← Eesti

4-19-5616/7

HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2019.a. Tallinnas Väärteoasja number 4-19-5616 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Oliver Kaasi (Kaas; isikukood: 38907150274) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.10.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,008298 RESOLUTSIOON Jätta Oliver Kaasi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.10.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,008298 läbi vaatamata ning tagastada kaebus Oliver Kaasile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Määruse motiivid: Harju Maakohtule 06.11.2019.a. esitatud kaebuses vaidlustab Oliver Kaas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.10.2019.a otsust väärteoasjas nr 2316,19,

  1. Harju Maakohtu 02.12.2019.a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg (kuni 12.12.2019.a) puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse koopia saadeti 02.12.2019.a kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning samuti tehti kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel (tl 1516). 13.12.2019.a. on kohtule saabunud Oliver Kaasi poolt elektronkirjaga esitatud materjalid. Seejuures ei ole materjalide edastamisele lisatud ühtegi täpsemat selgitust ega taotlust (tl 17). Arvestades, et kaebaja esitas 13.12.2019.a. e-kirjaga mitmeid dokumentaalseid lisasid, tuleb järeldada, et ta oli antud kohtumääruse sisust teadlik ning tal oli piisavalt aega kohtule oma kaebuse täiendamiseks või vajadusel kaebuse parandamise tähtaja pikendamise taotlemiseks. Seega tuleb sedastada, et kaebuse esitaja on esitanud kaebuse paranduse pärast VTMS § 118 lg 1 järgi antud puuduste kõrvaldamise tähtaega, kohus ei ole seda pikendanud ning isik ei ole taotlenud ka tähtaja pikendamist ega ennistamist. Kohus leiab, et antud juhul puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks aluseid ka ei esine. Kohus viitab siinkohal, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Kohtu hinnangul on nimetatu asjakohane ka mitte ainult kaebetähtaja, vaid ka sellega seotud kaebuse parandamiseks antud tähtaja, ennistamise taotlemise üle otsustamisel. Isik on kaebuse paranduse esitanud küll vaid vähese hilinemisega, kuid ei ole avaldanud, millised mõjuvad põhjused selle tingisid ja kohtule ei ole ka muul viisil teatavaks saanud, et isikul sellised asjaolud oleks esinenud. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid teadaolevalt ei esine, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei oleks saanud kohusetundliku ja hoolsa käitumise korral parandatud kaebust õigeaegselt esitada. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks ka omal initsiatiivil tähtaja ennistamist kaaluda. Tulenevalt eeltoodust on tuvastatud, et kaebuse täiendused on esitatud pärast kohtu poolt selleks määratud tähtaega ja kohus ei ole seda tähtaega ka ennistanud. Seega peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus juhindub VTMS § 118 lg 2 p 3, § 189-
  2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.