Obsah (5)

§ 99§ 101§ 102§ 116§ 100

Tsiviilasi nr 2-19-15990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi E.-M

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse 2 ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. … Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (

§ 116

lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et

§ 101

lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära.“ Põhimõtteliselt on kõige suuremad lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. Justiitsministeeriumi tellimusel veebruaris 2020 valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7-12-aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu väljaspool Tallinna 359 eurot kuus; 13-17-aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu väljaspool Tallinna on 412 eurot kuus. E.-M.V. saab mais 2020 XXX. Kohus lähtub temale vajaliku ülalpidamiskulu määramisel XXX eurost kuus. T.S.V. on XXX, tema keskmine ülalpidamiskulu on viidatud uuringu kohaselt XXX eurot kuus. J.V. saab XXX. Tema keskmine ülalpidamiskulu on XXX samuti XXX eurot kuus. Kohtupraktika ja viidatud uuringu kohaselt tuleb miinimumelatise määramisel arvesse võtta suhtluskorda. Kohus nõustub hagejate esindajaga, et XXX hageja võib mitte viibida isa juures igal nädalavahetusel ning ka suhtlemine väiksemate lastega võib olla kaootiline. Kuid arvesse tuleb võtta asjaolu, et hagejate esindaja on huvitatud sellest, et väiksemad lapsed oleksid vähemalt kahel nädalavahetusel kuus isa juures ema XXX tõttu. Tegelikult on lapsed isaga koos ka teistel nädalavahetustel. Seetõttu on asjakohane ja laste huvides kostja kulutus korteri üürimiseks XXX, mis on tõendatud XX.XX.XXXX sõlmitud üürilepinguga. Üürilepingu p 4.

1. kohaselt maksab kostja eluruumi ja sisustuse kasutamise eest üüri XXX eurot kuus. Kostja selgituse ja esitatud asjaolude kohaselt saaks kostja elada ka maakonnas oma XXX, kui ta ei peaks hoolitsema laste eest tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel. Samas teeb kostja veel kulutusi lastele vahetult suhtlemiskorra ajal, telefonide eest makstes ja muude ühekordsete ostudena. Hagejate esindaja poolt avaldatu kohaselt on tema sissetulek miinimumpalk. Lisandub peretoetus XXX eurot kuus. Kohus on SEB Pangast nõudnud välja kostja pangakonto väljatrüki. Alates 1.09.2019 on kostja teinud oma kontole rahalisi sissemakseid, väljamakseid, on saanud laenu XXX ja on raha tagastanud. Hagejate seaduslikule esindajale on septembris 2019 üle kantud 200 eurot selgitusega „raha“. Oktoobris 2019 on kostjale makstud XXX töötasu XXX eurot. Kostja tegelikke sissetulekuid-väljaminekuid oktoobrikuus ei ole võimalik tuvastada. Pangakontolt ei ole tehtud ülekannet elatise katteks hagejate seaduslikule esindajale. Novembris on kostja võtnud laenu suhteliselt suures summas ja on pärast seda võtnud välja sularaha. Makse hagejate esindajale, mida saab lugeda elatise katteks, on novembrikuus 100 eurot selgitusega „laste riided“. XXX on maksnud kostjale detsembris 2019 töötasu novembrikuu eest XXX eurot ja XXX eurot. Kostja on teinud ülekande M.H. nimele summas 60 eurot selgitusega „laste riided“. Jaanuaris 2020 on kostja saanud 3 töötasu XXX eurot, on võtnud välja suuremates summades sularaha ning on võtnud uue laenu. Ülekandeid hagejate esindajale ei ole tehtud. Veebruaris on kostja võtnud veel laenu ning on saanud töötasu XXX eurot. Kostja pangakonto lõppjääk XX.XX.XXXX seisuga oli XXX eurot, Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostja on XXX juhatuse liige, ta ei ole äriühingu osanik. Maksu- ja Tolliameti andmetel on äriühingul võlg ca 11 000 eurot, võla alguskuupäev on 21.08.
2. Maanteeameti andmetel kuulub kostjale XXX ja sõiduauto XXX, esmase registreerimise kuupäevaga XX.XX.XXXX. Kohus on seisukohal, et ka hagejate esindaja, töötades kaupluses XXX ja saades enda selgituse kohaselt miinimumpalka, ei suuda tegelikult katta laste vajadusi vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses lapse kohta, st kulutada laste ülalpidamiseks (3x270, käesolevalt 292) 810-876 eurot kuus peretoetusi arvestamata. Põhimõtteliselt on laste materiaalsete vajaduste katmise võimalused korrelatsioonis vanemate majandusliku olukorraga. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 sätestab lasterikka pere toetuse. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot kuus. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 2019 ja 2020 aastal pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta - 100 eurot. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega makstakse hagejate esindajale kostjaga ühiste lastega seotud kulutuste osaliseks katmiseks peretoetusi summas 520 eurot, mis kolmele lapsele jagatuna on 173 eurot lapse kohta kuus. Kui hagejate esindaja ja kostja panustavad iga lapse ülalpidamiseks võrdselt 100 eurot elatisena, oleks summa 373 eurot lapse kohta kuus, kolmele lapsele kokku seega (3x373) 1119 eurot kuus. Vanemate sissetulekutel põhinev miinimumelatise arvestus on lähedane lastele tehtavate kulutuste uuringul põhineva miinimumelatisega, mille kohaselt E.-M. vajalik ülalpidamiskulu on XXX eurot kuus, T.S. ülalpidamiskulu on XXX eurot kuus ja J. ülalpidamiskulu on samuti XXX eurot kuus, kokku XXX eurot kuus. Kohus on seisukohal, et elatise ja peretoetuse summa koos lastega elava vanema panusega katab laste mõistlikud ja vajalikud kulutused igas kuus, arvestades ühtlasi vanemate tegelikku majanduslikku olukorda. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates
3. oktoobrist 2019 iga lapse kohta 100 eurot kuus, kuid võtab arvesse 2019 novembris tasutud 100 euro ja detsembris tasutud 60 euro suurust summat. Perioodi eest 1.10.2019 kuni 29.02.2020 välja mõistetav elatis on seega (3 last x 100 eurot x 5 kuud – 160 eurot) 1 340 eurot, st igale lapsele 446.66 eurot. Alates
4. märtsist 2020 tuleb kostjal maksta elatist igale hagejale 100 eurot kuus kandmisega hagejate seadusliku esindaja pangakontole.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

Kui oluliselt muutub laste vanemate majanduslik olukord või oluliselt muutuvad laste vajadused, on pooltel õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 4 rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5