle paisutatud ning kostja kahtleb, kas hagejaga seonduvalt üldse kantakse ujumise kulu. Kohtu hinnangul on eluasemekulu 185 eurot ja toidukulu 120 eurot toodud mõistlikus suuruses. Riiete ja jalanõude kulu on kohtu hinnangul tavapärasest suurem ning mõistlikuks selliseks kuluks saab pidada 60 eurot kuus. Hageja on küll vanuses, kus lapsed kasvavad kiirelt ning vajavad sagedast garderoobi muutmist, kuid riiete kulumine ei ole sellises olukorras suur ning eelduslikult on võimalik (arvestades, et kummagi vanema vahendid on piiratud) võimalik kasutada ka järelturgu, seda kas heas korras, kuid kasutatud riiete soetamisena või uuena soetatud rõivaste ja jalanõude hilisema müügiga. Hügieenitarvete ja ravimite kulu on kohtu hinnangul samuti mõningal määral üle paisutatud. Hageja on praegu 13 kuud vana. Sellises vanuses lapsed veel tavapäraselt mähkmevabad ei ole. Küll aga on võimalik, et mähkmekulu jääb ära juba aasta pärast (vähenedes aasta kestel), samas 4
(8)2-19-4208 lisandub aasta pärast lasteaia kohatasu. Mähkmekulule lisandub ka tualett-tarvete kulu ning juuksurikulu. Kohtu hinnangul ei peaks eeltoodud kulu kokku (mähkmed või lasteaed, tualetttarbed ning tervisekulud) ületama ühes kuus 110 eurot. Lapse ujumise ja mänguasjade kulu kokku ei peaks kohtu hinnangul ületama 70 eurot. Arvestades nii hageja välja toodud ujumise sagedust (2 korda nädalas), ujumise tasu (vastavalt 6,40 eurot (ITK) või 8 eurot (5 korra pilet Teraapiatugi)), asjaolu, et suveperioodil on eelduslikult võimalik lapsega ujuda tasuta veekogudes ning seda, et sellises vanuses laps on sageli haige ning ujumine jääb ka kergemate haiguste korral tavapäraselt vahele, on mõistlik kulu ujumisega seoses (aasta peale jaotatuna ) ühes kuus 50 eurot. Mõistlikuks mänguasjade kuluks loeb kohus (arvestades, et taolises vanuses lastele kingitakse mänguasju sageli sünnipäevaks) mitte enam, kui 20 eurot kuus. Mis puutub kostja kahtlustesse ujumise kulu tegeliku kandmise osas, siis märgib kohus, et eeldatavasti on igal lapsel kasulik ja vajalik tegeleda mingi huviala/hobiga ning väga vähe on neid treeninguid/huviringe, mis on tasuta. Seega, kui mingil hetkel ujumise kulu ka ei kanta, on ülimalt tõenäoline, et samas ulatuses kulud tekivad seoses muu huvitegevusega.
  1. Eeltoodu pinnalt peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 545 eurot kuus, mis on suurem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 540 eurot). Seega ei esine praegusel juhul alust mõista elatis välja alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatusmiinimumile.
  2. Kostja on tuginenud ka sellele, et hageja kasuks miinimummääras elatise väljamõistmisel kannatab tema enda ülalpidamine, kuna ta peab tasuma elatist ka oma kahele ülejäänud lapsele. Riigikohus on 13.02.
  3. a otsuses nr 2-16-2343 (p 10) leidnud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Harju Maakohtu 01.03.2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-1562 (tl 96) nähtub, et kostjalt on tema kahe alaealise lapse K. K. ja K. K. (laste perekonnanimi on nüüdseks O.) kasuks välja mõistetud elatis seadusjärgses miinimummääras. Selle lahendi alusel on algatatud täitemenetlused nr 042/2016/1337 ja 042/2016/1336 (täitemenetluse registri päringu vastus, tl 31-48). Samuti nähtub täitemenetluse registri päringu vastusest, et kostja suhtes on täiteasjas nr 042/2015/1919 täitmisel ühe tema lapse igakuise elatise nõue summas 177,50 eurot ning täiteasjas nr 042/2015/1920 teise lapse samasugune nõue.
  4. Kostja sissetulek on tööandja vastuse (tl 70) kohaselt 1050 eurot kuus (netosumma). Sellest netotasust tasutakse tööandja vastuse kohaselt kohtutäiturile täiteasja nr 042/2015/1919 alusel igakuiselt 344,16 eurot ning kostjale endale laekub (s.o kantakse elukaaslase kontole) 705,84 eurot. Kostja ei ole välja toonud, kui suured on tema igakuised põhjendatud vajadused. Kostja selgituste kohaselt tegeleb kostja ATV spordiga. Riigikohus on 24.10.2012 lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise 5
(8)2-19-4208 andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  1. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis annaks aluse mõista elatis välja alla miinimummäära. Kostja enda kohustus oli tuua välja tema enda põhjendatud kulutused. Kuivõrd kostja vastavaid kulutusi välja ei ole toonud, saab kohus lähtuda vaid üldtuntud asjaoludest, mille kohaselt vajab iga inimene toitu, riideid ja peavarju. Kohus ei saa lugeda põhjendatud vajaduseks ATV spordiga tegelemise (täpsustamata suuruses) kulu, tegemist on pigem luksusliku valikuga, mida võib endale lubada juhul, kui laste elementaarsete vajaduste katmisest raha üle jääb.
  2. Kohtule ei ole selge, miks täidetakse kostja sissetulekust igakuiselt tema teiste laste elatise nõue ainult 344,16 euro ulatuses (ning võlgnikule endale jääb 705,84 eurot). Sellegipoolest ei sea hageja kasuks miinimummääras elatise väljamõistmine ohtu teistele lastele ülalpidamise andmist. Eeldades, et teiste laste suhtes täitmisel olev elatise nõude igakuine kohustus ei suurene, siis jääb kostjalt miinimumelatise väljamõistmisel kostjale endale igakuiselt (705,84270) 435,84 eurot.
  3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest, s.o 20.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatis PKS § 101 lg-s 1 toodud määras.
  4. Hageja on esitanud 27.08.2019 nõude suurendamise avalduse, taotledes tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku 13.09.2018-19.03.2019 eest kogusummas 1584,30 eurot. 21.10.2019 kohtuistungil loobus hageja nõude suurendamisest. Kohus ei ole nõude suurendamist menetlusse võtnud ega seda kostjale kätte toimetanud.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus keeldub nõude suurendamise menetlusse võtmisest seoses nõude suurendamisest loobumisega, samuti seoses sellega, et kohtupraktika kohaselt saab elatist nõuda alates põlvnemise tuvastamise hagi esitamisest, mitte aga varasema aja eest. Vastav hagi on esitatud (on kohtusse jõudnud) 20.03.2019. Kohus jätab keeldutud osas hageja menetluskulud tema enda kanda

