Obsah (14)

§ 184§ 185§ 121§ 64§ 68§ 73§ 183§ 83§ 2§ 16§ 21§ 56§ 57§ 58

1-19-7624 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7624 (18233001252) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistu

§ 184

lg 2 p 1, 2

§ 185

lg 2 p 2 järgi; Dmitri Nikitin süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav Deniss Torotškov isikukood 50002203715; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel vene keel; XXX; töökoht puudub; põhiharidus; tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 01.04.2020 Kaitsja Irina Žurina Süüdistatav Dmitri Nikitin isikukood 50008163737; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel vene keel; töökoht puudub; XXX; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Tatjana Massalina Kohtuistung 29.10.2019, 18.11.2019 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Mõista DENISS TOROTŠKOV

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 185lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Tunnistada Deniss Torotškov süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Tunnistada Deniss Torotškov süüdi

§ 185lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

1 1-19-7624

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Deniss Torotškovile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Deniss Torotškovile karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2018 kuni 12.12.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning kandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel kandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Deniss Torotškov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 09.12.2019. Deniss Torotškovile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada otsuse jõustumisel. Mõista DMITRI NIKITIN 19.01.2019 kell 2:00 sündmuses ja

§ 121lg 2 p 3 järgi õigeks.

Tunnistada Dmitri Nikitin süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 kuu vangistust.

Mõista Dmitri Nikitin

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks.

Tunnistada Dmitri Nikitin süüdi

§ 183

lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Dmitri Nikitinile liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Dmitri Nikitinile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev (19.01.2019) ning lugeda kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel kandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Dmitri Nikitin ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 09.12.2019. Menetluskulud Mõista Deniss Torotškovilt KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 1 350 eurot sundraha ning 504 eurot narkootilise aine ekspertiisi kulu katteks (ekspertiisiakt nr 19E-AN0020). Seoses osalise õigeksmõistmisega vabastada Deniss Torotškov osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu kogusummas 727 eurot ja 56 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Deniss Torotškov hüvitama väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1 854 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend neli) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700062880 ning selgitus „Deniss Torotškov, 1-19-7624, kriminaalmenetluse kulud“. Mõista Dmitri Nikitinilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 810 eurot sundraha. Seoses osalise õigeksmõistmisega vabastada Dmitri Nikitin osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kogusummas 562 eurot ja 80 senti riigi kanda. 2 1-19-7624 KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Dmitri Nikitin hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 810 (kaheksasada kümme) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700062877 ning selgitus „Dmitri Nikitin, 119-7624, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Narkootilised ained, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis – konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel

§ 83

lg 1 ja 191 alusel; 1 CD-disk asitõendi vaatlusprotokolli juurde, 1 CD-disk sideettevõtjalt saadud andmete protokolli juurde, 1 CD-disk varalist seisundit kajastava dokumendi vaatlusprotokolli juurde ja 1 CD-disk politsei rinnakaamera salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; plastmassipudeli osa (18.02.2019.a. asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2386, I köide, tl. 138) ning pakendid (21.02.2019.a. asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2390, I köide, tl. 180) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kõik muud menetluse käigus ära võetud esemed on menetluse ajal omanikele tagastatud ja jäävad neile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 24.01.

1. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil motiveeritud otsus oli kohtumenetluse kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL TUVASTATU
2. Dmitri Nikitinit süüdistatakse selles, et ta pani grupis koos Deniss Torotškov´iga ajavahemikul 01.10.2018 kuni 11.12.2018 toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o valdamise ja hoidmise isikute grupis, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 184lg 2 p 1 alusel.

Samuti süüdistatakse teda selles, et ta pani 19.01.2019.a. kella 02.00 paiku ning hiljem, taas, 19.01.2019.a. kella 03.50 paiku, oma XXX S N suhtes korduvalt toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ehk

§ 121lg 2 p 2, 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo.

1. Deniss Torotškovi süüdistatakse selles, et tema grupis koos Dmitri Nikitin´iga pani ajavahemikul alates 2018.a.septembrist kuni 11.12.
2. aastani toime narkootilise aine suures 3 1-19-7624 koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise, hoidmise poolt, isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud
3. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel.

Samuti süüdistatakse Deniss Torotškovi selles, et tema andis ajavahemikul alates 2018 aasta septembrist kuni 11.12.2018.a. narkootilist ainet edasi nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, olles isik, kes on varem toime pannud 12. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 185lg 2 p 2 alusel.

1. Kriminaalasi saabus Viru Maakohtusse 25.09.2019 arutamiseks lühimenetluses. 02.10.2019 andis kohus süüdistatavad kohtu alla ning jättis D. Torotškovi suhtes valitud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – muutmata. Kohus määras asja arutamisele 29.10.
3. Kohtuistungil seletasid süüdistatavad D. Torotškov ja D. Nikitin, et süüdistus on neile arusaadav, jäid lühimenetluse juurde ning tunnistasid end kuriteo toimepanemises süüdi. Ütlusi ei soovinud nad anda, kuid märkisid, et jäävad kindlaks kohtueelses menetluses öeldule. Torotškov ütles küll küsitlemisel ja viimases sõnas et tema ei nõustu ütlustega, nagu oleks ta müünud S 30 grammi marihuaanat, aga siin pole tegemist enda varasematest ütlustest loobumisega, vaid sisuliselt rahulolematusega süüdistusega ja küsimusega tunnistaja S ütluste hindamisel (kohus käsitleb seda teemat allpool p-s 111).
4. Kohus uuris toimikus olevaid tõendeid, jättes need KrMS § 296 lg 3 ls 2 alusel tuginedes poolte kokkuleppele istungil avaldamata (II kd, lk 78). Neist olulisimad tõendid, millele tugineti ka kohtukõnedes, on järgmised: 11.12.2018 läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega (I kd, tl. 2-33); Kahtlustatava Deniss Torotškovi ütlused (I kd, tl. 43-50,187-197); Tunnistaja R O ütlused (I kd, tl. 54-59); Tunnistaja V T ütlused (I kd, tl. 74-79); Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd, tl. 97-98); Kahtlustatava Dmitri Nikitin´i ütlused (I kd, tl. 154-162, II kd, tl. 18-21, 48-49); Tunnistaja A T ütlused (I kd, tl. 163-168); Tunnistaja I S ütlused (I kd, tl. 169-174); Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0020 (I kd, tl. 176-179); Tunnistaja D T ütlused (I k sd, tl. 181-186); Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0001 (I kd, tl. 214-216); Kannatanu S N ütlused (II kd, tl.1-4, 26-30, 47, 49, 63) ja lähisuhtevägivalla infolehed (II kd, tl. 5, 11); Tunnistaja N M ütlused koos lisadega (II kd, tl. 6-10); D. Nikitini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd, tl. 12-17, 47,49); Karistusregistrist õiendid süüdistatavate kohta (I kd, tl. 207-209).
5. Kaitsja T. Massalina leidis, et Nikitini süüdistuses

§ 184lg 2 järgi on tuginetud valedele arvestustele.

Prokurör pakub võtta arvestusühikuks 0,33 grammi. Tuleb lähtuda nendest andmetest, mis olid tuvastatud ekspertiisi käigus. Toksikoloogilises ekspertiisis oli mh paberpakend numbriga 7, mis sisaldas marihuaanat kaaluga 0,12 grammi. Lähtudes süütuse presumptsioonist tules lähtuda vähemast ehk 0,12 grammist. Isegi, kui nõustuda süüdistuse seisukohaga jätkuva kuriteo suhtes, nõustuda sellega, et oli 8 kilekotti, mida Torotškov tõi Nikitinile, siis see mass moodustab mitte isegi 15, vaid see mass kokku moodustab mitte rohkem kui 5 grammi. Seetõttu samas toksikoloogilises ekspertiisis on märgitud, et määrata THC sisaldust selles aines ei ole võimalik. Kaitsja vaidles vastu kuriteo toimepanemisele grupis, kuna Nikitin ei osalenud müügis. Kaitsja arvamusel ei saa rääkida kuriteo jätkuvusest ja aine summeerimisest, kuna see toimus iga kord eraldi ning hoidmist Dmitri Nikitini juures ei toimunud. Võib rääkida sellest, et Nikitini tegevuses on olemas

§ 183

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo tunnused.

§ 183

lg 1 nõuab, et isikul oleks tahtlus seda ainet edasi anda, kuid asja materjalidest järeldub ühetähenduslikult, et Dmitri Nikitinil ei olnud tahtlust, et edasi anda narkootilist ainet. Torotškovi 4 1-19-7624 ja Nikitini suhtlus põhines mitte sellel, et hoida või edasi anda narkootikume, vaid see oli sõprus, mis tekkis juba varem. Kui Dmitri Nikitinil olid olemas narkootikumid, siis see oli seotud tema sooviga suitsetada marihuaanat. Nikitin ei viibinud müümise kõrval ega aidanud kuidagi muul moel ka kaasa narkootikumide edasiandmisele. Dmitri Nikitinil puudub igasugune koosseis § 184 järgi ja tema on täiesti süütu. Nikitinile etteheidetava § 121 osas juhib kaitsja tähelepanu, et perekonflikt oli vastastikune ja enda ütlustes S Nikitina selgitab, et oli väga vihane Dmitri peale ning lõi Dmitrit peopesaga vastu selga, sellele vastu lõi poeg teda rusikaga näkku. Kaitsja arvab, et see oli vastureaktsioon, ebaõige reaktsioon, kuid arvab, et see oli tingitud Nikitini noorusest ja ema valest käitumisest. Nii kannatanu kui süüdistatav näevad teatud probleemi, kuid käesolevaks päevaks nad elavad koos. Nikitini ümberkasvatamine võimalik tingimisi vangistuse abil. Kaitsja palub kohtukulusid alandada, kuna Nikitin ei tööta, ja ajatada aastaks. 7. Kaitsja I. Žurina leidis, et

§ 184lg 1 p 1, 2 järgi esitatud süüdistus ei ole põhjendatud.

Deniss Torotškovi pole võetud vastutusele samalaadsete tegevuste eest. Selle paragrahvi alusel baseerub süüdistus ainult Torotškovi ütlustele. Arvestades Torotškovi psüühikat ja tema käitumist kohtuistungil, kui selline teave põhjustas temas sellise reageeringu kuni pisarateni välja, siis leidis kaitsja, et mõlemad ülekuulamised 12.12.2018 ja 01.04.2019 toimusid ilma kaitsja osavõtuta ning arvestades tema vaimset seisundit ja et too oli politseis esimest korda, võis ta ennast lausa laimata. Süüdistuses toodud ainete kogused ei vasta toimikumaterjalidele. Toimiku materjalidega ei ole tõestatud seegi, et marihuaana, mida tarvitati 11.12.2018, kuuluks Torotškovile, sest O ise väidab, et ostis selle tundmatu mehe käest ja läks hiljem Torotškovi korterisse selle tarvitamiseks. Kaitsja ei nõustu, et Torotškovilt äravõetud 5,2 grammi marihuaanat on suureks narkootilise aine koguseks. Prokurör viitab teises asjas tehtud ekspertiisiaktile. Teise asja kohtuarstliku toksikoloogia ekspertiisi tulemust, kui THC protsendi sisaldus on erinev, ei tohiks selles asjas arvesse võtta. Tõendatud on vaid narkootilise aine edasiandmine T väikeses koguses ehk 3 grammi kandis. Samuti kaitsja ei nõustu punkti 1-ga, et Torotškovil on narkootilise aine käitlemine grupis, ega punktiga 2. Sellised tõendid puuduvad. Torotškovi tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 183lg 1 järgi.

Süüdistus

§ 185

lg 2 p 2 järgi ehk S episoodis, tuleb ümber kvalifitseerida

§ 185lg 1 vastu.

Süüdistuses on välja toodud, et Torotškovi osas puuduvad kergendavad asjaolud. Kaitsja leidis, et Torotškov andis ennast laimavaid ütlusi, mis ei kinnita toimiku materjale. Kaitsja palus teha osaline õigeksmõistev otsus ja ümberkvalifitseerida

§ 183

lg 1 ja

§ 185lg 1 vastu ja mõista karistus, mis ei ole vabadusekaotuslik.

D. Torotškovi pole eelnevalt kohtu poolt karistatud, ta on XXX. 8. Prokurör palus mõlemad isikud esitatud süüdistuses süüdi mõista ning karistada neid vastavalt, määrates Nikitinile ärakandmata karistuseks (lühimenetluses vähendusega) 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust, kohaldades

§ 73alusel 3-aastast katseaega, ja D.

Torotškovile ärakandmata karistuseks (lühimenetluse vähendamisega) 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust 4 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga

§ 73alusel. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 9. Kr

MS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatavate neile temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on osaliselt tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus allpool. Kohus käsitleb esmalt süüdistatava Nikitini süüdistuse põhjendatust (otsuse osa A), seejärel D. Torotškovi süüdistuse põhjendatust (osa B), karistust (osa C), menetluskulusid (osa D) ja lõpuks muid üksikküsimusi (E). 5 1-19-7624 A. Dmitri Nikitini süüdistuse põhjendatus 10. Tõendatud on süüdistatav Dmitri Nikitini süü

§ 121

lg 2 p 2 ja

§ 183

lg 2 p 1 järgi, kuid ta tuleb mõista õigeks

§ 121

alusel esitatud süüdistuses 19.01.2019 kell 2:00 sündmuses ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. A. 1. Dmitri Nikitini süüdistus

§ 121järgi 11.

Dmitri Nikitinit süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et viibides 19.01.2019.a. kella 02.00 paiku korteris aadressil XXX alkoholijoobes, tõukas ta oma XXX S N ning seejärel lõi teda kahel korral käega näkku, millega tekitas tahtlikult kannatanule S N füüsilist valu ja kehavigastusi (nina ja ülemine huul paistes). Samuti tema, olles isikuna, kes pani kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes, taas, 19.01.2019.a. kella 03.50 paiku, tulles tagasi XXX S N korterisse aadressil XXX, viibides alkoholjoobes tekkinud konflikti käigus lõi oma XXX S N kahel korral rusikaga näkku, millega tekitas tahtlikult S N füüsilist valu ja kehavigastusi (nina ja ülemine huul paistes). Sel moel pani Dmitri Nikitin prokuratuuri hinnangul toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes korduvalt, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 121lg 2 p 2, 3 alusel.

