(4)vangistuse ajal. Ta on edukalt läbinud terve rea parandusprogramme, sh rehabilitatsiooni grupis anonüümsed narkomaanid, töötanud, hoidnud sidet lähedastega ning maksnud võlgu. Ebaõige on ka kohtu hinnang tema suhte osas oma isaga. Ütlemine, et tema elu isa juures on raske prognoosida, kuna nad ei ole ammu näinud, on vastuolus resotsialiseerimise põhiideega. Erinevate astmete kohtud on toonitanud seda erilist rolli, mida mängib lähedaste toetus süüdimõistetule pärast vanglast vabanemist. Arusaamatu on ka, et vangla erinevalt eelmisest korrast keeldus tema vabastamist toetamast. Ometi on tema käitumine vahepeal muutunud paremaks. Vangla eeskujul toimis ka prokuratuur, kuigi tema suhtes tehti kohtuotsus kokkuleppemenetluses ja kokkuleppe sõlmimisel lubas prokurör toetada tema ennetähtaegset vabastamist. Vangla ja prokuratuuri praegune käitumine paneb kahtluse alla nende antud hinnangute objektiivsuse. Ta juhib ka tähelepanu sellele, et tema kirjalikus iseloomustuses ei ole nimetatud anonüümsete narkomaanide programmi läbimist. Ringkonnakohtu seisukoht
- Nagu käesoleva määruse punktis 10 mainitud, lahendas Tartu Ringkonnakohus
- märtsi 2020 määrusega A. Borissenkovi kaitsja määruskaebuse taotluses tühistada Viru Maakohtu
- veebruari 2020 määrus ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast. Maakohtu määrus jäi ringkonnakohtu määrusega muutmata ja kaitsja kaebus rahuldamata. Kolleegium jääb kõigis selles varasemas määruses väljendatud seisukohtade ja põhistuste juurde.
- A. Borissenkov põhjendab taotlust vabastada ta ennetähtaegselt vanglast suuresti samade argumentidega kui seda tegi kaitsja, s.o toonitab enda head käitumist ja pingutusi vanglas (sh anonüümsete narkomaanide tugigrupi töös osalemist) ning vabanemisjärgseid elutingimusi, s.o iseäranis elama hakkamist isa juures ja võimalust arvestada lähedaste toetusega. Kaitsjale vastates selgitas ringkonnakohus
- märtsi 2020 määruses, et maakohus omistas õigesti ja põhjendatult võrdluses nende asjaoludega suurema kaalu A. Borissenkovi kuriteo asjaoludele ning eelneva elukäigu ja isiku kohta käivatele andmetele. Süüdimõistetu määruskaebust läbi vaadates jääb ringkonnakohus oma selle varasema seisukoha juurde ning üle seda ei korda.
- Veel leiab A. Borissenkov määruskaebuses, et maakohus pidas justkui vääralt ette prognoosimatuks tema suhteid isaga. Tehes küll sellise etteheite, ei too süüdimõistetu välja aga ühtegi argumenti, mis esimese astme kohtu sellise hinnangu ümber lükkaks. Samas ei ole kõnealusel asjaolul ka ülemäära suurt tähendust. Nimelt oleks A. Borissenko kuriteo asjaolude, eelneva elukäigu ja isiku kohta käiva teabe põhjal tehtav ohuprognoos tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks liialt negatiivne ka olukorras, kus tema head suhted isaga ning nende kooselu laabumine oleks väljaspool kahtlust. Head elutingimused vabaduses ei ole kindlasti mitte määravaks KarS § 76 lg-s 4 loetletud eelduste kogumis ega too kaasa kinnipeetava vabastamist olukorras, kus temast lähtuv retsidiivsusrisk on maandamata.
- Viimaseks peatub ringkonnakohus A. Borissenkovi väitel, et talle jääb arusaamatuks vangla ja prokuratuuri keeldumine tema vabastamist toetamast. Kohtukolleegium ei saa kommenteerida vangistusasutuse ja prokuratuuri seisukohti. Küll selgitab kolleegium, et vangla ja prokuratuuri positsiooniga kohtud seotud ei ole, v.a üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegium
- aprilli 2020 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seega ei saa vangla ega prokuratuuri arvamused olla kunagi ei isiku vabastamise ega ka vabastamata jätmise aluseks. Praegugi kujundas esimese astme kohus oma seisukoha KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamise tulemusena ja vastavalt oma siseveendumusele. 3