§ 168lg 1 alusel.

21. Hageja palub tunnistada otsuse viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses või siis vähemalt 6 kuu elatise summa ulatuses (6*270=1620 eurot). Hageja on põhistanud taotlust sellega, et hageja ema tuleb lapse ülalpidamisega toime ainult lähedaste toel, kuna tema ainus sissetulek on miinimumpalk ja lapsetoetus. Kostja ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud.

§ 467

lg 1 viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. Kohus leiab, et kohtuotsuse viivitamatuks täitmine on alaealise hageja huvides ning on seega põhjendatud. Viivitamata täidetavaks tunnistamise välistavad asjaolud puuduvad. Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine ei mõjuta menetluse edasist käiku. Kohus peab põhjendatuks tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks hageja osas kolme kuu elatise, s.o (3*270) 810 euro ulatuses. Taotluse suuremas ulatuses rahuldamine seaks kostja raskesse olukorda. Kohtu hinnangul ei kahjusta viivitamatult täidetavaks tunnistatud summa ülemääraselt kostja õigusi. Menetluskulude jaotus 6

(8)2-19-4208 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 23.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldati valdavas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

24.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hageja menetluskulud on DNA ekspertiisi kulu 171 eurot ning lepingulise esindaja tasu 720 eurot, s.o õigusabikulu kokku 5 tunni eest, tunni tasu 120 eurot koos käibemaksuga. Kostja on vaielnud hageja menetluskuludele vastu ning leidnud, et töötu hageja esindaja on palganud juristi eesmärgiga koormata kostjat võlgadega. Kostja on nõus tasuma üksnes solidaarselt DNA testi maksumuse.

  1. Kohus leiab, et hagejal oli õigus kasutada lepingulist esindajat. Kohtu hinnangul on õigusabikulu tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta summa) suurus mõistlik ja põhjendatud. Küll aga on lepingulise esindaja ajakulu osaliselt põhjendamatu. 23.08.2019 kirje „kohtunõude täitmine“ ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 1,5 tunni ulatuses. Eelduslikult oli lepingulisel esindajal vajalik tutvuda asja materjalidega, mille maht ei ole aga suur. Samuti ei saanud lapse põhjendatud kulutuste suuruse väljatoomisele ning tõendite esitamisele kuluda märkimisväärne aeg. Tõendid oleks saanud esitada ka hageja seaduslik esindaja, selleks ei ole vajalik õigusteadmiste olemasolu. 27.08.2019 nõude suurendamine (millele eeldatavasti 23.08.2019 kirje viitab) oli kohtu hinnangul suuresti põhjendamatu ja vastuolus kohtupraktikaga. Selles osas on hageja ka hagist loobunud ning kohus on jätnud nõude suurendamisega seotud menetluskulu hageja enda kanda. Samuti sisaldab 23.08.2019 dokument mitte üksnes kohtunõude täitmisele suunatud teavet vaid ka tarbetult seadusesätteid ning selgitusi ja asjaolusid, mis on varasemalt juba välja toodud. Arvestades, et tegemist ei ole ei mahuka ega ka keeruka vaidlusega, ei saanud kohtuistungiks valmistumiseks kuluda ka üle poole tunni. Kliendi kohtuistungil esindamise kulu (istungi kestus 21 minutit) ning kliendiga asja arutamise ajakulu kokku 45 minutit on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. DNA ekspertiisi kulu on samuti hageja poolt kantud põhjendatud menetluskulu.
  2. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ning palub õigusabikulud määrata kindlaks koos käibemaksuga. Õigusabikulu on põhjendatud seega 396 eurot ulatuses (koos käibemaksuga). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku menetluskulud (396+171) 567 eurot. 27.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab menetluskuludelt viivise nõude. 7

(8)2-19-4208
  1. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
  2. Kohus selgitab pooltele, et kuni lahendi jõustumiseni on neil võimalik sõlmida elatise tasumiseks kompromiss. Sellisel juhul saab kohus lahendi tühistada ning kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.