Faktilised asjaolud

1. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Dmitri Nikitin lõi 19.01.2019 kella 03.50 paiku XXX, (so kannatanu ja süüdistatava ühises elukohas), oma ema rusikaga näkku. Eeskätt kinnitavad seda asjade käiku kannatanu S N ütlused, keda kuulati üle kahel korral – 19.01.2019 kell 02:30 – 03:00 (II kd, tl 1-4, 47) ja 22.01.2019 (II kd, tl 26-30, 63). 19.01.2019 ülekuulamine kajastab sündmuste käiku vahetult enne kuriteosündmust ja kannatanu kirjeldab, kuidas tema tuli öösel vastu 19.01.2019 koos elukaaslase A J koju, veidi hiljem tuli koju ka poeg Dmitri, kes oli alkoholi tarvitanud, ja tõusis tüli koera pärast. Tülitsemise peale helistas kannatanu politseisse, kuna poeg oli olnud vägivaldne ja ta on olnud vägivaldne ka varem. Politsei kohale jõudmise ajaks lahkus poeg koeraga korterist. 22.01.2019 ülekuulamisest nähtub, et pärast seda, kui kannatanu N tol ööl üle kuulati, ilmus poeg D. Nikitin uuesti koju, sisenedes korterisse enne ema ja tema elukaaslast. Korteris oli D. Nikitin ema kojujõudmise ajaks lõhkunud ära uksed ja televiisori; järgnes tüli, mille käigus ema karjus Dmitri peale, et too kodus midagi ei tee, lüües selle käigus peopesaga pojale vastu selge. Selle peale lõi poeg ema kaks korda rusikaga näkku - üks kord vastu huuli, teine kord vastu nina, ninast hakkas jooksma verd. Kannatanu kutsus uuesti välja politsei ja politsei viis Dmitri ära.
2. Kahtlustatav kuulati selle kuriteoepisoodi kohta üle 19.01.2019 (II kd tl 18-21, 48) ja ta rääkis, et õhtul vastu 19.01.2019 käisid nad ema, võõrasisa J külas Dmitri Nikitini õel. Kõik tarvitasid alkoholi ja koju jõudes ca 2:00 paiku tekkis suur tüli koera pärast. Ema helistas politseisse, Dmitri Nikitin läks välja, ning kui ta tagasi koju läks, olid ema ja J veel väljas ning pahameelest koeraga sündinu tõttu lõhkus Nikitin ära teleri. Ema ja J tulid koju, ema oli teleka pärast vihane ja hakkas riidlema ja korteriukse juures istuvat Nikitinit jalgadega togima, lüües isegi saapaga vastu pead, jälgi sellest ei jäänud. Nikitin tundis valu, kargas püsti ja lõi ema ühe korra peopesa alumise osaga suu ja huulte piirkonda. Emal hakkas ninast verd jooksma.
3. Kohtu hinnangul ei ole Nikitini jutt sellest, et ema lõi teda saapaga vastu nägu ning et ta ise ei löönud rusikaga ega kaks korda, usutav ja selles osas tuleb Nikitini väited ebausaldusväärsena kõrvale jätta. Esiteks on Nikitini sellised väited vastuolus teiste tõenditega – ülal mainitud kannatanu ütlustega, aga ka politseiametnikust tunnistaja N M (19.01.2019 kell 5:20) ütluste ja tema ülekuulamise protokollile lisatud fototabeliga. Fototabelilt (II kd, tl 10) nähtub tõepoolest, et N nina ja huulepiirkonnad olid verised ja tunnistaja ütluste kohaselt nägi tema 19.01.2019 3:57 väljakutsele koheselt kohale ilmudes, et S N ninasõõrmetes, huulte peal ja lõual olid kuivanud verejäljed ja paistes olid nii nina kui ülahuul; verejäljed olid ka Dmitri vasakul käelabal. Korteris 6 1-19-7624 oli lõhutud telekas – sel olid mõlgid ja mõrad, köögiuksel oli vigastus, toauks oli kahjustatud ja põrandal. Tunnistaja sõnul oli Nikitin verbaalselt agressiivne ja talle pandi käerauad, kuna ta käitus nii, et võis oodata vastupanu osutamist.
4. Tunnistaja ütlused, tema poolt fikseeritud jäljed nii kannatanu huulel kui ninal, ja üldine olukorra kirjeldus korteris kinnitavad kannatanu versiooni, mille kohaselt Dmitri Nikitin käitus äärmiselt agressiivselt ja vigastas nii nina kui huult. Viimane asjaolu kinnitab kannatanu versiooni, et lööke oli kaks – üks huule ja üks nina pihta. Kriminaalasjas ei ole kuulatud üle tunnistajana J, mis on kahetsusväärne ja arusaamatu, kuid kohtu hinnangul on antud juhul võimalik vähemalt kannatanu ütluste usaldusväärsuses veendumiseks võtta arvesse tunnistaja N M ütlusi selle kohta, et sündmuskohal, so vahetult pärast juhtunut kinnitasid talle nii kannatanu kui A J, et rusikalööke näkku oli kaks.
5. KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Nende p-s 2 nimetatud asjaolude esinemisel ei ole oluline, kas vahetu tunnistaja ise üle kuulati. Kohus on veendunud, et ütluste andjad – nii N kui J - olid veel öösel kella 4-5 ajal 3.50 toimunud löömise mõju all. Ka pole alust arvata, et nad moonutasid tõde (st teadlikult muutsid seda).
6. Nagu nähtub isikuandmetest, elab 19-aastane Nikitin endiselt samal aadressil, so ema juures, ning kannatanu ülekuulamisest ega muudest tõenditest ei nähtu mingit vaenu, mille pärast peaks kannatanu tema vastu valesid ütlusi andma. Kannatanu viimasest ülekuulamisest nähtub, et ema on üksnes nõutu, mida pojaga teha (II kd, tl 63) – ühest küljest on tegu tema pojaga, teisest küljest aga loodriga, kes elab tema ehk ema kulul. Kannatanu leiab, et kõik probleemid on tingitud sellest, et poeg ei tööta ega ürita ka tööd leida, sest tema hinnangul petetakse teda kõikjal. Kohtu hinnangul pole põhjust väita, et kannatanu valetab, sest olemasolevad tõendid kinnitavad tema versiooni õigsust, isegi kui võta arvesse, et kannatanu oli ka ise 19.01.2019 alkoholi tarvitanud (seda kinnitab ta ise, kinnitab kahtlustatav ja nähtub ka lähisuhtevägivalla infolehtedest). Pole samas kahtlust, et 22.01.2019 ütlusi andes oli kannatanu kaine ja jäi versiooni juurde, mis kajastub süüdistuses.
7. Samas on põhjust arvata, et kahtlustatava (nüüdse süüdistatava) ütlused ei kajasta tegelikku reaalsust. Need tuleb jätta kõrvale osas, kus ta seostab oma vägivalda emapoolse jalalöögiga ja eitab rusikalööke. Esiteks on kahtlustataval põhjust tõde varjata ja oma süüd vähendada, et saavutada nii kergemat karistust. Seejuures viitavad nii kahtlustatava enda ütlused kui ka kannatanu 22.01.2019 ütlused ühesugusele käitumisjoonele, mis viitab kahtlustatava kalduvusele süüdistada oma minetustes esimesena teisi ja leida oma tegudele/tegevusetusele teiste käitumisest põhjendusi. Ülekuulamisel õigustas Nikitin oma tegu sellega, et ema saatis ta koeraga välja, leides, et kui ta poleks seda teinud, siis poleks Nikitinil sellist viha tekkinud; see langeb kokku N ütlustega selle kohta, et Nikitin ei otsi kuskil tööd, sest leiab, et kõik petavad. Ka ema löömist seostab Nikitin sellega, et väidetavalt lõi ema teda jalgadega, kui ta istus korteriukse juures maas. Samas ei nähtu Nikitini versioonist mingisugust reaalset pilti enesekaitsest – ka tema enda jutust selgub, et ta tõusis selle togimise peale püsti ja lõi ema käega näkku nii, et tolle nina oli verine.
8. Isegi kui uskuda süüdistatava versiooni sellest, et ema teda jalgadega togis, sest talle ei meeldinud, et ta põrandal logeleb, siis oleks adekvaatne reaktsioon tõusta lihtsalt püsti. Seejuures ei ilmne ka Nikitini jutustatud versioonist ühtegi adekvaatset põhjust, miks pidi rusikaga emale näkku lööma ja seejuures sellise jõuga, et verine tulemus on näha fototabelilt. Kohtu hinnangul langeb tunnistaja M kirjeldatud olukord korteris kokku kannatanu kirjeldusega Nikitini laamendamise tagajärgedest ja kinnitab, et Nikitin käitus tollel öösel ebaadekvaatselt vägivaldselt. Seetõttu võivad Nikitini ütlused võivad olla tingitud soovist oma täiesti põhjendamatuid tegusid kuidagi tagantjärgi põhjendada ja mõistuspärastada, seejuures tõde veidi väänates. 7 1-19-7624
9. Lisaks tuleb võtta arvesse asjaolu, et Nikitin on kanepitarvitaja ja kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu (KrMS § 60 lg 3), et kanepi aktiivne koostisosa THC ehk tetrahüdrokannabinool kasvatab paranoiliste mõtete esinemissagedust ja tekitab tajuhäireid. Käesolevas asjas on Nikitin andnud 23.01.2019 ütlusi, et 2018.a teisel poolaastal tarvitas ta korduvalt Torotškovilt saadud marihuaanat. Karistusregistri väljavõttelt nähtub, et teda karistati narkootikumi oma tarbeks käitlemise eest ka 2019.a jaanuaris ja sarnaste väärtegude eest on teda karistatud juba alates
10. aastast (II kd, tl 35). Seega pole välistatud, et Nikitini kalduvus tajuda teiste inimeste käitumises erinevaid vigu ja tõlgendada teiste käitumist viisil, mis võimaldab neid enda kiusamises süüdistada ja nii enda eksimusi õigustada, on põhjendatav kanepi ja selle produktide tarbimisega.
11. Kokkuvõttes leiab kohus, et kannatanu N ütlused selles, et Nikitin lõi teda rusikaga huule ja nina piirkonda 19.01.2019 kell 3:50 paiku süüdistuses nimetatud kohas, on usaldusväärsed ja neid toetavad tunnistaja M ütlused ja lisatud fototabel. Nikitini ütlused samas küsimuses on ebausaldusväärsed ja kohus heidab need kõrvale. Fotodelt (M ülekuulamisprotokolli lisa) ja tunnistaja M ütlustest nähtub üheselt, et nende löökidega tekitas Nikitin emale nina ja ülemise huule paistetuse ja valu. Seda, et sellised löögid tekitavad valu, saab mõistlikult ja loogiliselt eeldada, tuginedes fotodelt nähtuvale faktile, et nägu on verine. Ka kahtlustatav ise võttis omaks, et kui ta ema näkku lõi, hakkas ninast verd jooksma. Selline löök näkku, mis paneb nina verd jooksma, on iga normaalse valutundlikkusega inimese jaoks valus. S N on Dmitri Nikitini ema, mis tähendab, et löömine toimus lähisuhtes. Teo koosseisupärasus 22.

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Eelkirjeldatud tõenditele tuginedes leiab kohus, et Dmitri Nikitin tõepoolest lõi ehk kehaliselt väärkohtles oma ema, lüües teda näkku nii, et tekitas talle valu ja kehavigastusi. Ema ja poja suhe on lähisuhe, seda enam, et nad ka elavad koos. Kõik selle teo objektiivsed tunnused on olemas. 23. Subjektiivsete tunnuste osas ilmneb tõenditest, et Dmitri Nikitin tegutses otsese tahtlusega. Ei ole vaidlust, et Dmitri Nikitini poolne löömine leidis aset perekondliku tüli käigus: Nikitin oli ema peale vihane, nagu ta ka ise on möönnud. See viha ja ärritus oligi löömise põhjuseks.

§ 16

lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Praegusel juhul lõi Nikitin oma ema rusikaga näkku ja juba ainuüksi sellise teo puhul esinev kannatanu ja süüdistatava füüsiline asend on selline, et süüdistatav pidi igal juhul aru saama, mida ta teeb ja mis on selle tagajärg. Näkku löömine on valus ja lüües ema rusikaga näkku sellise jõuga, et ninast veri väljas, pidi täiskasvanud poeg teadma ja teadiski, et see on valus. Pole oluline, kas valu ja kehavigastuste tekitamine oli ka tema eesmärk – oluline on see, et ta vähemalt möönis nende teket. Arvestades seda, kuidas Nikitin tol öösel oma viha füüsiliselt nii esemeid lõhkudes juba välja oli valanud, tuleb lugeda tõendatuks, et ta sai aru ja arvestas, et ema sarnase jõuga näkku lüües teeb ta talle valu.

1. Asjaolusid, mis välistaks süü või õigusvastasuse, et ole. Nikitin oli tarvitanud alkoholi ja võis olla alkoholijoobes, kuid kuna ta ise oli end sellisesse seisundisse viinud, siis ei vähenda see kuidagi tema vastutust kordasaadetu eest. Isegi kui uskuda D. Nikitini väiteid, et ema togis teda eelnevalt jalgadega, et ta ukse eest püsti tõuseks, ei ole süüdistatav kirjeldanud ühtki asjaolu, mis veenaks kohut selles, et tema suhtes leidis aset mingi õigusvastane rünne, mille eest ta pidi end kaitsma, ema rusikaga näkku lüües. Vastupidi, ka süüdistatava sõnul tõusis ta lihtsalt püsti ja lõi siis ema rusikaga vihast näkku. Näkkulöömise ajal või vahetult selle eest puudus mistahes ohuseisund.
2. Süüdistuses on lisaks eraldi

§ 121kuriteona heidetud ette ka seda, et viibides 19.01.2019.a.

kella 02.00 paiku korteris aadressil XXX alkoholijoobes konflikti käigus tõukas Nikitin oma ema S N ning seejärel lõi teda kahel korral käega näkku, millega tekitas tahtlikult kannatanule S N füüsilist valu ja kehavigastusi (nina ja ülemine huul paistes). Selles osas on süüdistus põhjendamatu. 8 1-19-7624

1. Kohtu hinnangul on süüdistus selles osas välistatud juba seetõttu, et kriminaalkorras on karistatav vaid selline vägivald, millega tekitatakse kas valu või kehavigastusi. Kuigi kannatanu N on oma ütlustes öelnud, et süüdistatav käitus agressiivselt ka sel ööl kella 02:00 ajal ja seepärast ta politsei kutsuski, pole kannatanu oma 19.01 ega 22.01.2019 ütlustes öelnud ühtegi sõna selle kohta, et Nikitin oleks talle kella 2:00 paiku teinud haiget või tekitanud kehavigastusi. 19.01.2019 ülekuulamisel räägib kannatanu sellest, et poeg tõukas ta diivanile ja lõi pihuga vastu pead; 22.01 ülekuulamisel tõi esile diivanile tõukamise – miski sellest pole selline tegevus, mille puhul saaks eeldada valu tekitamist või kehavigastusi.
2. Süüdistuses on inkrimineeritud kella 02:00 ajal näkku löömist, mis ei vasta olemasolevatele tõenditele. Tõsi, lähisuhtevägivalla infolehes (II kd tl 5) on mainitud näkku löömist, aga kohtu hinnangul saab see dokument osas, kus see vahendab kannatanu ütlusi, omada tähtsust üksnes niivõrd, kuivõrd selle abil saab kinnitada kannatanu ütluste usaldusväärsust. Lähisuhtevägivalla infoleht ei saa asendada ülekuulamist, mis on isikulise tõendiallika vormistamise seaduspärane viis. Ka ei saa seda kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 põhimõttele tuginedes, kuna infolehest ei nähtu, kes ja mis asjaoludel selle info infolehele kirja pani. Süüdistuse väide, et ta tekitas siis kannatanule lisaks ka nina ja ülemise huule paistetuse, on aga lausa absurdne, sest see oleks vastuolus hilisema kuriteoepisoodi faktoloogiaga. Nagu kohus eespool tuvastas, on veenvalt tõendatud, et nina ja huule paistetuse tekitas Nikitin siiski oma 3:50 tegevusega (otsuse p-d 14-15).
3. Kohus ei peatu sellel kuriteoepisoodil pikemalt, kuna süüteokoosseisu eitamiseks piisab sellest, et on välistatud olulised objektiivse koosseisu tunnused, st antud juhul valu ja kehavigastuse tekitamine. Ka ei ole tõendeid, et Nikitin oleks tarvitanud kell 2:00 ema suhtes vägivalda, mille puhul ta oleks pidanud arvama, et see tekitab valu või kehavigastusi. Dmitri Nikitin tuleb 19.01.2019 kell 2:00 tegevuse osas õigeks mõista, sest ei leidnud kinnitust, et sel kellaajal oleks ta mingi kuriteo toime pannud. Isegi kui mingi tõuklemine toimus, ei olnud see kuritegu.
4. Samuti, kuna süüdistusest jääb alles vaid kell 3:50 toimunud teo etteheide, siis mõistab kohus Dmitri Nikitini õigeks ka

§ 121lg 2 p 3 järgi ehk korduvas kehalises väärkohtlemises.

