← Eesti

3-14-52688/60

Obsah (5)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-52688 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas 17.02.2014 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) Tallinna büroole avalduse vanaduspensioni määramiseks. SKA Tallinna büroo 23.04.2014 otsusega nr 1000653/1 otsustati mitte arvata XX pensioniõigusliku staaži hulka talus töötamist perioodil 1992-
  2. SKA määras 23.04.2014 otsusega nr 1000653/2 XX-le alates 16.01.2014 vanaduspensioni, võttes arvesse pensioniõiguslikku staaži 22 aastat 25 päeva. XX esitas 23.05.2014 SKA-le vaide, mis rahuldati 30.07.2014 otsusega ja asi saadeti SKA Tallinna büroole uueks otsustamiseks. Vaideotsuses leiti, et pensionitaotlejale oleks tulnud pakkuda võimalust staaži tuvastamiseks kohtusse pöördumist. XX esitas 14.08.2014 SKA-le avalduse, milles soovis pöörduda kohtu poole tõendamaks talus töötamist aastatel 1992-
  3. SKA Tallinna büroo uuendas menetluse ja peatas 22.08.2014 otsusega nr 1000653/4 XX pensionitaotluse menetlemise seoses pöördumisega kohtusse talus töötamise aja tuvastamiseks.
  4. XX esitas halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada ajavahemikus 1992-1998 tema talus töötamine riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 p 11 tähenduses. SKA jättis ebaõigesti pensioni saamiseks õigust andva staaži hulka arvamata tema talus töötamise. Kaebaja esitas põllumajandussaaduste müügi kohta dokumendid kõigi aastate kohta ning tal oli müügipaviljon Marja poe juures, mille eest maksis igakuiselt Tallinna linna Ettevõtlusametile kohamaksu. Kaebaja abikaasa YY oli registreeritud talupidajaks ENSV taluseaduse § 10 lg 3 kohaselt, mis tagas ka maksuvabastuse.
  5. Sotsiaalkindlustusamet oli seisukohal, et saab lõpliku arvamuse kaebuse kohta anda alles pärast tunnistajate ülekuulamist ja võimalike täiendavate tõenditega tutvumist.
  6. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. RPKS § 28 lg 2 p 11 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude tasumisest vabastatud. Sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (määrus nr 59) § 28 lg 1 näeb ette, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Kaebaja soovis kohtus tunnistajatena üle kuulata järgmised isikud: KK, VV ja PP. PP vastas kohtule, et ei tunne kaebajat. Tunnistajad KK ja VV vastasid kohtu küsimustele. Määruse nr 59 § 14 lg 2 järgi tõendatakse talus töötamist RPKS § 28 lg 2 p 11 tähenduses valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub: 1) talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil; 2) talu maksudest vabastamine Eesti NSV taluseaduse alusel; 3) isiku talus töötamise periood. 2

(5)3-14-52688 SKA on 25.03.2014 küsinud Rae Vallavalitsuselt tõendeid, mis kinnitaksid talu moodustamist ja tegutsemist viieaastase maksuvabastuse perioodil. Rae Vallavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad neil andmed selle kohta, et YY-le oleks Eesti NSV taluseaduse alusel antud kasutusse Kõrgemäe talu. YY-le kuuluvas Rae vallas Järveküla külas Sauki ning Saukisauna maaüksused. Kõrgemäe maaüksuse omanik on Keskkonnaministeerium. Ka Harju Maavalitsus on kinnitanud, et nende arhiivis ei ole andmeid XX Rae vallas talupidajaks olemise kohta ega maksude maksmisest vabastamise kohta 1992-
  1. Eesti NSV taluseaduse järgi asutati talusid kuni
  2. a lõpuni. Faktiline maakasutusõigus ning talu loeti selle seaduse § 10 lg 3 kohaselt tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus omavalitsuses; § 30 lg 2 järgi oli talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest järgneva kuu esimesest kuupäevast. Toimikus on Rae Vallavalitsuse 09.10.1991 määrus nr 26, millega on otsustatud arvata maha Jüri sovhoosi maadest 24 ha, sellest 23 ha haritavat maad, ja anda see põliseks kasutamiseks YY-le Kõrgemäe talu taasrajamiseks Rae külas. Määruses oli märgitud, et YY registreeritakse talupidajaks alates 09.10.
