← Eesti

1-16-4446/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. märts 2020 1-16-4446 Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Mati Kartau Maksim Fjodorovi (isikukood 38410060305) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Maksim Fjodorovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Maksim Fjodorov RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Barrister makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Maksim Fjodorovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot.
  8. Mõista Maksim Fjodorovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Maksim Fjodorov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
  11. juuni 2016 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ning kandmata karistust, 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust, asus M. Fjodorov kandma
  12. märtsil
  14. Tartu Maakohtu
  15. jaanuari 2018 määrusega vabastati M. Fjodorov Harju Maakohtu
  16. juuni 2016 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega katseajaga
  17. maini
  18. M. Fjodorov vabanes
  19. veebruaril
  21. Harju Maakohtu
  22. märtsi 2019 määrusega pöörati M. Fjodorovile mõistetud ja tingimisi enne tähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus (1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust) täitmisele. Karistusaja algust loeti alates
  23. veebruarist
  25. Viru Vangla esitas maakohtule taotluse M. Fjodorovi vabastamiseks tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Vangla ega prokuratuur M. Fjodorovi vabastamist ei toeta.
  26. Viru Maakohtu
  27. veebruari
  28. a määrusega jäeti M. Fjodorov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  29. Kohus osutas vangla iseloomustusele ja märkis, et M. Fjodorovi käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa: tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on kolmel korral osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ainukeseks negatiivseks asjaoluks võib pidada eesti keele B2 tasemel omandamisest loobumist. Eesti keele oskus suurendaks M. Fjodorovi väljavaateid tööturul. M. Fjodorovi käitumine vanglas räägib tema vabastamise kasuks.
  30. Vabanemisel on M. Fjodorovil elukoht ema korteris. Töökoht tal puudub. M. Fjodorov töötab vanglas. Tal on tasumata nõudeid 3332,93 eurot, vabanemisfondis 99,31 eurot. Võlad raskendavad tema majanduslikku olukorda vabanemisejärgselt. Vabanemisjärgsed elutingimused vabastamist ei toeta: M. Fjodorovil on küll elukoht ja toetavad lähedased, ent need olid tal ka eelmise vabastamise ajal. Harju Maakohtu
  31. juuni
  32. a otsusest nähtub, et M. Fjodorov hoidis narkootilisi aineid enda elukohas, kuhu ta asuks elama ka praegu. M. Fjodorov on välja toonud võimaluse osaleda sotsiaalprogrammis SÜTIK. Samas puuduvad andmed, et tal oleks võimalik selles programmis osaleda. Ka eelmise ennetähtaegse vabastamise määrusest nähtub, et M. Fjodorov jagas praegusega samalaadseid lubadusi (külastada gruppe, käia psühholoogi vastuvõtul ja rehabilitatsioonis, lubas katkestada sidemed varasema suhtlusringkonnaga ning kinnitas arusaama varasema elu vigadest ja enesehävituslikkusest). M. Fjodorov pälvis kohtu usalduse ja ta vabastati elektroonilise valvega. Sellele vaatamata süüdimõistetu elutingimustes vabaduses muutust ei toimunud. Süüdimõistetul on valdavas ulatuses individuaalne täitmiskava läbimata. Ta alles alustas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, läbimata on ka sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Kuna M. Fjodorov ei olnud varasemalt võimeline kriminaalhooldust edukalt läbima, siis enne eeltoodud sotsiaalprogrammide läbimist tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ei ole.
  33. Ka karistusregistri andmed M. Fjodorovi varasema karistatuse kohta kinnitavad kohtu veendumust, et süüdlane ei suuda käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita. Narkootilistest ainetest loobumine nõuab suurt tahtekindlust. M. Fjodorovi on varasemalt korduvalt karistatud KarS § 184 ja väärteokorras NPALS § 151 järgi. Arvestades lisaks kriminaalmenetluse luhtumist, ei tekkinud kohtul vaatamata M. Fjodorovi kohtuistungil räägitule kindlustunnet, et süüdimõistetu suudab vabaduses seekord enda varasemast käitumismustrist loobuda. 2

(4)
  1. M. Fjodorovi on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Viimast karistust kannab ta narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise eest. Viimase kuriteo raames käideldud narkootilise aine kogus on suurenenud. Kõik kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, nende soodusteguriks peetakse M. Fjodorovi narkosõltuvust. M. Fjodorovi kõige suuremaks uue kuriteo riskiks ongi narkootikumide tarvitamine. M. Fjodorovil on diagnoositud sõltuvus. Ta on proovinud erinevaid narkootilisi aineid, ent põhinarkootikumiks kujunes amfetamiin, mida ta on tarvitanud regulaarselt alates
  2. aastast. M. Fjodorov küll tunnistab sõltuvust, ent kohtul puudus veendumus, et süüdimõistetul oleks piisavalt tahtejõudu oma elu kardinaalseks muutmiseks ning narkootikumidest hoidumiseks. Seda lubas M. Fjodorov ka eelmise karistuse kandmiselt vabastamise ajal, ent ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita.
  3. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (sotsiaalprogrammis osalemine, keeleõpe B1 tasemel, elukoha ja toetavate isikute olemasolu ning töötamine vanglas) ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid (tasumata rahalised nõuded, narkosõltuvus ja korduv varasem kriminaalkorras karistatus ning kuriteo toimepanemise asjaolud). Tulemuslikum on M. Fjodorovi karistuse kandmise jätkamine. M. Fjodorovile pole mõtet määrata täiendavaid lisakohustusi, sest ta ei suutnud neid täita. MÄÄRUSKAEBUS
  4. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kaaluda M. Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
  5. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata M. Fjodorovi soovi osaleda vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral programmis Sütik. Programm toetaks vangistusega taotletava eesmärgi – õiguskuulekat elu täitmist. Kaitsja ei nõustu kohtuga selles, et negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivse. M. Fjodorovi nõusolek osaleda programmis Sütik ning soov vabaneda narkosõltuvusest on asjaolud, mida tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada. Vanglas töötamine, sotsiaalprogrammid ja soov vabaneda sõltuvusest kaaluvad üles kuriteo toimepanemise asjaolud ja varasema elukäigu. Ennetähtaegne vabastamine on ka odavam, sest uue kuriteo riske vähendatakse kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolliga ning lisakohustuste panemisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  8. aprilli
  9. aasta määrus asjas nr 3-11-12-17, p 16). 3
(4)
  1. Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaitsja välja toonud M. Fjodorovi soovi osaleda programmis Sütik. Kaitsja arvates kaaluvad vanglas töötamine, sotsiaalprogrammid ja soov vabaneda sõltuvusest üles kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasema elukäigu.
  2. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Fjodorovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt, andes muuhulgas hinnangu süüdlase lubadustele osaleda programmis Sütik. I astme kohus on analüüsinud nii M. Fjodorovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid kui ka positiivseid asjaolusid (osalemine vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis). Maakohtu määrusest nähtuvad veenvad põhjendused, miks isiku kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka süüdlase isik ja tema vabanemisjärgsed tingimused ei tekitanud maakohtus veendumust, et M. Fjodorovi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus M. Fjodorovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et M. Fjodorov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis jääb määruskaebus apellatsioonikohtus edutuks (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Barrister riigi õigusabi tasu suuruseks 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  4. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Fjodorovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.