Nagu ülal tõendamist leidis, pani D. Nikitin oma ema kehalise väärkohtlemise toime vaid ühel korral, so 19.01.2019 kella 3:50 paiku. See, kas ta lõi ema näkku ühel või kahel korral, ei oma teo kvalifitseerimise seisukohalt tähtsust, sest ka kahe löögi korral toimusid need järjest ja olid hõlmatud ühest tahtlusest. Kunagi varem ei ole D. Nikitinit vägivallakuriteo eest karistatud, mistõttu korduvus ei saa tulla ka käesoleva kriminaalasja välistest asjaoludest. 30. Kokkuvõttes on tuvastatud süüline ja õigusvastane

§ 121lg 2 p 2 sätestatud kuritegu, mille pani toime Dmitri Nikitin.

A. 2. Dmitri Nikitini süüdistus

§ 184järgi 31.

Dmitri Nikitinit süüdistatakse ka selles, et tema, ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg sätteid, tegutsedes grupis koos Deniss Torotškov´iga ühiselt ja kooskõlastatult, käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet marihuaanat suures koguses ajavahemikul alates 01.10.2018.a. kuni 11.12.2018.a., aga nimelt hoidis tema Deniss Torotškov´i palvel viimase käest saadud narkosõltlastele isikutele edasimüügiks mõeldud narkootilist ainet marihuaanat 8-10 pakikest korraga, 0,33 grammi narkootilise ainega sees ühes pakikeses, ning seda vähemalt viiel korral, seega valdas ning hoidis narkootilist ainet marihuaanat suures koguses ehk vähemalt 15 grammi marihuaanat, samas olles teadlik, et mainitud narkootilist ainet marihuaanat Deniss Torotškov müüb Sillamäel edasi narkosõltlastele isikutele. Mainitud narkootilist ainet marihuaanat valdas ning hoidis Dmitri Nikitin D. Torotškov´i palvel oma elukohana kasutatavas korteris aadressil XXX arvutilaua sahtlis kuni 11.12.2018.a., kokku D.Nikitin valdas ning hoidis oma elukohana kasutatavas korteris vähemalt 15 grammi marihuaanat. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud 9 1-19-7624 õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt NPALS § 2 lg 3 järgi on narkootiliste-, psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete käitlemine, nende tarvitamine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, säilitamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,2%, ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 18E-LÕX0001 üle 0,2% THC sisaldavaid kanepiõisikuid (marihuaanat) vajatakse 5-10 grammi, et tekitada narkojoovet kümnele inimesele. Sel moel Dmitri Nikitin pani toime isikute grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o valdamise ja hoidmise isikute grupis, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 184lg 2 p 1 alusel.

Faktilised asjaolud

1. Asjas ei ole olnud vaidlust selles, et 1.10.2018 – 11.12.2018 vahelisel ajal hoidis Dmitri Nikitin oma kodusel aadressil XXX Deniss Torotškovi palvel temalt saadud marihuaanat.
2. Kuulatuna 23.01.2019 kahtlustatavana üle (I kd, tl 159-161), kinnitas Nikitin, et ta tõepoolest tegi seda ja seletas, et 2018.a septembris pakkus Deniss talle, et tal on võimalus anda talle 5 euro eest marihuaanat suitsetada; Dmitri andis talle raha ja Deniss tõi umbes 0,33 g marihuaanat fooliumvoldikus, mille nad suitsetasid ära tema kodus, XXX. Pärast seda juhtumit andis ta septembris umbes 20 korral Denissile raha ja selle eest suitsetasid nad koos marihuaana ära. Oktoobris tegi Deniss talle ettepaneku saada marihuaanat tasuta, kuid selleks pidi ta lubama tema poolt pakendatud marihuaanat enda juures kodus hoida. Kuna Nikitin oli sõltuvuses, siis ta nõustus ja juba 1.10 tõi Deniss hoiule esimese marihuaanapartii, mis oli valmis pakendatud fooliumpakenditesse kaaluga 0,33 grammi. Ühe suitsetasid nad ära, 5 jäid Dmitri koju, aga pärast gümnaasiumist tulles võttis Deniss need kaasa. Denissi väitel hoidis ta marihuaanat seepärast Dmitri juures, et koolis tuntaks ta juures muidu selle lõhna. Nii jättis Deniss oktoobrist-detsembrini viiel-kuuel korral iga kord 8-10 voldikut kaaluga 0,33 grammi marihuaanaga – nagu ikka, suitsetati osa sellest koos ära, ülejäänu jättis Deniss Dmitri juurde XXX käimise ajaks hoiule. Denissis sõnade järgi teadis Dmitri, et Deniss müüs marihuaanat erinevatele poistele, sh V T. Dmitri Nikitin kinnitas ülekuulamisel, et pani enda kodus marihuaana hoidmise toime tahtlikult selleks, et ta saaks ise suitsetada. Seda, et ta hoidis sel ajavahemikul Torotškovi palvel kodus arvutilaua sahtlis fooliumpakendeid marihuaanaga, kinnitas Nikitin ka 23.01.2019 teostatud läbiotsimise protokollis (I kd, tl 146-148).
3. Samade asjaolude kohta andis sarnaseid ütlusi ka kahtlustatav Deniss Torotškov. 12.12.2018 ülekuulamisel (I kd, tl 43-49) rääkis ta, et otsustas osta 2018.a septembris marihuaanat kolmandatelt isikutelt edasimüümise eesmärgiga – ostis 10 grammi 200 euro eest. Osa tarvitas ise, aga ülejäänu müüs 5-6 päevaga, 30 eurot ühe grammiga, seejärel ostis taas 10 grammi ja tegutses samamoodi. Ta kirjeldab ütlustes täpsemalt müügiprotsessi ja kliente ja seda, et müüs 0,3 grammi marihuaana kaupa korraga. Tihti tarvitas ta marihuaanat koos sõbraga Dmitri Nikitiniga ja müüs talle 0,3 grammi marihuaanat hinnaga 10 eurot. Vahel jättis ta mõneks tunniks marihuaana Dmitri Nikitini tuppa, aga müümises Nikitin ei osalenud. 01.04.2019 ülekuulamisel (I kd, tl 187-197) rääkis Torotškov müügiprotsessist põhjalikumalt ja detailsemalt, märkides, et peamiselt müüs ta marihuaanat oma elukohas XXX, aga ka XXX; ta pakendas marihuaanat „silma järgi“, jagades ligikaudu doosideks selle põhjal, milliseid doose oli enda tarbeks varem ostnud. Vahel kasutas kaalu. Kliendid ostsid korraga 0,3 g 10 euro eest, peamiselt müüs puru, st peenestatud marihuaanat, aga ise eelistas suitsetada käbisid – rullitud ja kuivatatud taimetükke fooliumis. Nikitini kohta ütles ta: „andsin mitte vähem kui viis korda marihuaanat hoiule Dmitri Nikitinile. See oli nii peenestatud marihuaana paberis kui „käbid“ fooliumis. Ma jätsin marihuaana mõneks tunniks, kuna see oli mulle mugav – ma viisin tema juurest kohe müügile, kuid ta ise müügis ei osalenud. Nikitin ise ostis minu käest marihuaanat 0,3 g 10 euro eest umbes paar korda nädalas.“ Torotškov ütles 10 1-19-7624 mõlemal ülekuulamisel, et ostis marihuaanat ühe kindla inimese käest, aga nime keeldus avaldamast. Seda, et Deniss Torotškov tõepoolest 2018.a oktoobris – detsembris neile marihuaanat müüs, kinnitasid ütlustes muuhulgas tunnistajad D T ja I S, ja samuti kinnitavad Torotškovil müügikogustes marihuaana olemasolu 11.12.2018 ka vastava kuupäevaga läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiakt nr 19E-AN
5. Eelnevaga on kohtu hinnangul üheselt tõendatud, et kooskõlastatult koos Deniss Torotškov´iga hoidis Nikitin oma kodus XXX arvutilaua sahtlis Deniss Torotškov´ilt saadud marihuaanat ajavahemikul alates 01.10.2018.a. kuni 11.12.2018.a. Seejuures, nagu ta ise ka ütles, oli ta teadlik, et Torotškov müüb seda ainet edasi, sest seda oli talle öelnud Torotškov. Arvestades aga seda, et Nikitin ise ostis samuti Torotškovilt seda sama narkootilist ainet ja aine oli hoidmise ajal pakendatud sarnastesse müügipakenditesse, pole kohtul kahtlust, et ta sai juba pakendamise ja hoidmise viisist aru, et tema juures hoitav marihuaana on mõeldud edasi müümiseks. Kokkuvõttes kasutasid Deniss Torotškov ja Dmitri Nikitin Nikitini tuba müügiks mõeldud uimasti hoiukohana ning sellise hoiuteenuse osutamise eest oma sõbrale sai Nikitin tasuta marihuaanat suitsetada, st Deniss Torotškov tasus Nikitinile koostöö eest hoidmisel narkootikumidega.
6. Nikitinile on marihuaana hoidmist ette heidetud ühtse jätkuva teona, leides, et ta hoidis „edasimüügiks mõeldud narkootilist ainet marihuaanat 8-10 pakikest korraga, 0,33 grammi narkootilise ainega sees ühes pakikeses, ning seda vähemalt viiel korral, seega valdas ning hoidis narkootilist ainet marihuaanat suures koguses ehk vähemalt 15 grammi marihuaanat.“ Kohus küll nõustub sellega, et tegu oli jätkuv, aga jõuab koguse küsimuses teisele järeldusele.
7. Kuigi Nikitini juurest ei leitud läbiotsimisel ühtki narkootilist ainet, saab talle inkrimineeritava aine ja koguste hindamisel võtta aluseks need andmed, mis puudutavad narkootilist ainet, mis võeti ära 11.12.2018 läbiotsimise käigus (I kd, tl 7-33) D.Torotškov´i elukohas aadressil XXX. Keegi ei ole kriminaalasjas vaidlustanud Torotškovi ütlusi selle kohta, et kõik oma edasimüüdava aine, sh selle, mida ta hoidis Nikitini juures, sai ta samalt varustajalt ja pakendas ise, lähtudes samadest põhimõtetest. Läbiotsimisel ära võetud narkootilise aine kahtlusega ained erinevates pakendites saadeti narkootilise aine ekspertiisi. Ekspertiisiaktist 19E-AN0020 nähtub, et 11.12.2018.a.a võeti D.Torotškov´ilt ära kokku 5,2 grammi marihuaanat, mis koosnes järgmistest kogustest/pakenditest: 4 paberivoldikut minigripp-kotikeses kokku 1,18 grammi marihuaanaga (kanepiõisikud), mille THC sisaldus on 19% (läbiotsimisprotokolli kohaselt peenestatud aine); 10 fooliumpakendit sigaretipakis Winston kokku 2,84 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 10% (läbiotsimisprotokolli kohaselt kanepiõisikud); 1 fooliumpakend 0,29 grammi marihuaanaga (kanepiõisik), mille THC sisaldus on 8,5%; 1 paberivoldik 0,42 grammi marihuaanaga (peenestatud kanepi ja tubaka segu), mille THC sisaldus on 4,7%; 1 paberivoldik 0,35 grammi marihuaanaga (kanepiõisikute ja tubaka segu), mille THC sisaldus on 9,8%; 1 paberivoldik 0,12 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on kindlaks määramata.
8. Kui jagada 1,18 ja 2,28 grammi vastavalt märgitud pakendite arvuga, ilmneb, et esmalt mainitud neljas pabervoldikus oli keskmiselt 0,28 grammi marihuaanat ja 10-s fooliumpakendis, mis asusid sigaretipakis, oli samuti keskmiselt 0,28 g marihuaanat. See on sarnane 0,29-grammise eraldiseisvalt ära võetud kanepiõisiku pakendiga. Kokkuvõttes olid Deniss Torotškovi poolt pakendatud kogused 0,28-0,29-grammised. Nagu nähtub Torotškovi ülekuulamisest, väidab tema, et ta pakendas 0,3 grammi kaupa ning samast kogusest rääkis ka D T.
9. Kõige selle taustal tekib kohtul kahtlus, kas Dmitri Nikitin ikkagi päriselt ütles ülekuulamisel, et doosid, mille Torotškov tema juurde hoida andis, olid just täpselt 0,33-grammised. Kuna ülekuulamise juures ei olnud ka kaitsjat, siis puudub kohtul kindlus, kui täpselt teadvustas Nikitin ülekuulamisel, mida protokolli trükitav väga täpne kogus 0,33 g tagajärje mõttes tähendab. Nagu nähtub Nikitini ja Torotškovi ütlustest, ei kaalunud Nikitin aine koguseid ja ei viibinud ka selle juures, samuti ei ole läbiotsimisel ega muu uurimistoiminguga tuvastatud, et tal oleks olnud kaal, millega narkootilisi aineid kaaluda. Märkimisväärne vastuolu tuleneb ka mõlemale noormehele 11 1-19-7624 esitatud süüdistustest . Nimelt on Torotškovile esitatud süüdistuses öeldud selgelt, et ta „pakkis omandatud marihuaanat doosideks 0,3 grammi marihuaanat pakikese sisse või paberist voldikutesse“. See vastab ka Torotškovi ütlustele. Kuivõrd pole mingeid andmeid, et Nikitini juures hoiti kellegi muu kui Torotškovi pakitud ainet, siis jääb arusaamatuks, miks pidanuks seal hoitud kogused suuremad olema. See pole loogiline ega usutav.
10. Eelöeldu pinnalt saab usutavalt väita, et Nikitini ülekuulamisprotokolli sattunud koguse määratlus ei ole oma detailsuses tõene. Miks see pole tõene, ei ole toimiku pinnalt võimalik tuvastada. Arvestades, et Nikitin on varem kriminaalkorras karistamata ja on vaevu täisealine, pole välistatud, et ta lihtsalt nõustus uurija pakutud umbkaudse numbriga. Number kui niisugune võis aga menetlusega tegelenud inimestele pähe tulla sellest, et Torotškovi (ja ka tunnistaja S ) sõnul müüs ta marihuaanat hinnaga 30 eurot 1 gramm, pakendades samas ühe grammi kolme pakendisse. Tõepoolest on 1 grammi kolmeks jagamise tulemuseks 0,33, aga tegelikkus (läbiotsimine, ekspertiisiakt, Torotškovi ütlused) on näidanud, et reaalsuses oli pakkides vähem. Kuna reaalselt kontrollida pole võimalik, milline kogus oli Nikitini kodus hoitud pakendei ja olemasolevad tõendid näitavad, et rohkem kui 0,28 – 0,30 grammi neis olla ei saanud, juhindub kohus KrMS § 7 lg 3 põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
11. Ka Nikitini kaitsja seadis prokuröri pakutud arvestusühiku 0,33 grammi kahtluse alla. Nagu ülal näidatud, on kohus kriitikaga süüdistuse aadressil nõus, aga ei soostu sellega, et aluseks tuleb võtta ülalmärgitud ekspertiisiaktist paberpakendi nr 7 maht, mis sisaldas marihuaanat kaaluga 0,12 grammi. Kohtu hinnangul ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et Nikitini juures hoitud pakendid olid ligi kolm korda väiksemad, kui Nikitin ise hindas. Samuti nähtub nii läbiotsimisprotokollist kui ekspertiisiaktist, et see 0,12-grammine pakend on erand teiste tüüpiliselt 0,28-0,30-grammiste pakendite hulgas. Nagu ka Torotškov ise ütles, oli tüüpiline müügipakend 0,30 grammi. Kui lähtuda eeldusest, mis paistab objektiivselt tõele vastavat, et Torotškov tarvitas ainet ka ise ja sellevõrra tegi klientide pakendid veidi väiksemad (nö pettis ostjaid veidi), siis on endiselt loogiline arvata, et Nikitini juures hoitavad pakendid sisaldasid 0,28-0,30 grammi. Samuti on oluline, et Nikitin rääkis, et Torotškov hoidis tema juures fooliumpakendis marihuaanat – läbiotsimisprotokollist ja ekspertiisiaktist nähtuvalt sisaldasid leitud fooliumpakendid 0,28-0,29 grammi marihuaanat. Kaitsja viidatud 0,12-grammine pakend ei olnud fooliumis, vaid paberis. Kokkuvõttes pole ühtegi loogilist põhjust arvata, et pakendid, mida hoiti Nikitini juures, sisaldasid vaid 0,12 grammi ainet, seda enam, et kuna Nikitin oli ka ise marihuaanatarvitaja ja koos Torotškoviga tarvitati iga kord ära ühe pakendi jagu marihuaanat, siis on ülimalt ebatõenäoline, et ta poleks sellist märkimisväärset lahknevust märganud.
12. Kokkuvõttes leiab kohus, et arvestades kõiki eelnevaid ebaselgusi ja asjaolusid, saab võtta Nikitini juures hoitava koguse suurusena arvesse minimaalselt 0,28 grammi marihuaanat. Arvestades eespool viidatud kahtlusi, mis kohtul on Nikitini ütluste detailide usutavuse osas (otsuse p 40), pole kohtul ka kindlat veendumust, millise koguse osas oli Nikitinil hoidmise tahtlus. Seetõttu ei arenda kohus ka mõttekäiku, et ehk oli Nikitini tahtlus suunatud suurema hulga marihuaana hoidmisele, kui ta tegelikult hoidis.
13. Süüdistuses on hoitud narkootilise aine arvutused tehtud sellel eeldusel, et Torotškov jättis 5l korral hoida 8-10 pakikesest koosneva partii. See vastab mõlema asjaosalise ütlustele. Siingi tuleb juhinduda KrMS § 7 lg 3 põhimõttest ja tõlgendada kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Kuna ei ole teada, kas ja millal oli hoitava koguse suurus suurem kui 8, tuleb igakordse hoitava kogusena võtta aluseks 8 pakikest. Nikitini ütlustest nähtub aga, et iga kord suitsetati pärast sellest toodud kogusest ära ühiselt üks pakike – ükski tõend seda mõttekäiku ümber ei lükka ja arvestades, et tasuta marihuaana oligi Nikitini jaoks asja mõte, siis kõlab see usutavalt. Seega saab öelda, et edasimüügi eesmärgiga hoidis Nikitin enda juures igakordselt 7 pakikest, sest üks pakike oli alati mõeldud juba talle endale tarvitamiseks. Selliselt saab kokku arvutades kokku kogusena mitte enam kui 9,8 grammi edasimüügiks mõeldud marihuaanat (0,28x5x8). 12 1-19-7624
14. Süüdistuses on leitud, et Nikitini hoitud narkootilisest ainest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Seda väites on prokurör tuginenud kriminaalasja lisatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 18E-LÕX0001 teises kriminaalasjas (I kd, tl 214-216), mille kohaselt üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldavaid kanepiõisikuid (marihuaanat) vajatakse 5-10 grammi, et tekitada narkojoovet kümnele inimesele. Kuivõrd Nikitini juurest narkootilist ainet ei leitud, siis ei ole teada, milline oli täpselt tema juures hoitud aine THC-sisaldus. Kui juhinduda Torotškovi juures leitud marihuaanast, siis ei anna see kindlat vastust: leitud aine THC-sisaldus on ebaühtlane ja varieerus tuvastatud juhtudel 4.7 % – 19 % vahel, aga ühel juhul (0,12-grammine kogus) ei õnnestunudki koguse nappuse tõttu (sisuliselt tehnilistel põhjustel) sisaldust tuvastada. Kuivõrd aga kogu aine, mille THC-sisaldust oli võimalik tuvastada, sisaldas THC-d vähemalt 4.7% protsenti ja kogu aine pärines samalt tarnijalt, siis on antud juhul mõistuspärane eeldada, et ka tema juures hoitud aine sisaldas enam kui 0,2 protsenti THC-d, ilmselt lausa vähemalt 4.7 % THC.
15. Kui võtta aluseks enam kui 0,2-%-line THC-sisaldus, mida kohus loeb tõendatuks, jääb olemasolevate tõendite najal küsitavaks, kas Nikitini käes hoiul olnud 9,8-st grammist marihuaanast oleks saanud 10 inimest joobnuks. Prokuröri poolt esitatud ekspertiisiakt sisaldab ebamäärasust, mida olemasolevate tõenditega kõrvaldada ei saa. Kui asuda seisukohale, et marihuaanat on kümnele inimesele joobe tekitamiseks vaja 5-10 grammi, siis tähendab see, et 5 ja 10 grammi vahele jääva koguse puhul ei ole teada, kas see tekitab kümnele inimesele narkojoobe - see võib tekitada, aga ei pruugi. 9,8 grammi langeb just sellesse ebakindluse vahemikku. Sellest ei piisa selleks, et lugeda süüdistuse objektiivne tunnus kahtluseta tõendatuks. Teo koosseisupärasus
16. Dmitri Nikitini tegu on süüdistusaktis kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 1 järgi ehk isikute grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena, s.o valdamisena ja hoidmisena.

1. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Kanep, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületab 0,2%, ja selle töötlemisproduktid (sh marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri
2. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 järgi loetakse narkootiliste-, psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, transiit ning tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.
3. Nagu eespool (p-d 44 ja 45) leitud, tõdeb kohus kogutud tõendite pinnalt, et Dmitri Nikitin valdas ja hoidis kooskõlastatult Deniss Torotškoviga oma kodus narkootilist ainet marihuaanat, mille THC-sisaldus oli enam kui 0,2 %. Nad käitlesid narkootilist ainet ebaseaduslikult, sest neil polnud selleks vastavat meditsiinilist eesmärki ega luba, aga samuti ei teinud nad seda ka teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
4. Nagu p-s 43 märgitud, on kohtu hinnangul tõendatud, et Nikitin käitles kokku 9,8 grammi marihuaanat. Siinkohal on kohus nõus prokuratuuriga, et erinevad hoidmisjuhtumid on üksnes näiliselt erinevad episoodid ja neid ei ole põhjust käsitleda erinevate, korduvate kuritegudena. Seetõttu on õigustatud, et Nikitinile ei ole esitatud süüdistust

§ 184

lg 2 p 2 järgi ehk narkootilise aine käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo. 13 1-19-7624

1. Hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide käitleja tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Riigikohus on pidanud õigustatuks väikeste narkootiliste ainekoguste liitmist, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest teatud ajaperioodi jooksul (RKKKo 3-1-1-51-05). Käesolevas asjas on õigustatud käsitleda Nikitini tegevust narkootilise aine hoidmisel ja valdamisel ühtse tegevusena. Nagu tema ja Torotškovi ütlustest nähtub, oli hoiupaiga võimaldamine sisuliselt tähtajatu kokkulepe kahe sõbra vahel, mille eest Nikitin sai ka juba ette teadaolevat tasu ehk tasuta marihuaanat. Samuti toimus kõik üsna lühikese ajavahemiku jooksul ja oluline on seegi, et hoiukohaks oli üks ja sama kindel paik.
2. Narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel peab lähtuma NPALS § 31 lg-st
3. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Selle sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Reeglina peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule.
4. Riigikohus on korduvalt ka rõhutanud (nt RKKKo-d nr 3-1-1-7-14 ja 3-1-1-95-16), et puudub üldtunnustatud kokkulepe selle kohta, millise institutsiooni arvamus narkootilise aine suurt kogust kinnitaks või mis oleks autoriteetne ja legitiimne, mis tähendab, et selles küsimuses kohaldub tõendite vaba hindamise põhimõte. Nii on Riigikohus leidnud juhtudel, kus narkootilist ainet kätte ei saadud, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt RKKKo nr 31-1-121-06, p 13, ja nr 3-1-1-68-09, p 8.5). Järelikult ei hälbi NPALS § 31 lg-st 3 ega ka senisest kohtupraktikast võimalus mõnel erandjuhul tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus puhta aine kogust kindlaks määramata. Ka Nikitini juures hoiul olnud aine puhul on tegu olukorraga, kus ainet kätte ei saadud. Neil juhtudel on peetud teatud asjaoludel lubatavaks narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada näiteks ka tunnistajate ütlustele tuginevalt. Praegusel juhul pole sellest abi, pole tõendeid, millest järeldada, kas ja kellele konkreetsed Nikitini juures hoiul olnud partiid müüdi.
5. Käesolevas asjas on teada, et hoiule antud aine oli doosidena välja mõõdetud ja iga doosi suurus oli eelduslikult 0,28-0,29 grammi (kuigi Torotškov müüs neid ise enda sõnul 0,3grammistes kogustes). Kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada ka teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti (vt RKKKo nr 3-1-1-89-13, p 12), mida ongi käesolevas asjas tehtud. Kohus jõudis kahe ekspertiisi andmetele tuginedes järeldusele (otsuse p-d 42-45), et Nikitini käes olnud narkootiline aine ei küündinud tõsikindlalt suure koguseni ehk koguseni, mis tekitaks joobe kümnele inimesele.
6. Seega ei saa tõsikindlalt rääkida süüdistatava poolt suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kohtu hinnangul pole ka põhjust tagastada lühimenetluse toimikut nende ebaselguste kõrvaldamiseks, sest täiendtavate tõendite kogumine selles küsimuses pole perspektiivikas. Kokkuvõttes ei saa jaatada D. Nikitini käitumise vastavust

§ 184

lg 2 p 1 objektiivsetele tunnustele, sest puudub oluline koosseisu tunnus – suur kogus. 55. Järgnevalt vajab kontrollimist, kas süüdistatava käitumine võib vastata

§ 183lg 2 p 1 tunnustele.

Nimetatud sätte dispositsioon ei nõua mingi kindla koguse narkootilise aine käitlemist. 14 1-19-7624

§ 183

lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt.

§ 183lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt.

56. Nagu leidis eespool tõendamist (p-d 41-45), valdas Dmitri Nikitin kooskõlastatult Deniss Torotškoviga oma kodus ebaseaduslikult narkootilist ainet marihuaanat, mille THC-sisaldus oli enam kui 0,2 %. Deniss Torotškov ja Dmitri Nikitin kasutasid Nikitini kodust tuba müügiks mõeldud keelatud narkootilise aine rutiinse hoiukohana sellal, kui Torotškov käis koolis. Sellise hoiuteenuse osutamise eest sai Nikitin tasuta marihuaanat suitsetada. Torotškov valdas niisiis Nikitini juures kaudselt oma narkootilisi aineid ja Nikitinil oli otsene valdus, kuna ta hoidis neid aineid vahetult oma arvutilaua sahtlis. Samuti valdasid nad koos marihuaanat, tuues ja paigutades marihuaanat hoiukohta, valides sealt ühiseks tarvitamiseks osa pakikesi ja valides ülejäänu omakorda äraviimiseks. 57.

§ 21

kohaselt on kuriteo täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades ning kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Käesoleval juhul tegutsesid Nikitin ja Torotškov Nikitini juurde tarnitava, seal hoitava ning sinna viimise, äratoomise ja hoidmise raames vallatava narkootikumi käitlemisel kooskõlastatult ja ühiselt.

1. Mõlema isiku puhul on valdamise osas tegu funktsionaalse kaastäideviimisega, st valdamise eest vastutavad mõlemad täideviijatena ja grupis, ehkki vahetu valduse kohaks on Nikitini kodu. Lähtudes teovalitsemise teooriast paneb teo täideviijana toime isik, kes hoiab koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all. Kaastäideviimine ehk funktsionaalne teovalitsemine leiab aset siis, kui tegu pannakse toime ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga, just nagu seekord. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Narkootilise aine käitlemisel on seega teo täideviijaks ka isik, kes tahtlikult täidab objektiivse koosseisu tunnuseid, mh valdab narkootilist ainet, teostades selle üle tegelikku võimu, ka juhul, kui ta teeb seda teise isiku korraldusel (vt ka RKKKo 3-1-1-64-14). Ühise ja kooskõlastatud tegevuse puhul ei pea olema isikute panused või rollid võrdsed. Käesoleval juhul need seda ei olegi, kuna domineeriv roll on selgelt Torotškovil.
2. Kohus on erinevalt kaitsjast veendumusel, et ka Dmitri Nikitinile saab omistada valdamise justnimelt edasiandmise eesmärgil. Mõlemale oli teada, et selle eesmärk ja mõte, et Nikitin valdaks ajutiselt Torotškovi asemel uimasteid vahetult, oli see, et Torotškov ei jääks selle ainega lõhna pärast vahele. Mõlemad teadsid, et see hoidmises väljenduv valdamine on vältimatult vajalik selleks, et Torotškov saaks tegeleda aine müügiga häirimatult edasi. Kui uimastid oleks lõhna pärast koolis avastatud, oleks need ära võetud ja neid poleks enam müüa saanud. Seee oligi selle põhjus, et uimastid üldse Nikitini juurde hoiule toodi. Nikitin oli samuti huvitatud sellest, et Torotškov turustaks marihuaanat, kuna tänu sõbra sellisele ärile sai ta kindlustada endale marihuaanale juurdepääsu. Seetõttu oli mõlema noormehe huvides, et Torotškovi narkoäri kestaks. Nikitin võttis ülekuulamisel omaks, et ta oli marihuaanast sõltuvuses ja oli huvitatud hoiukoha pakkumisest just põhjusel, et nii kindlustas ta endale tasuta marihuaana. Tasuta oli aga vaja seda saada seetõttu, et Nikitinil, nagu kriminaalasjast nähtub, pole sissetulekuallikat – ta elab ema kodus ema kulul. Kaitsja argument, et Nikitin tegutses sõpruse nimel, on inimlikult ilus, aga tegelikult vastuolus Nikitini enda ütlustega, mille kohaselt oli tema huvi siiski see, et ta saaks tasuta marihuaanat, mis omakorda sõltus otseselt sellest, et Torotškovi narkoäri jätkuks edukalt.
3. Seega on kohtu hinnangul piisavalt ja ammendavalt tõendatud, et nii Torotškov kui Nikitin tegutsesid XXX, Nikitini kodus narkootikume vallates ühise eesmärgiga – hoida Torotškovi 15 1-19-7624 narkokäitlemise-äri jätkusuutlikuna ja tagada, et ta saaks ka edaspidi marihuaanat inimestele edasi anda.
4. Kohtu hinnangul tegutses Nikitin kavatsetusega

§ 16lg 2 ls 2 tähenduses.