  3. Eesti NSV taluseadus ei sätestanud talu registreerimist detailsemalt. Eesti Vabariigi põllumajandusminister on 28.01.1991 Eesti NSV taluseaduse § 4 alusel andnud juhendi taluperemeestele esitatavate nõuete kohta. Juhendi p 8 sätestab, et samal ajal talu registreerimisega annab kohalik omavalitsusorgan taluperemehele välja taluperemehe tunnistuse. XX on taotlenud arvestada pensionistaaži hulka töötamine talus, kuid pole väitnud taluperemeheks olemist. YY kohta on kaebaja selgitanud, et abikaasa töötas mujal ega ole taotlenud talus töötamise aja arvamist pensionistaaži hulka. Puuduvad tõendid maa eraldamise kohta Eesti NSV taluseaduse alusel. Kirjalikult üle kuulatud tunnistaja KK vastas, et kaebaja ettevõtlus oli registreeritud kohalikus omavalitsuses taluna Eesti NSV taluseaduse alusel, kuid seda seisukohta ei kinnita muud tõendid. Tunnistaja VV ei osanud nimetatud asjaolu kohta ütlusi anda. Rae vald on vastuseks kohtu pöördumisele väitnud, et neil puuduvad andmed võimalike tunnistajate kohta, kes võiksid anda ütlusi seoses talu registreerimisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et talu oleks nõuetekohaselt registreeritud ja selle kohta oleks kohaldunud viieaastane maksuvabastuse periood. Rae vald leiab, et tegemist ei olnud Eesti NSV taluseaduse alusel kasutusse antud talumaaga. Rae Vallavalitsuse 14.10.1992 määrusega nr 81 on YY-le eraldatud majavalduse juurde Rae külas 0,42 ha õue-aiamaad. Tõendatud ei ole taluga või XX talus töötamisega seonduv maksude maksmine. SKA arhiiviandmetest ei nähtu E. ega XX puhul sotsiaalmaksu tasumist perioodil 1992-
  4. Maksu- ja Tolliametil ei ole samuti mingeid andmeid Kõrgemäe talu kohta aastatel 1992-1998 ega YY tegevuse kohta seoses talu taastamisega. Tunnistaja KK on märkinud, et talu oli maksudest vabastatud vastavalt Eesti NSV taluseadusele, kuid seda ütlust ei kinnita asjas kogutud muud tõendid. Kuigi tõenditest ei nähtu kaebajaga seoses kõnealusel ajavahemikul maksude tasumist, ei ole samas tõendamist leidnud, et talu oleks olnud maksudest vabastatud Eesti NSV taluseaduse alusel. Seda ei saa kinnitada üksnes asjaolu, et makse ei ole makstud. Oluline on ka talus tegelik töötamine. Eesti NSV taluseaduse § 34 lg 3 sätestab, et talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse. Kaebaja tööraamatus mingeid kandeid ei ole ja Rae vald pole osanud vastuseks SKA järelepärimisele sellekohast infot anda. Kaebaja on esitanud talutööga tegelemise tõendamiseks ratastraktori ostumüügilepingu, kviitungid porgandite müügi kohta ning odra ostu-müügi aktid. Isegi juhul, kui lähtuda kaebaja selgitustest põllumajandustoodangu mahu kohta, ei ole tegemist põllumajandustootmisega, mis kujutab endast töötamist RPKS § 28 lg 2 p 11 tähenduses. Statistikaameti andmetel nt
  5. aasta kohta oli odra saagikus Eestis 2,5 t/ha, kapsa saagikus 3
(5)3-14-52688 22 t/ha ning porgandil 27 t/ha. Nende statistiliste näitajate ja kaebaja kirjeldatud ning tõenditest nähtuvate tootmismahtude võrdlus ei võimalda järeldada, et tuvastatuks saab pidada talutööd tähenduses, mida peetakse silmas selle tegevuse arvamisel pensioniõigusliku staaži hulka. Tõendid kinnitavad osaliselt tootmist ja müüki aastatel 1993-
  1. Täielikult puuduvad tõendid põllumajandustootmise ning saaduste turustamise kohta
  2. aastal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuses tuuakse välja, et kaebajal on olemas tõendid tootmise kohta
  4. aastal.
