← Eesti

1-18-4319/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-4319 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. veebruari 2020 määrus Aleksandr Ruusamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Aleksandr Ruusamäe (ik 37808132210) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebused RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. veebruari 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Aleksandr Ruusamäele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 135,60 eurot (sh käibemaks 22,60 eurot).
  6. Mõista Aleksandr Ruusamäelt riigituludesse menetluskuluna välja 135,60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  7. Aleksandr Ruusamäel tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Viru Maakohtu 22.05.2018 otsusega tunnistati A. Ruusamäe süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti kümme kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Ruusamäe ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Viru Maakohtu 12.06.2019 määrusega pöörati A. Ruusamäele tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.10.2019 ja lõpeb 03.08.
  9. Viru Vangla esitas 31.01.2020 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Ruusamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
  10. Viru Maakohtu 26.02.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused, otsustamaks A. Ruusamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle, aga puuduvad sisulised alused.
  11. A. Ruusamäed on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja ta viibib kinnipidamiskohas kolmandat korda. Seega ei ole varasemalt mõistetud karistused tema käitumist parandanud ja ta ei ole teinud neist vastavaid järeldusi. Seda kinnitab ka tõsiasi, et A. Ruusamäele mõisteti tingimisi vangistus ja ta allutati käitumiskontrollile, kuid A. Ruusamäe ei suutnud täita registreerimiskohustust, mistõttu pöörati mõistetud vangistus täitmisele.
  12. A. Ruusamäel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Talle ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna ta kannab alla aasta pikkust vangistust. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht ja lähedastest poolvenna toetus. Eeltoodu on maakohtu hinnangul küll positiivne, aga samas oli tal ka enne vangistust kindel elukoht ja lähedase isikuna olemas poolvend, s.o need ei takistanud tema poolt kuritegude toimepanemist. Lisaks nähtub asja materjalidest, et A. Ruusamäel on diagnoositud alkoholisõltuvus, mis soodustab tema poolt kuritegude toimepanemist. Edasise vangistuse ajal oleks A. Ruusamäel võimalik enda sõltuvusprobleemiga tegeleda ja kinnistada juba saadud teadmisi. Vabanemise korral puudub A. Ruusamäel kindel töökoht. A. Ruusamäe on varasemalt omanud erinevaid töökohti, kuid mitte püsivalt. Tema võlgnevuste kogusumma on 40 891,23 eurot, mis halvendab veelgi tema materiaalset olukorda ja võimekust ning eksisteerib oht, et materiaalsete raskuste korral asub ta uuesti kuritegelikule teele.
  13. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Ruusamäe tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, kuna temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on endiselt suur. Määruskaebused
  14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Ruusamäe, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. A. Ruusamäe toob välja, et ta kannab esimest vabadusekaotuslikku karistust ja on teinud sellest vastavad järeldused ning ei soovi enam kunagi kinnipidamiskohta tagasi sattuda. Vangistuses on ta omandanud riigikeele tasemel A1, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja vabanemise korral on tal olemas kindel töökoht. Samuti kavatseb ta vabaduses teha alkoholi vastase kodeerimise. 2
  15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja A. Ruusamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
  16. A. Ruusamäel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuna ta kannab alla aastast vangistust, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Samuti on ta läbinud riigikeelekursused tasemel A
  17. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja võimalus saada tööle OÜ-sse Ekovir, s.o Jõhvi prügimäele.
  18. Maakohus on määruses jõudnud ekslikult seisukohale, et A. Ruusamäe kannab kolmandat vanglakaristust, tegelikkuses viibib A. Ruusamäe esimest korda kinnipidamiskohas. See muudab vääraks ka maakohtu järelduse, et varasemad karistused ei ole A. Ruusamäele positiivselt mõjunud. Ülekordavalt, kuna A. Ruusamäe viibib esimest korda vangistuses, saab loota, et ta teeb oma käitumises vajalikud muudatused, et enam mitte vanglasse sattuda.
  19. Maakohtu seisukoht, et A. Ruusamäe saaks kinnipidamiskohas enda alkoholiprobleemiga edasi tegelda, on väär. A. Ruusamäe on oma alkoholiprobleemist teadlik, on vanglas jätkanud ravi ja kavatseks end vabaduses koheselt kodeerida. Risk taaskord alkoholi tarvitada on A. Ruusamäe puhul tunduvalt suurem olukorras, kus ta peaks vangistusest tähtaegselt vabanema ja tal puuduksid igasugused kohustused. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks talle määrata alkoholikeelu, mida on võimalik kontrollida.
  20. Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 20.03.2020 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
  21. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Ruusamäed vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
  22. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tõepoolest on ekslik maakohtu seisukoht nagu viibiks A. Ruusamäe kolmandat korda kinnipidamiskohas. Tegemist on A. Ruusamäe esimese vanglakaristusega. Samas ei anna eeltoodud ilmselge ebatäpsus alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Ruusamäe karistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
  23. On õige, et A. Ruusamäe iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Ruusamäe on tõepoolest kinnipidamiskohas enda riskikäitumisega tööd teinud, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on seeläbi piisavalt maandatud.
  24. Eelkõige räägib A. Ruusamäe vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik, mida ei kaalu üle temast lähtuvad positiivsed asjaolud nagu kindel elu – ja töökoht, distsiplinaarkaristuste puudumine ja A. Ruusamäe arusaam, et alkoholiga tuleks teha lõpparve. A. Ruusamäe omab karistusregistri andmetel kehtivat karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, mis on otseses seoses tema alkoholiprobleemiga. A. Ruusamäe soovib küll enda sõnul alkoholist loobuda, kuid seda ei kinnita ükski asja materjalide hulgas olev tõend. Nimelt, ühelt poolt soovib A. Ruusamäe teha alkoholivastase kodeerimise, kuid teiselt poolt eitab A. Ruusamäe oma alkoholisõltuvust. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et viimase soovi lõplikult alkoholist loobuda tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega ja ei ole sugugi välistatud, et A. 3 Ruusamäe ikkagi asub vabaduses taaskord alkoholi tarvitama, mis tõstab aga temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski.
  25. A. Ruusamäe puhul on ohumärgiks ka tema puudulik töökogemus ja liiga kõrged nõudmised saadava töötasu osas. Asja materjalidest nähtub, et A. Ruusamäe on kulutanud raha mõtlematult, hetkelise heaolu tagamiseks, s.o A. Ruusamäel on kulutamisharjumus ja sellele vastav elustiil. Samas on tema võlgnevuste kogusumma 40 891,23 eurot, mis tähendab, et kui A. Ruusamäe ei peaks tööle saama või kui tema ametlik sissetulek ei peaks tagama talle soovitud elustandardit, võib A. Ruusamäe sissetulekuid hakata otsima kuritegelikul teel.
  26. Ühtlasi ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A. Ruusamäest lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt viitab A. Ruusamäe ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimine (rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja ei olnud ametnikule kättesaadav), et käitumiskontrollile allutamisest ei oleks A. Ruusamäe puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse. Seega tuleb A. Ruusamäe jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 26.02.2020 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
  28. Kaitsja vandeadvokaat K. Kooga taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 135,60 eurot (sealhulgas käibemaks 22,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 135,60 eurot A. Ruusamäe kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.