Ta kujutas endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi (edasiandmise ehk Torotškovi müügitegevuse jätkumise) saavutamise hädavajalik tingimus. Ka Nikitini enda ütlustest nähtub, et ta teadvustas täiel määral, et tema kokkuleppe tingimuseks Torotškoviga oli, et tema laseb hoida narkootikume teatud osa päevast enda juures kodus, et Torotškov nendega vahele ei jääks, ja seejärel viib Torotškov need müügikogusteks pakendatud marihuaanakogused edasi. See tsükkel pidi korduma ja selle kordumise ja selle käigus saadava marihuaana nimel Nikitin tegutseski. Samuti ei ole vähetähtis, et ta andis valdamise järel igakordselt narkootilise aine ka Torotškovile üle, ehk andis selle Torotškovile edasi (kuigi sõna otseses mõttes – andis tagasi) selleks, et Torotškov saaks selle edasi anda omakorda kolmandatele isikutele ehk käibesse. 62. Nagu juba

§ 184

kontekstis öeldud (p-d 49-50), tuleb Nikitini tegevust narkootilise aine valdamisel näha ühtse tegevusena, mis tugines ühel tähtajatul kokkuleppel kahe sõbra vahel, mille eest Nikitin sai ka juba ette teadaolevat tasu ehk tasuta marihuaanat. Nikitini ja Torotškovi koostööd Nikitini juures hoitava narkootilise aine valdamisel saab näha ühtse süsteemina, mille lammutamine üksikuteks näilisteks kuriteoepisoodideks poleks õigustatud. Antud juhul tooks selline lammutamine (ja seeläbi korduvuse punkti inkrimineerimine) kaasa ka süüdistatava olukorra halvendamise, kuna

§ 184kontekstis tugines süüdistus arusaamale, et Nikitin tegutses ühtse tahtlusega.

Seega ei näe kohus alust omistada Nikitinile

§ 183lg 2 punktis 2 nimetatud tunnust ehk korduvust.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 63. Eelnevast johtub, et Dmitri Nikitin tuleb mõista õigeks esialgse kuriteokvalifikatsiooni alusel ehk

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Selle asemel tuleb mõista ta süüdi

§ 183

lg 2 p 1 järgi selles, et ta valdas narkootilist ainet väikeses koguses ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil grupis koos Deniss Torotškoviga. Kvalifikatsioon ei ole üllatuslik, kuna kaitsja teadvustas seda ka kohtuvaidlustes. Samuti on oluline, et Dmitri Nikitinile esitatud süüdistuses sisaldusid kõik

§ 183lg 2 p 1 kuriteo elemendid, sh tegutsemine edasiandmise eesmärgil.

B. Deniss Torotškovi süüdistuse põhjendatus 64. Süüdistatav Deniss Torotškovi süü on tõendatud tegudes, mis on kvalifitseeritavad

§ 184

lg 2 p 1 ja

§ 185lg 1 järgi.

Kuna tema tegevus ei vasta vastavalt süüdistuses inkrimineeritud kuriteokvalifikatsioonidele

§ 184

lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi, tuleb ta nendes karistusseaduse punktides õigeks mõista. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt. B. 1. Deniss Torotškovi süüdistus

§ 184järgi 65.

Deniss Torotškovi süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel järgmises: …tema, ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid, tegutsedes grupis koos Dmitri Nikitin´iga ühiselt ja kooskõlastatult, käitles narkootilist ainet marihuaanat suures koguses edasimüügi eesmärgil korduvalt, nimelt ajavahemikul alates 2018.a.septembrist kuni 11.12.2018.aastani omandas tuvastamata isiku käest XXX juures korduvalt suurtes kogustes narkootilist ainet marihuaanat 10 grammi korraga hinnaga 20 eurot 1 grammi narkootilise aine marihuaana eest, mille valdas ning hoidis oma elukohana kasutatavas korteris aadressil XXX, seejärel pakkis omandatud marihuuanat doosideks 0,3 grammi marihuaanat pakikese sisse või paberist voldikutesse, pakitud narkootikume hoidis enda valduses ning oma elukohajärgses korteris ning müüs edasi XXX linnas narkootilist aine marihuaana narkosõltlastele isikutele hinnaga 30 eurot 1 grammi marihuaana eest. Kokku omandas D.Torotškov tuvastamata isikult narkosõltlastele isikutele edasimüügiks vähemalt 50,6 grammi marihuaanat kogusummas vähemalt 1012 eurot. Deniss Torotškov müüs marihaanat edasi XXX linnas narkosõltlastele isikutele hinnaga 10 eurot ühe doosi eest – 0,3 grammi kaupa, aga nimelt: R O ajavahemikus alates 2018.a. septembrist kuni 11.12.2018.a. XXX linnas marihuaanat kolme päeva tagant 1 doosi marihuaanat 0,3 grammi marihuaanaga sees 10 eurot doosi eest, s.o vahemalt 10,2 grammi kokku summas 306 eurot. 16 1-19-7624 V T ajavahemikus alates 2018.a. septembrist kuni 11.12.2018.a. XXX linnas marihuaanat kolme päeva tagant 1 doosi marihuaanat 0,3 grammi marihuaanaga sees 10 eurot doosi eest, s.o vähemalt 10,2 grammi kokku summas 306 eurot. D T ajavahemikus alates 2018.a. septembrist kuni 11.12.2018.a. XXX linnas marihuaanat kolme päeva tagant 1 doosi marihuaanat 0,3 grammi marihuaanaga sees 10 eurot doosi eest, s.o vähemalt 10,2 grammi kokku summas 306 eurot. Samuti Deniss Torotškov ajavahemikul alates 2018.a.septembrist kuni 11.12.2018.a. korteris aadressil XXX vähemalt viiel korral andis Dmitri Nikitinile narkootilist ainet marihuaanat hoidmiseks 8-10 pakikese kaupa 0,33 grammi narkootilise ainega sees, s.o vähemalt 3 grammi marihuaanaga iga kord, kokku 15 grammi marihuaanat summas 300 eurot, millised Dmitri Nikitin hoidis D. Torotškov´i palvel oma elukoha kasutatavas korteris aadressil XXX arvutilaua sahtlis kuni 11.12.2018.a., kokku D.Nikitin omandas D.Torotkov´i käest, valdas ning hoidis oma elukohana kasutatavas korteris 15 grammi marihuaanat. Ülejäänud osa narkootilist ainet marihuaanat võeti politsei poolt ära 11.12.2018.a. teostati läbiotsimise käigus D.Torotškov´i elukohajärgses korteris aadressil XXX, mille käigus kontrolliti Toroškovi isikut ning võeti D.Torotškovi jopest ära müügist allesjäänud narkootiline aine: 1 paberivoldik 1,18 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 19%, 1 fooliumpakend 2,84 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 10%, 1 fooliumpakend 0,29 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 8,5%, 1 paberivoldik 0,42 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 4,7%, 1 paberivoldik 0,35 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 9,8%, 1 paberivoldik 0,12 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on kindlaks määramata. Seega võeti 11.12.2018.a.a D.Torotškov´ilt kinnipidamisel kokku 5,2 grammi marihuaanat vastavalt ekspertiisiaktile 19E-AN0020. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 3 järgi on narkootiliste-, psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete käitlemine, nende tarvitamine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, säilitamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kanep, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületab 0,2%, ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 18ELÕX0001 üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldavaid kanepiõisikuid (marihuaanat) vajatakse 5-10 grammi, et tekitada narkojoovet kümnele inimesele. Sel moel pani Deniss Torotškov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise, hoidmise poolt, isikute grupis, olles isikuna, kes on varem toime pannud 12. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel.