  5. aasta kohta on porgandite müügi kviitung. Kaebaja pakkus seda SKA-le, kuid viimane ütles, et tõendit pole vaja. Ainus seadus, mille alusel 1990-ndatel aastatel talusid registreeriti, oli Eesti NSV taluseadus. Kaebaja pidas Marja poe juures müügipaviljoni, mille eest maksis renti. Seal müüs ta kartuleid, kaalikaid, peete, porgandeid, kapsaid jne. Müük käis sularahaga, mistõttu ei ole nende müüdud koguste kohta dokumente. Müügi korraldamisele kulus aastaringselt palju aega. Lisaks ostis kaebaja kokku odavat remontivajavat põllumajandustehnikat ja remontis seda.
  6. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Rae Vallavalitsuse 09.10.1991 määrusel nr 26, millega anti YY-le põliseks kasutamiseks 24 ha maad Kõrgemäe talu taasrajamiseks Rae külla ning registreeriti YY talupidajaks, puuduvad igasugused viited selle andmise õiguslikele alustele. Rae vald on ise leidnud, et talumaa ei antud kasutusse Eesti NSV taluseaduse alusel. Tunnistaja KK, kes oli kaebaja naaber, ütlused ei saa maakasutuse õiguslikku alust tõendada. Ringkonnakohus leiab, et õige on siiski see, et eelnimetatud määrus on tehtud Eesti NSV taluseaduse alusel. Nii sätestas Eesti NSV taluseaduse § 5 lg 1, et talud on kas põlistalud või renditalud. Määruses on viidatud, et talu antakse YY-le põliseks kasutamiseks. Eesti NSV taluseaduse § 8 reguleerib talude taastamist. Määrusest nähtub, et maa on YY-le eraldatud Kõrgemäe talu taastamiseks. Rae vald ei ole suutnud selgitada, millisel õiguslik alusel on nende hinnangul määrus nr 26 antud.
  8. Eesti NSV taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt oli talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul, alates talu loomisest järgneva kuu esimesest kuupäevast. Seadus ei nõudnud, et maksuvabastuse tekkimiseks tuleks teha mingeid täiendavaid toiminguid, maksuvabastus tekkis seaduse enda alusel. Määrusega nr 26 loodud Kõrgemäe talule laienes maksuvabastus seega perioodil 01.11.1991-01.11.
  9. Pärast nimetatud perioodi tekkis talul muu hulgas ka sotsiaalmaksu tasumise kohustus vastavalt Eesti NSV taluseaduse §-le
  10. RPKS § 28 lg 2 p 11 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamine talus, kui talu oli Eesti NSV taluseadusega maksude tasumisest vabastatud. Järelikult on võimalik tuvastada kaebaja talus töötamine üksnes kuni 01.11.
  11. 4
(5)3-14-52688
  1. Tööraamatu järgi töötas kaebaja kuni 29.08.1992 Tallinna Tehnikaülikoolis laborandi ametikohal. Seega saab talus töötamine tuvastamisele tulla alates 30.08.
  2. Kaebaja talus töötamise kohta on ütlusi andnud tunnistaja KK, kelle ütluste järgi tegeles kaebaja talupidamisega Kõrgemäe maaüksusel, kasvatades teravilja, juurvilja ja kartulit. Kaebaja on esitanud ostu-müügiaktid ja kviitungid, mille kohaselt on ta aastatel 1992-1997 müünud porgandit ja otra (igal aastal ca 4000 kg porgandit ning ca 9000 kg otra). Ringkonnakohtu hinnangul võib sellise tegevuse liigitada põllumajanduslikuks tootmiseks. Tunnistaja M. Viisileht on andnud ütlusi selle kohta, et kaebaja haris vaid oma õue-aiamaad. Samas ei ole usutav, et nt 9 tonni otra oli võimalik kasvatada üksnes õue-aiamaal. Eelnevat silmas pidades saab pidada eluliselt usutavaks, et XX oli tegev talupere liikmena. Puuduvad andmed tema töötamise kohta mujal.
  3. Olemasolevate andmete põhjal on kohtul võimalik tuvastada, et kaebaja töötas talus 30.08.1992-01.11.
  4. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.