Faktilised asjaolud

1. Eelmainitud süüdistus sisaldab palju kuriteokoosseisu seisukohalt tarbetud infot, aga esmalt on oluline, et süüdistuses kirjeldatud asjaoludest on vaidluseta tõendatud see, et Deniss Torotškov käitles ajavahemikul alates 2018.a. septembrist kuni 11.12.2018 narkootilist ainet marihuaanat, sh omandas seda mitmel korral tuvastamata isiku käest XXX 10 grammi korraga hinnaga 200 eurot, seejärel valdas ja hoidis ainet oma elukohana kasutatavas korteris aadressil XXX, seejärel pakkis omandatud marihuaanat kuni 0,3 grammiste doosidena fooliumi või paberist voldikutesse, pakitud narkootikume hoidis enda valduses ning oma elukohajärgses korteris, vahetevahel koolitundide ajal ka Dmitri Nikitini juures XXX, ning viimaks müüs marihuaanat edasi (hinnaga 1 gramm 30 eurot) XXX linnas erinevatele isikutele, sh R O ja D T.
2. Nende asjaolude kohta andis kahtlustatav Deniss Torotškov 12.12.2018 ja 01.04.2019 ülekuulamistel, mille sisu on kajastatud käesoleva otsuse p-s
3. Lisaks kinnitas süüdistatav 12.12.2018 ülekuulamisel, et sai raha marihuaana ostmiseks (vähemalt algul) vanematelt, kes ei teadnud, et ta tarvitab marihuaanat. Samuti ütles ta, et ostnud esimesel korral 10 grammi marihuaanat, müüs ta sellest umbes 7,5 g 5-6 päeva jooksul edasi, ülejäänu tarvitas ise ära; edaspidi toimis iga uue 10 grammi saamisel samamoodi. Ta müüs peamiselt oma sõpradele, sh R O, V T, D T – 0,3 grammi 10 euroga iga kolme päeva tagant. Viimati omandas ta 10 grammi marihuaanat 08.12.2018 kella 18:00 paiku. 01.04.2019 ülekuulamisel (I kd, tl 187-197) ütles Torotškov lisaks, et marihuaanat otsustas ta hakata müüma siis, kui sai täisealiseks, selleks et teenida raha – selleks ajaks suitsetas ta juba seda ise kaks korda nädalas ja kogu vaba raha läks marihuaana peale. Ta kasutas vahepeal dooside mõõtmiseks kaalu, aga siis viskas selle ära. Ta müüs hinnaga 1 gramm 17 1-19-7624 30 eurot. Ostjad olid algusest ehk 2018.a septembrist peale tema sõbrad, sh R O, V T , D T, aga ka 7-8 võõrast noormeest, kes helistasid talle, nende seas üks Leonid. Nad ostsid süstemaatiliselt – 1-3 korda nädalas, enamasti kaks. Sõbrad ostsid talt tavaliselt kuu alguses, kui nende vanemad neile raha andsid, kuu lõpus nõudlus vähenes. Viimase koguse ostis ta 08.12.2018 kella 18:00 paiku XXX juures samalt isikult, kellelt oli kogu aeg ostnud. Läbiotsimise ajaks oli ta osa sellest juba müünud oma sõpradele O , T ja S , kes olid läbiotsimise hetkel tema korteris, kus tarvitasid koos marihuaanat. Pärast läbiotsimist 11.12.2019 ta enam marihuaanaga ei tegele.
4. Mis puudutab marihuaana hoidmist Dmitri Nikitini juures ja talle suitsetamiseks edasiandmist, siis sellekohast süüdistust kinnitavad Dmitri Nikitini ja Deniss Torotškovi kokkulangevad ütlused on refereeritud otsuse p-des 33-
5. Kohus jääb ka siinkohal seisukoha juurde, et mis puudutab marihuaana valdamist Nikitini korteris (Nikitin otsese valdajana, Torotškov kaudse valdajana), siis tegutsesid mõlemad noormehed siin ühiselt ja kooskõlastatult ning tõendatud on, et nad valdasid nii koos 9,8 grammi marihuaanat (otsuse p-d 31-62, eriti 37-43, 57-62).
6. Torotškovi ütlusi marihuaana käitlemise (sh valdamise ja edasiandmise) kohta kinnitavad igati ka D T ütlused tunnistajana (I kd, tl 181-186), milles ta ütleb, et tuttavate soovitusel pöördus ta 2018.a sügisel marihuaana saamiseks Deniss Torotškovi poole ning ostis oktoobri algusest alates temalt 0,3 grammi kaupa 10 euro eest fooliumi pakitud marihuaanat kokku umbes 10-11 korda. Ostis seal, kus oli kohtumine kokku lepitud, paaril korral Denissi elukohas XXX tänaval, aga ka mujal. Tavaliselt helistas ta selleks Torotškovile, aga mis numbrile, ei mäleta. Ta ostis ainet ajani, kui toimus läbiotsimine Torotškovi juures. Seda, et Deniss Torotškovil oli alati marihuaanat, kinnitas oma ütlustes ka 11.12.2018 üle kuulatud V T (I kd, tl 74-79), kes ütles, et ta käib paar korda nädalas Denissi juures külas (XXX), kus suitsetavad koos marihuaanat; seal oli ta ka 11.12.2019 kella 19.00 paiku, kui nad suitsetasid neljakesi koos Denissi, R O ja I S koos marihuaanat. Ta on kuulnud ka, et Denissi käest saab marihuaanat osta. 11.12.2018 kuulati tunnistajana üle ka R O (I kd, tl 54-59), kes ütles, et 11.12.208 kell 19:00 paiku kutsus I S ta Denissi juurde XXX ja seal tarvitasid nad koos marihuaanat. Denissi tunneb ta kolm aastat. Korteris olid koos lõpuks tema, Deniss, I ja nende kõigi tuttav V T ning nad suitsetasid marihuaanat ämbri abil (ämbris oli vesi, vees plastpudeli osa, milles marihuaana ja kõik tõmbasid mahvi kaupa. Siis tuli sinna politsei.
7. Tunnistajana kuulati 22.02.2019 üle ka I S (I kd, tl 169-173), kes ütles, et teadis alates 2018.a sügisest, et Deniss müüb marihuaanat – Deniss ise ütles seda talle uhkustades, ka ta ise ostis temalt. 2018.a detsembris, kui tuli politsei, oli ta Denissi korteris ja suitsetas seal marihuaanat koos Denissi, R O ja S. Tol korral Deniss lihtsalt kostitas neid.
8. Lisaks on 22.02.2019 tunnistajana üle kuulatud A T (sünd XXX.a; I kd, tl 163-168), kes ütles, et tunneb Denissi kolm aastat ja Deniss ise rääkis talle kuu aja eest, et müüb marihuaanat. Siiski nähtub tema ütlustest, et ta teadis sellest, et Deniss müüb marihuaanat, juba varem, sest ütleb, et läks 2018.a detsembris Denissis juurde just selleks, et suitsetada. Ta tahtis osta „käbisid“ (pakendatuna fooliumisse), millest pidi jätkuma kaheks korraks, ja selleks oli kaasas 10 eurot. Korteris nr XXX tänaval olid aga ees politseinikud ja ta peeti kinni.
9. Eeltoodud ütlused (p-d 67-71) kinnitavad koos seda, et 2018.a septembrist 11.12.2018 käitles Deniss Torotškov marihuaanat erinevatel viisidel – omandas, valdas, hoidis, tarvitas, andis edasi. Marihuaana omandamise asjaolud on tõendatud ennekõike Deniss Torotškovi enda ütlustega, kus ta keeldub nimetamast tarnijat, aga annab järjekindlalt ütlusi, et ostis iga kord 10-grammi kaupa, et seda siis vähemas osas ise tarvitada ja suuremas osas doosidena edasi müüa. Kuna Torotškov andis järjekindlalt ütlusi, et ta tegeles aine doosideks pakendamise ja kaalumisega, sh vahepeal ka kaalu abil, ise ning tal oli otsene majanduslik huvi selle vastu, et talle müüdud kogus vastaks tegelikkusele, siis pole mingit põhjust kahelda tema hinnangus, et ta sai oma varustajalt igakordselt 10 grammi narkootilist ainet, mida ta valdavalt müüs edasi 0,3-grammiste doosidena. Seda, et ta omandas marihuaanat edasimüügiks, kinnitavad ka tunnistajate/klientide ja Nikitini ütlused. 18 1-19-7624
10. Kuigi Torotškov ostis tõendite kohaselt marihuaanat viimati 08.12.2018, siis nagu kinnitavad nii tema kui ka eelmainitud tunnistajate ütlused, hoidis, valdas ja andis ta seda edasi viimati 11.12.
11. See, et ta narkootikume müüs, oli teada üsna laias ringis, nagu nähtub tunnistajate ütlustest, ja oma teenust reklaamis Torotškov ise.
12. Samuti kinnitavad eelöeldud viisil käitlemist, sh edasiandmist, läbiotsimisprotokoll 11.12.2018.a. teostatud läbiotsimise kohta (I kd, tl 7-33) D.Torotškov´i elukohas aadressil XXX ja narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0020 (I kd tl 176-178). Neist nähtub, et, et 11.12.2018.a.a võeti D.Torotškov´ilt ära kokku 5,2 grammi marihuaanat, mis koosnes enamasti 0,28-0,30grammistest kogustest/pakenditest (vt otsuse p-d 37-38). Narkootiline aine pakendamise fakt ja viis leidmise hetkel kinnitab koosmõjus eeskätt Torotškovi enda ütlustega, et ta käitles ainet edasiandmise eesmärgil, kuna see oli pakendatud müügikogusteks. Nagu ka Torotškovi ja tunnistaja T ütlused demonstreerivad, müüs ta tüüpiliselt 0,3-grammiste koguste kaupa (teiste tunnistajate ütlused nii täpselt kogustest ei räägi).
13. Läbiotsimisprotokoll ja ülalviidatud ekspertiisiakt tõendavad süüdistuses märgitud asjaolu, et 08.12.2018 leiti läbiotsimisel Torotškovi kodus XXX eelloetletud erinevates pakendites marihuaanakogused. Läbiotsimisprotokollist (I kd, tl 8-13) nähtub, et läbiotsimise rakendamisel ütles Torotškov, et annab vabatahtlikult välja oma riietes oleva marihuaana, mis on doosideks jagatud: „Minu seljas oleva jope taskutes on minigrip-kilekotike, mille sees on paberisse keeratud pulbritaolise marihuaana doosid. Peale selle jope teises taskus on pakk, milles olid sigaretid Winston, milles on nö kanepiõisikud – marihuaanataime kokkukeeratud tükikesed, mis on fooliumisse keeratud.“ Protokollist nähtuvalt leitigi noormehe jope rinnataskust minigripkilekotike paberisse keeratud taimse päritoluga ainete doosidega, mida oli neli, ja test näitas, et tegemist on marihuaanaga. Jope vasakust taskust leiti Winston sigarettide pakk, kus olid fooliumi keeratult 10 kanepiõisikut. Jope vaatlusel leiti sigaretipakiga samast taskust veel üks fooliumi keeratud kanepiõisik. Lisaks leiti toa põrandalt kaks paberipakikest taimse ainega, millel oli iseloomulik lõhn, ning kirjutuslaual olevalt lambialuselt pabervoldik taimse ainega, millel samuti iseloomulik lõhn. Kõiki neid leide on kajastatud ka läbiotsimisprotokollile lisatud fototabelitel (I kd, tl 17-28). Kõigi leitud taimsete ainete osas leidis ekspertiisi käigus (vt otsuse p 37) kinnitust, et tegemist on marihuaanaga, mille THC-sisaldus jäi 4.7 – 19 protsendi vahele. THC-osakaalu kõige väiksemas pakikeses (voldik 0,12 g marihuaanaga, mis leiti lambialuselt) oli ekspertiisiakti kohaselt nii väike kogus, et THC täpset sisaldust ei õnnestunud tuvastada.
14. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et süüdistuses on faktilised vead, mis ei puuduta küll otseselt aine kogust ega sisaldust, vaid pakendite hulka. Nimelt leiti süüdistuse kohaselt 1 paberivoldik 1,18 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 19% ja 1 fooliumpakend 2,84 grammi marihuaanaga, mille THC sisaldus on 10%, kuigi tegelikult oli tegu (vt otsuse p 37) vastavalt 4 pabervoldikuga ja 10 fooliumpakendiga. Kohtu hinnangul ei ole sel siiski süüdistuse kvalifitseerimise ja süüdistatava kaitseõiguse seisukohalt määravat tähendust, kuna etteheidetav kogus ja selle THC-sisaldus jääb endiselt samaks.
15. Kuigi kohtu hinnangul on tõendatud, et Torotškov müüs ehk andis edasi marihuaanat erinevatele inimestele (süüdistuses on neid miskipärast nimetatud narkosõltlasteks, kuigi mingeid meditsiinilisi tõendeid nende sõltuvuse kohta pole esitatud), puudutab kohus ka konkretiseeritud etteheiteid marihuaana edasiandmise osas. Süüdistuse kohaselt müüs D. Torotškov 1) R O ajavahemikus alates 2018.a. septembrist kuni 11.12.2018.a. XXX linnas marihuaanat kolme päeva tagant 1 doosi marihuaanat 0,3 grammi marihuaanaga sees 10 eurot doosi eest, s.o vahemalt 10,2 grammi kokku summas 306 eurot; 2) V T ajavahemikus alates 2018.a. septembrist kuni 11.12.2018.a. XXX linnas marihuaanat kolme päeva tagant 1 doosi marihuaanat 0,3 grammi marihuaanaga sees 10 eurot doosi eest, s.o vähemalt 10,2 grammi kokku summas 306 eurot; ning 3) D T ajavahemikus alates 2018.a. septembrist kuni 11.12.2018.a. XXX linnas marihuaanat kolme päeva tagant 1 doosi marihuaanat 0,3 grammi marihuaanaga sees 10 eurot doosi eest, s.o vähemalt 10,2 grammi kokku summas 306 eurot. 19 1-19-7624
16. R O on oma ütlustes eitanud, et ta üldse teab, et Torotškov tegeleb marihuaana müügiga, kuid see, et Torotškov talle marihuaanat müüs, on tõendatud siiski Torotškovi enda ütlustega, kelle sõnul ta müüs R O ja teistele oma sõpradele septembrist 2018 kuni kinnipidamiseni 08.12.2018 0,3 grammi 10 euro eest umbes iga kolme päeva tagant (12.12.2018 ülekuulamine) või umbes 2 korda nädalas (01.04.2019 ülekuulamine).
17. Torotškovi ütlustes ei ole põhjust kahelda. Tal pole vähimatki põhjust selliselt enda huvide vastaselt valetada, seda enam, et Torotškovi ütlustest ilmneb, et valetamine pole tema taktika: ta kas räägib asjaoludest nii nagu need on või jätab need selgelt avaldamata (nt talle marihuaanat müünud inimese andmed). Kaitsja seisukoht, et Torotškov, kes noore inimesena võis kaitsjata ülekuulatuna anda ennast rõõnavaid ebatõeseid ütlusi, ei veena kohut ja kohus ei näe mingit põhjust Torotškovi ütlustes kahtlemiseks. Ta andis need küll kaitsjata, aga ta ei olnud vahi all ja kahe ülekuulamise vahele jäi pikk aeg, mille jooksul tal oli võimalus konsulteerida nii kõikvõimalike inimestega kui ka ümber mõelda. Ta aga ei mõelnud ümber, vaid andis järjekindlaid ütlusi, mis olid asjalikud ja detailsed. Samuti on ütluste sisu selline, et kohus ei taju siin mingit ülemäärast survestatust – Torotškov on jäänud endale kindlaks selles osas, et ta ei ole avaldanud isiku andmeid, kellelt ta ainet ostis. Seega on ta rääkinud seda, mida on pidanud võimalikuks ja ülejäänut pole rääkinud. Ka on kohtu jaoks oluline, et süüdistatav väljendas istungil viimases sõnas kaitsja suhtumisele risti vastukäivat seisukota – ta oli pahane, et prokurör väitis, justkui ta oleks kohtus muutnud oma ütlusi, ning rõhutas, et ta pole mingeid ütlusi muutnud ja rääkis kõik nii, nagu see oli (II kd, tl 87). Torotškov väljendas ennast selgelt ja käitus nii, nagu talle oleks oluline tõtt rääkida ja see oleks uhkuse asi. Seega on Torotškov kohtu jaoks ütluste andjana – erinevalt kaitsja hinnangust – kõigiti usaldusväärne.
18. Erinevalt Torotškovist on R. O selles osas ütluste andjana ebausaldusväärne, mis on seletatav sellega, et ta soovib nii end paremas valguses näidata ja varjata pikaajalist narkootikumide tarvitamist. Kumbki neist ei eita oma pikaaegset tutvust ega ka enesestmõistetavat fakti, et 11.12.2018 leiti nad mõlemad koos narkootikume tarvitamas Torotškovi kodus. Nende ütluste usaldusväärsust ma tutvuse osas kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd, tl 9798), millest nähtub, et nende suhtlus oli äärmiselt tihe – pisut enam kui nelja kuu jooksul (juunioktoober 2018) helistas O Torotškovile 443 korda (keskmiselt enam kui kolm korda päevas) ja Torotškov O 153 korda, lisaks oli O tihedas suhtluses ka Nikitiniga. Arvestades neid asjaolusid, aga ka nt tunnistajate S ütlusi, mille kohaselt Torotškov hooples oma äriga, ei ole mingil määral usutav O jutt, kus ta eitab igasugust puudet Torotškovi kui marihuaanamüüjaga. Kohus jätab need eitavad ütlused tähelepanuta ja tugineb Torotškovi usaldusväärsetele ütlustele.
19. Tuginedes KrMS § 7 lg-le 3, saab kohus võtta selleks, et tuvastada, kui palju Torotškov O marihuaanat müüs, aluseks Torotškovi pakututest talle soodsama mudeli, st et ta müüs ajavahemikul september kuni 11.12.2018 kaks korda nädalas 0,3 grammi (tema 01.04.2019 ütlused). Kuna puuduvad mistahes tõendid (sh Torotškovi ütlused), et ta alustas müügiga just septembri alguses (jutt käib septembrist kui niisugusest), siis juhindub kohus ebaselguse korral taas süüdistatavale soodsamast eeldusest, et ta alustas tegutsemisega septembri lõpust. Selliselt arvutades leiab kohus, et tõendatuks saab lugeda 21 müügikorda (1 septembris, 18 oktoobris ja 2 detsembris) mis teeb kokku 28 x 0,3 = vähemalt 6,3 grammi, mis on mõnevõrra vähem kui süüdistuses märgitud 10,2 grammi.
20. Torotškovile on heidetud ette marihuaana müümist V T nimelisele isikule. T-nimelisele isikule marihuaana müümise kohta kriminaalasjas andmed puuduvad. Prokurör on tahtnud inkrimineerida Torotškovile ilmselt marihuaana korduvat müümist V T , kellele müümisest on kahtlustatav ise rääkinud, nimetades teda esimesel üekuulamisel T. Kuigi tegemist on äärmiselt taunitava veaga, on nimi veas siiski trükiviga ja tuleb möönda, et see pole kaitseõiguse tarvitamist kahjustanud. Ennast trükiveaga koostatud süüdistuses süüdi tunnistanud Torotškov ise pole teinud nime valest kirjutusviisist probleemi. V T marihuaana müümise tõendamisel on sama olukord kui eelmainitud O puhul. Torotškovil pole põhjust anda enda süüd raskendavaid valeütlusi, mistõttu kohus usub 20 1-19-7624 tema öeldut ja võtab müüdud koguse arvutamisel aluseks tema öeldud soodsama müügisageduse. Seega on alust arvata, et ta müüs T . 11.12.2018 kaks korda nädalas 0,3 grammi, mis teeb kokku 21 x 0,3 = vähemalt 6,3 grammi, mis on taas vähem kui süüdistuses märgitud 10,2 grammi.
21. Süüdistuses nimetatud D T puhul on prokuratuur jälle teinud nimekirjutuses rumala ja lohaka vea, nimetades teda D (nii nagu Torotškovgi oma ütlustes), aga see viga ei tee konkreetsete isikut tuvastamatuks ega kahjusta kaitseõigust. D T on kriminaalasjas üle kuulatud ja ta on tunnistanud, et ostis Torotškovilt oktoobri algusest umbes 2 korda nädalas 0,3 grammi kaupa ja kokku 10-11 korda. Kuna erinevalt teistest Torotškovi klientidest räägib T ostutehingutest ausalt, pole kohtu arvates põhjust tema ütlustes kahelda. Seejuures võtab kohus arvesse, et T on kandnud varem vangistust (enda ütluste kohaselt) ja seetõttu poleks tal põhjust enda peale valetada. Arvestades, et Torotškov andis ütlusi kõigi oma klientidest sõprade kohta üldiselt, isikuid eristamata, ja T ütlused on nende kliendisuhte osas konkreetsemad (alates oktoobrist ja 10-11 korda), võtab kohus arvesse T nimetatud tehingute hulga kui Torotškovile soodsama ja lähtub seega sellest, et üksiktehinguid oli
22. Seega peab kohus tõendatuks (nõustudes kaitsjaga), et Torotškov müüs T 10 doosi x 0,3 g = kokku vähemalt 3 grammi, mis on vähem kui süüdistuses märgitud 10,2 grammi.
23. Faktilistest asjaoludest rääkides on oluline seegi, et Torotškovile heidetakse ette, et ta omandas tuvastamata isikult edasimüügiks vähemalt 50,6 grammi marihuaanat. Arvutuskäik, mille abil sellise arvuni on jõutud, ei selgu süüdistusest, süüdistusaktist, süüdistuskõnest ega ka kriminaaltoimikust. Sellegipoolest loeb kohus selle koguse marihuaana omandamise Torotškovi poolt tõendatuks. 12.12.2018 ülekuulamisel ütles Torotškov, et ostis alates 2018.a septembrist kuni 08.12.2018 marihuaanat 10-grammiste koguste kaupa ja müüs selle ära ca 5-6 päevaga. 01.04.2019 ülekuulamisel täpsustas, et ta ostis sama inimese käest 10 grammi kaupa 200 euro eest marihuaanat kord nädalas. Kui arvestada esimese müügikorrana 2018.a septembri lõppu ja viimasena 08.12.2018, siis iganädalaste ostude korral teeks see kokku 11 x 10 g ehk kokku 110 grammi marihuaanat. Kui võtta arvesse, et Torotškov tarvitas sellest alati ise mingi osa ja võtta siin aluseks tema ütlused selle kohta, et ta tarvitas hiljemgi nagu esimesel korral ise 10-st grammist 2,5 grammi, so ¼, siis saab öelda, et edasiandmiseks omandas ta vähemalt 82,50 grammi marihuaanat. See on ka loogiline ja süüdistatava enda ütlustega kooskõlas. Torotškov rääkis ülekuulamisel, et lisaks oma sõpradest püsiklientidele (T , O, T, S) oli tal ka 7-8 muud regulaarset klienti ning lisaks andis ta osa ainet ka Nikitinile. Kuna kohus ei saa süüdistust raskendada, siis tuleb eelnimetatud arvutustele tuginedes lihtsalt möönda, et on tõendatud, et Torotškov ostis edasimüügiks vähemalt 50,6 grammi marihuaanat (so süüdistuses nimetatud koguse), kusjuures iga kord omandas ta korraga vähemalt 10 grammi marihuaanat. Teo koosseisupärasus
24. Deniss Torotškovi tegu on süüdistusaktis kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ehk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena isikute grupis, olles isikuks, kes on varem toime pannud

1. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo. Käitlemise vormidena on talle heidetud ette omandamist, valdamist ja hoidmist, aga ka müümist.
2. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Kanep, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületab 0,2%, ja selle töötlemisproduktid (sh marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri
3. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
4. Nagu eespool (p-d 44, 75-76) leitud, tõdeb kohus kogutud tõendite pinnalt, et Deniss Torotškov käitles (omandas, valdas, andis edasi ehk tarnis) narkootilist ainet marihuaanat, mille THC-sisaldus oli enam kui 0,2 %. Kui juhinduda Torotškovi juures leitud marihuaanast, siis ei anna see täpset 21 1-19-7624 vastust, milline oli iga marihuaanapartii THC-sisaldus, sest tema juurest leitud aine THC-sisaldus oliebaühtlane ja varieerus tuvastatud juhtudel 4.7 % – 19 % vahel, aga ühel juhul (0,12-grammine kogus) ei õnnestunudki sisaldust tuvastada, seega on teadmata, kas see oli üle või alla 0,2 protsendi. Kuivõrd aga kogu aine, mille THC-sisaldust oli võimalik tuvastada, sisaldas THC-d vähemalt 4.7% protsenti ja kogu aine pärines samalt tarnijalt, siis on antud juhul mõistuspärane eeldada, et kogu ühelt ja samalt varustajalt saadud aine sisaldas vähemalt 0,2 protsenti THC-d. Lisaks kinnitab seda, et aine ei saanud olla alla 0,2 % THC-sisaldusega ja pidi olema narkootilise (sh joovastava) toimega, asjaolu, et Torotškov tarvitas ka alati ise mingi osa oma edasimüügiks soetatud partiist. Ta oleks kindlasti märganud, kui ainel joovastav toime puudub või see on selgelt kehvema kvaliteediga. Midagi sellist Torotškov öelnud ei ole. Kõigil neil põhjustel saab mõistlikult ja loogiliselt asuda seisukohale, et kõik Torotškovi poolt käideldud marihuaana oli vähemalt 0,2 protsendise THC-sisaldusega. Kohtul ei ole selles osas kõrvaldamata kahtlusi.
5. Torotškov käitles narkootilist ainet ebaseaduslikult, sest tal polnud selleks vastavat meditsiinilist eesmärki ega luba, aga samuti ei teinud ta seda ka teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
6. Süüdistuses on leitud, et Torotškovi poolt käideldud narkootilisest ainest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele, mis on oluline selleks, et kvalifitseerida etteheidetavat tegu suures koguses narkootilise aine käitlemisena (vt ka käesoleva otsuse p-d 51-53).
7. Käesoleval juhul on sedastatavad erinevad kogused, sõltuvalt sellest, kas hinnata koguseid osategude lõikes eraldi või arvestada tervikuna kogu käideldud ainet, mida kohus luges tõendatuks 50,6 grammi ulatuses. Prokurör tugines suurt kogust argumenteerides kriminaalasja lisatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 18E-LÕX0001 teises kriminaalasjas (I kd, tl 214-216), mille kohaselt üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldavaid kanepiõisikuid (marihuaanat) vajatakse 5-10 grammi, et tekitada narkojoovet kümnele inimesele.
8. Nagu kohus ülal (p 87) märkis, on käesolevas asjas kohtu jaoks veenvalt tõendatud, et Torotškovi käideldud narkootiline aine oli kõik vähemalt 0,2-protsendilise THC sisaldusega. Seega on antud juhul joobe tekitamise tõenäosuse hindamisel põhjendatud viidata ekspertiisiaktile 18ELÕX0001, mis on küll tehtud teises kriminaalasjas, aga kus sisaldub hinnang mistahes kanepi/marihuaana joovastavale toimele, mille THC-sisaldus on 0,2 protsenti. Kohtu hinnangul on sellele teises asjas tehtud ekspertiisiaktile tuginemine kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (nt RKKKo-d nr 3-1-1-7-14, 3-1-1-95-16, 1-17-8179, jne), kus on leitud, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele, samuti võib seda tõendada isikute ütlustega. Riigikohtu arvates (RKKKo nr 3-1-1-7-14) ei saa narkootilise aine suure koguse olemasolu tõendada üldsõnalise viitega varasemale kohtupraktikale, küll võivad olla selliseks tõendiks konkreetsed kohtulahendid, mis sisaldavad eelviidatud andmeid.
9. Selliseks kohtulahendiks on Riigikohtu otsus nr 3-1-1-100-13, milles sisalduvad järgmised universaalsed andmed, millele kohtud tolles asjas tuginesid ja mida kohus saab arvesse võtta ka käesolevas asjas. Nimelt fikseeriti selles asjas eksperdiarvamus ja asjatundja ütlused selle kohta, et tavaliselt läheb ühele isikule narkojoobe tekitamiseks vaja 500 mg kuni 1 gramm marihuaanat, keskmisele isikule piisab narkojoobe tekitamiseks 750 mg marihuaanast ning mida suurem on THC sisaldus, seda vähem marihuaanat joobe tekitamiseks vaja läheb, nii et kümnele inimesele joobe tekitamiseks piisab juba 7,5 grammist 7-10% THC sisaldusega marihuaanast.
10. Viidatud lahendis märgitud toestab käesoleva lahendi p-s 45 öeldut: kui tugineda ekspertiisiaktis väljendatud seisukohale, et vähemalt 0,2-THC-protsendilist marihuaanat on kümnele inimesele joobe tekitamiseks vaja 5-10 grammi, siis tähendab see, et 5 ja 10 grammi vahele jääva hulga puhul ei ole teada, kas see tekitab kümnele inimesele narkojoobe - see võib 22 1-19-7624 tekitada, aga ei pruugi. Seda aluseks võttes jääb kohus käesolevas asjas – mil kogu narkootilist ainet ei ole hinnatud ja saab üksnes eeldada, et selle THC-sisaldus oli 0,2-protsenti – seisukohale, et täie kindlusega saab pidada kümnele inimesele joovet tekitavaks koguseks vaid vähemalt 10grammist marihuaanakogust.
11. Käesolevas asjas on selliseks koguseks kindlasti kogu süüdistuses nimetatud käideldud kogus ehk 50, 6 grammi marihuaanat. Mis puudutab osategusid – üksikud müügitehingud 0,3 grammi ulatuses – siis need on ilmselgelt väikese koguse käitlemine. Samuti ei ületa suurt kogust need 6,3ja 3-grammised kogused marihuaanat, mida kohus luges tõendatuks, kui hindas konkreetsetele üksikklientidele üleantud aine hulga suurust. Samuti tuvastas kohus juba eelnevalt (p 53 ja eelnev), et suurt kogust ei moodustanud ka see marihuaana hulk, mida Torotškov hoidis Nikitini jures. Siiski on üks eraldiseisev osateo liik, mille puhul kohus leiab, et ka see moodustab igakordselt suure koguse. Selleks on igakordne 10-grammine marihuaanapartii, mille Torotškov omandas tuvastamata isikult ja mille ta hiljem jagas väiksemateks doosideks. Erinevalt käesoleva otsuse varasemas osas käsitletud Nikitinist omas Torotškov täieliku kontrolli käideldava aine üle, tegeles isiklikult selle välja mõõtmise ja kaalumisega, tema ärihuvid ja kasum sõltus selle aine kogusest (vt ka otsuse p-d 34, 67, 72). Neid asjaolusid arvestades pole mingisugust põhjust arvata, et Torotškov, kes on käesolevas asjas andnud kohtu hinnangul igati usaldusväärseid ütlusi (p 79), oleks eksinud või valetanud, kui ta seda kogust oma ütlustes järjepidevalt kinnitades.
12. Käesolevas asjas on kaitsja vaielnud suure koguse esinemisele vastu. Kaitsja ei pidanud tõendatuks, et Nikitini juures hoitud, T müüdud ja läbiotsimisel Torotškovilt leitud kogused eraldivõetavalt moodustaks suure koguse. Sellega kohus nõustub ja on seda juba eelnevalt otsuses ka argumenteerinud, aga see ei mõjuta kuriteokvalifikatsiooni. Samuti leidis kaitsja, et Torotškovi ütlused (milles ta on oma süüd erinevates osades kinnitanud) pole usaldusväärsed, aga selle lükkas kohus ümber käesoleva otsuse p-s
13. Kaitsja on ka arvamusel, et süüdistuses toodud 50,6 grammi marihuaanat, mis väidetavalt müüs Torotškov, ei ole tõendatud toimiku materjalidega. Kohus põhjendas käesoleva otsuse p-s 84 asjakohase arvutuskäiguga, miks on tõendatud, et Torotškov ostis edasimüügiks vähemalt 50, 6 grammi marihuaanat.
14. Samuti kritiseerib kaitsja seda, et prokurör tugineb suurest kogusest rääkides teises kriminaalasjas tehtud ekspertiisile, leides, et teise kohtuarstliku tokiskoloogia ekspertiisi tulemus pole asjakohane, kui antud asja THC protsendi sisaldus on erinev teise ekspertiisi alusel saadud tulemusest teises kriminaalasjas. Kaitsja juhib tähelepanu, et kui aktis 18E-LÕX0001 uurimisel olnud marihuaana THC sisaldus on 13-18 protsenti, siis kõnesoleva asja sees on protsendisisaldus märkimisväärselt väiksem, näiteks 4,7% 9,8%, 10%, 8,5%, ühel korral ka 19%. Seejuures olid Torotškovilt äravõetud esemete hulgas üksnes kolmes kotis kanepiõisikud (1,18 grammi, 2,84 grammi, 0,29 grammi ehk kokku 4,31 grammi), ülejäänud kolmel juhul oli tegemist nn. taimepuru seguga. Ühel juhul jäi THC sisaldus tuvastamata. Kaitsja leiab, et teises kriminaalasjas tehtud ekspertiisi ei saa aluseks võtta.
15. Käesoleval juhul on siiski oluline, et aktis 18E-LÕX0001 ei antud hinnangut marihuaana joovastavale toimele mitte lähtudes tolles konkreetses asjas olnud marihuaana THC-sisaldusest (vastavalt siis 13-18 protsenti), vaid hinnangu andmisel lähtuti märkimisväärselt madalamast THCsisaldusest – 0,2 % (vt ka otsuse p-d 91-93). See tähendab, et ekspertiisi järeldus kehtib mistahes marihuaanale, milles sisaldub vähemalt 0,2 % THC-d (st igasugusele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvale kanepile ja selle produktile). Seda kohtu järeldust kinnitab ka kõnelause ekspertiisiakti uuringute osa, kus nähtub selgelt, et eksperdi seisukoht – „Narkootilise joobe tekitamiseks ühele inimesele on vaja umbes 0,5-1 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat)“ – oli universaalne. Kohus põhjendas juba (p 87), miks peab tõendatuks, et antud asjas oli marihuaana THV-sisaldus kindlasti vähemalt 0,2 %. Lisaks öeldule märgib kohus ka seda, et kaitsja märkus, et antud asjas pole eristatud kanepiõisikuid ja taimepuru segu, pole õigustatud. Nagu nähtub ekspertiisiaktist käesolevas asjas, oli eksperdihinnangul kõigis leitud pakikestes marihuaana ehk kanepiõisikud; pakkides, kus marihuaana oli millegagi segatud, oli isegi kõige 23 1-19-7624 lahjemal juhul oli saaduse THC-sisaldus 4,7 %, ehk et see tuvastati igal juhul kõrgemana kui 0,2 %. Samuti tuleb märkida, et 0,28-0,29 grammi sisaldavates paber- ja fooliumpaikestes, mis olid pakendatud just nii, nagu Torotškov müügiks läinud kaupa kirjeldas, oli marihuaana THC -sisaldus (10-19 %) täiesti võrreldav ekspertiisiaktis nr 18E-LÕX0001 käsitletud marihuaanaga.
16. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et on tõendatud suur narkootilise aine kogus nii kogu Torotškovi poolt käideldud aine puhul (50,6 grammi marihuaanat süüdistuse kohaselt) kui ka igakordselt edasimüümiseks ostetuna (10 grammi). Kaitsja argumendid suure koguse puudumise osas kohut nende koguste puhul ei veena, sest neil puuduvad piisavad põhjendused.
17. Samas on kohus nõus selle kaitsja väitega (mida ta küll ei põhjendanud), et Torotškovi tegevus on kvalifitseeritud valesti

§ 184

lg 2 p 2 järgi ehk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena isikute isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo.
2. Asjas ei ole vaidlust, et Torotškovil puudub varasem kehtiv karistus mistahes kuriteo eest (I kd tl 207). Järelikult, leides, et Torotškov pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem narkokuriteo toime pannud, pidas prokurör ilmselt silmas faktilist korduvust. Ometi ei ole võimalik süüdistusest tuletada, milles see korduvus seisneb, sest prokurör on kõiki käitlemise osategusid käsitlenud ühtse ja omavahel seotud käitumismustrina. 101.

§ 184

lg 1 koosseisu objektiivseteks tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel saab lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist. Viidatud sättes on käitlemise mõistega muuhulgas hõlmatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, pakkimine, säilitamine, hoidmine ja tarnimine kolmandale isikule. Kõiki neid tegevusi on süüdistuses ka kirjeldatud, eristamata neid üksteisest mingisuguste eraldi ajaliste etappidena. 102. Nagu ka Riigikohtu praktikas on rõhutatud, ei tähenda selline

§ 184

osategude paljusus seda, et isikut võiks karistada iga osateo toimepanemise eest eraldi. Selline käsitlus viiks nn teoühtsuse põhimõtte rikkumiseni ja eraldaks ühtse inimkäitumise kunstlikult erinevateks osategudeks.

§ 184

lg 1 dispositsioonis kirjeldatud osategusid ei ole mõnel juhul üldse võimalik teistest osategudest lahus toime panna (nt omandamine ja valdamine; valdamine ja vedamine ja edasiandmine jne). Süüteokoosseisu objektiivses küljes kirjeldatud erinevad osateod moodustavad ka antud juhul terviku, mida ei pruugi saada loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada (vt ka RKKO nr 3-1-1-4-04, p-d 8.1‒8.2; nr 3-1-1-17-13, p 13.3; 3-1-1-56-15). Praeguses asjas saab süüdistusest järeldada, et ka prokuratuur on jõudnud järeldusele, et tegemist oli ühtse teona, mille osateod ei olnud eraldatavad, sest prokuratuur pole ajaliselt ja ruumiliselt ühtegi tegu süüdistuses lineaarselt eraldanud. Selle asemel on süüdistuses kirjeldatud vaheldumisi erinevaid paralleelselt aeg-ruumis toimunud Torotškovi tegusid. Süüdistuses ei ole kordagi markeeritud, et Torotškovi tahtes oleks kusagil tekkinud katkestus ja et saaks öelda, millal üks tegu lõppes, et teine oleks saanud iseseisvana alata, st pole eristatud, mis oli enne ja mis oli pärast. Ometi peab korduvuse süüdistuspunkti inkrimineerimisel olema selge, kus lõppeb üks tegu ja kus algab teine. 103. Nagu eespool kirjeldatud, on asjas tuvastatud, et Torotškov omandas, valdas, tarbis, säilitas, hoidis, pakendas ja tarnis (tasuta ja tasu eest) narkootilist ainet marihuaanat, kusjuures omandas ta seda suures koguses. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine erinevaid käitlemise osategusid: ta omandas suures koguses narkootilist ainet, tarvitas sellest tuvastamata koguse ära ning valdas ainet (osa sellest koos Nikitiniga), kuni ta osa sellest müüs ja osa sellest võeti temalt ära. Ta ostis ainet mitu korda 10-grammiste kogustena, aga prokuartuur ei ole eristanud süüdistust ajaliselt igakordse partii äramüümise järgi, vaid on hoopis kirjeldanud süüdistuses eraldi mõningaid üksikuid kliendisuhteid, sõltumata sellest, millisest müügipartiist on juttu. Torotškov omandas ja valdas narkootilist ainet edasimüümise, aga ka tarbimise eesmärgil. Tema tahtlus oli pidevalt suunatud edasimüümisele, kuigi selle kaudne eesmärk oli ühtlasi see, et ta saaks selle tegevuse käigus ka ise marihuaanale ligi, et seda tarvitada. Müües marihuaanat ja ostes /vallates 24 1-19-7624 seda edasimüümiseks, garanteeris ta endale pideva marihuaana ligipääsu isiklikuks tarbimiseks. Ta oli huvitatud oma kliendibaasi säilitamisest ja tegevuse jätkusuutlikkusest. Arvestades nende asjaoludega, on põhjust öelda, et Torotshkov ei saanud narkootilise aine käitlemise osategusid teineteisest lahus toime panna (nt edasimüümist ja tarvitamist omandamise ja valdamiseta. Kõigi tegudega rünnati sama õigushüve, milleks on nii NPALS § 151 lg 1 kui ka

§ 184lg 1 järgi rahvatervis.

Õiguslikus mõttes on Torotškovi tegevuse puhul seega tegemist ühe teoga. 104. See, et mõned osateod puudutasid eraldivõetuna üksnes väikest narkootilise aine kogust, ei oma kvalifitseerimise seisukohalt tähtsust. Ajalis-ruumiliselt seotud karistamisväärne tegu on suure ainekoguse ebaseaduslik käitlemine. Teoühtsuse korral neeldub mingi koguse aine äratarvitamine või müümine omandatud või valduses oleva suure ainekoguse käitlemises ja näiteks tarvitamist ei tule sel juhul eraldi kvalifitseerida isegi siis, kui tarvitatud ainekogust ei tuvastata ning selle ainekoguse eelnevat omandamist isikule ette ei heideta (RKKKo 3-1-1-56-15). Viimatimainitud Riigikohtu otsuses on muuhulgas leitud, et kui isik käitleb suurt kogust, seda osaliselt ka tarbides, siis on sõltumata käitlemise eesmärgist käitlejate ringi laienemise ohu tõttu nähtud ette kriminaalkaristus suure koguse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Siinne kohus on omakorda seisukohal, et see tähendab ka, et kõiki osategusid on õigustatud käsitleda osana ühest teost teoühtsuse mõttes. Riigikohus on pidanud õigustatuks väikeste narkootiliste ainekoguste liitmist, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest teatud ajaperioodi jooksul (RKKKo 3-1-1-51-05). Käesolevas asjas on õige käsitleda Torotškovi tegevust narkootilise aine käitlemisel ühtsest tahtlusest kantud jätkuva tegevusena ja ühtse teona. Seda kinnitab see, et ta tarnis regulaarselt marihuaanat ühelt ja samalt müüjalt üsna kitsa ajaperioodi jooksul, tema kliendibaas oli püsiv ja kuna marihuaana tekitab teatavasti sõltuvust, siis sellise jätkuva kliendisuhte hoidmisele oligi kogu kuritegelik plaan rajatud. Kokkuvõttes ei ole Torotškovi tegevuses korduvust

§ 184lg 2 p 2 mõttes ja selle punkti järgi tuleb ta õigeks mõista.

105. Kohus on aga süüdistusega nõus selles, et Torotškovi tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi ehk grupis toimepanduna.

Ühte Torotškovile omistatud osategu panid Dmitri Nikitin ja Deniss Torotškov toime ühiselt ja koos – nad valdasid ja hoidsid koos ligi 9,8 grammi marihuaanat, et Deniss Torotškov saaks seda hiljem edasi müüa. Kohus käsitles selle süüdistuse punkti tõendatust otsuse p-des 31-62. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid selle suure koguseni mitte küündiva marihuaanahulga suhtes kaastäideviijatena, Torotškovi puhul oli tegemist üksnes ühe osateoga, mis neelduks tema

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritavas tegevuses, aga nõuab

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseerimist tulenevalt sellest, et nimetatud säte näeb grupis tegutsemise osas ette kvalifitseeritud koosseisu. Kuna Dmitri Nikitin piirdus erinevalt Torotškovist suure koguseni mitteküündiva hulga marihuaana käitlemisega ja tema puhul ei ole suure koguse käitlemise tahet tuvastatud, siis ei laiene talle see Deniss Torotškovi puudutav koosseisutunnus ja tema tegu on kvalifitseeritav

§ 183lg 2 p 1 järgi.

106. Kuivõrd

§ 184

lg 2 p 1 näeb ette formaalse kuriteokoosseisu, siis pani Deniss Torotškov selle toime vähemalt otsese tahtlusega (

§ 16lg 3), teades, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtes seda.

Siiski, kuigi

§ 184

ei nõua edasiandmise eesmärgi olemasolu, on siiski tõendatud, et Deniss Torotškov ostis, valdas, hoidis, pakendas ja müüs selgelt just selle eesmärgi nimel. Tema sihiks oli hoida oma marihuaanamüügitöö käimas ja teenida selle pealt piisavalt, et rahuldada isiklikku marihuaana tarvet. Vallates koos Nikitiniga marihuaanat, oli Torotškovi tahe suunatud samuti sellele, et nende kokkulepe peaks ja ta saaks ostetud marihuaanat takistusteta edasi müüa. Nähtuvalt Nikitini ja Torotškovi ütlustest oli Nikitini juures marihuaana hoidmine vajalik just selleks, et vältida marihuaana avastamist ja Torotškovilt äravõtmist. Selline soovitatu tagajärg oleks mõistetavalt välistanud võimaluse uimastit edasi müüa. 107. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Torotškovi puhul puuduvad. Eelnevast johtub, et Deniss Torotškov tuleb mõista õigeks osaliselt ehk

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõista süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, tegutsedes mõningate osategude (hoidmine ja valdamine) ajal grupis koos Dmitri Nikitiniga. 25 1-19-7624 B.2. Deniss Torotškovi süüdistus

§ 185järgi 108.

Samuti süüdistatakse Deniss Torotškovi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

§ 184ettenähtud kuriteo, olles alates 20.02.2018.a.

müüs ajavahemikul alates 2018 aasta septembrist kuni 11.12.2018.a. narkootilist ainet marihuaanat vähemalt 10 korral hinnaga 30 eurot 1 grammi eest, st kokku mitte vähem kui 30 grammi summas mitte vähem kui 300 eurot, nii oma elukohana kasutatavas korteris aadressil XXX kui ka teistel XXX tuvastamata kohtades, I S, sünd. XXX, olles teadlik, et I S on noorem kui kaheksateistaastane isik. Sel moel pani Deniss Torotškov süüdistuse kohaselt toime narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, olles isik, kes on varem toime pannud 12. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 185lg 2 p 2 alusel.

1. Esmalt jätab kohus tähelepanuta segadust tekitava fraasi süüdistuses „olles alates 20.02.2018.a.“, mis on järjekordne taunimisväärne märk prokuröri lohakusest. Sellega on ilmselt tahetud öelda, et Torotškov on alates sellest kuupäevast täisealine, aga midagi on kaotsi läinud. Kaitsekõnest nähtuvalt tekitas selline prokuröri viga kaitsjas segadust, sest ta arvas ekslikult, et sel on mingi seos kuriteo toimepanemise algusajaga. Faktis, et Torotškov sai 20.02.2018 täisealiseks, pole samas menetluse käigus vaidlust olnud ja vastavad andmed on ka süüdistusaktist nähtavad. Kuna see lohakus ja süüdistatava vanuse puudumine süüdistuse tekstist ei ole reaalselt pärssinud kaitseõiguse teostamist, ei pea kohus seda siiski süüdistuse seaduslikkust puudutavaks veaks.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et ajavahemikul 2018 aasta septembrist kuni 11.12.2018.a. müüs 18-aastane ehk täisealine Deniss Torotškov narkootilist ainet marihuaanat mitmel korral XXX I S, kes oli sündinud XXX ehk 16-aastane. Mõlemad isikud on üle kuulatud ja andnud ütlusi, mis neid asjaolusid kinnitavad. Seda, miks oli antud juhul tegemist narkootilise ainega, on kohus põhjendanud juba käesoleva otsuse punktides 86-91 ja see on asjakohane siingi, kuna tegemist oli põhimõtteliselt sama ainega, mis oli pärit samal tarnijalt. Mõlemad noorukid kinnitasid oma ütlustes sedagi, et nad olid varasemast ajast sõbrad ja Torotškov kinnitas, et ta teab, et tegu oli alaealisega.
3. Ainus vaidlus või eriarvamus seisneb selles, kui palju ja millistes kogustes Torotškov S marihuaanat müüs. Kahetsusväärselt tuleb taas juhtida tähelepanu ühele ilmsele veale süüdistuses. Süüdistuses on märgitud, et S ostis „10 korral hinnaga 30 eurot 1 grammi eest, st kokku mitte vähem kui 30 grammi summas mitte vähem kui 300 eurot“. Prokurör on saanud korrutustehte 10 x 1 g tulemuseks 30 grammi, kui tegelikult saab olla tulemus siiski vaid 10 grammi. See on ilmselge arvutusviga.
4. Omavahel on siiski mõneti vastuolus ka S ja Torotškovi ütlused. S ütluste kohaselt ostis tema oktoobrist novembrini 2018.a Torotškovilt fooliumisse pakitud „käbisid“ ehk marihuaanat, iga kord üks gramm 30 euro eest, kokku umbes kümme korda ja siis lõpetas, sest raha enam polnud. Torotškov andis ütlusi, et tema müüs oma sõpradele (kelle hulgas loetles ka S ) marihuaanat 0,3 grammi kaupa 10 euro eest umbes paar korda nädalas. Niimoodi üldistatult andis ta selle asja kohta ütlusi oma mõlemal ülekuulamisel. 01.04.2019 ülekuulamisel märkis ta aga muuhulgas, et müüs marihuaanat hinnaga 1 gramm 30 eurot, mis vastab ümardatult ka tõele (faktiliselt siiski tuleb tõdeda, et müües 0,3 –grammiseid koguseid 10 euroga, oli grammihind pisut enam kui 30 eurot).
5. Kohus on andnud Torotškovi ütlustele hinnangu, et need on usaldusväärsed (otsuse p 79) ja ei näe samadel põhjustel alust kahelda neis nüüdki. Mis puudutab S ütlust, et tema ostis Torotškovilt marihuaanat 1-grammiste kogustena 30 euro eest korraga, siis kohus ei arva, et S otseselt valetab, aga ta võib eksida. Erinevalt Torotškovist ei mõõtnud S ise koguseid; ka juba uuritud muud tõendid (läbiotsimise protokoll, tunnistaja T ütlused, ekspertiisiakt) kinnitavad üheselt seda, et Torotškovi standard-müügidoosid olid pakendatud ca 0,3-grammistena. Need tõendid ei kinnita tunnistaja S ütlusi, et tema ostis just 1-grammiste koguste kaupa. 26 1-19-7624
6. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et S eksis, tahtes tegelikult öelda, et ta ostis marihuaanat, mille grammi hind oli reklaamitud 30 eurona, mitte aga, et ta ilmtingimata ostis 1 grammi kaupa. Tuleb arvestada, et kuigi S kuulati üle tunnistajana, oli ta siiski alaealine, kes pidi andma ütlusi, mis inkrimineerisid teda ennast väärteos. Sellises olukorras oleks kohane anda alaelaisele juriidilist tuge, mida sellel tunnistajal ei olnud ja ülekuulamisest nähtuvalt ka ei pakutud. Seetõttu on ka tema ütluste väärtus küsitav. Kuna kohus ei saa üheselt tõendite abil Torotškovi ja S ütluste vahelist vastuolu kõrvaldada, juhindub ta KrMS § 7 lg 3 alusel versioonist, mis on süüdistatavale soodsam – et ta müüs S marihuaanat 0,3-grammiste koguste kaupa, nagu ta ise on öelnud. Sellisel juhul on süüdistuses nimetatud 10 müügikorda arvesse võttes tõendatud kokku ca 3 grammi marihuaana müümine alaealisele. Kuriteo kvalifikatsiooni see asjaolu siiski ei mõjuta. 115.

§ 185

lg 1 näeb ette vastutuse täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Selle teo koosseis on antud juhul täidetud. Deniss Torotškov, kes oli alates 20.02.2018 täisealine, andis 16-aastasele I S üle narkootilist ainet marihuaanat. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ning kanep, mille THC-sisaldus ületab 0,2%, ja selle töötlemisproduktid (sh marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri

1. mai 2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ühtegi NPALS § 3 lg-s 1 nimetatud õiguslikku alust marihuaana edasiandmiseks Torotškovil polnud.
2. Torotškov pani teo toime otsese tahtlusega – ta teadis, et S on alaealine, üleantav aine on narkootiline aine ja tema tegevus ebaseaduslik, aga ta tegi seda siiski, et saada sellest tulu.
3. Süüdistuses on Deniss Torotškovile inkrimineeritud kvalifitseeritud koosseis

§ 185

lg 2 p 2 järgi, mis näeb ette vastutuse kõnealuse teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

samas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Süüdistuses on märgitud, et Deniss Torotškov on varem toime pannud

§-s 184 ettenähtud kuriteo. Kohtu hinnangul ei ole selline umbmäärane märkus piisav, et sisustada konkreetset kuriteo objektiivse koosseisu tunnust, milleks on konkreetne varasem kuritegu. Tuleb arvestada, et Torotškovile on

§ 185lg 2 p 2 kuriteo algusajana märgitud „september 2018“.

Kohtule ei ole teada ja süüdistusaktis ega kriminaaltoimikus ei ole viidet ühelegi

§ 184teole, mille Torotškov oleks pannud toime enne seda ajamääratlust.

Ka käesolevas asjas on süüdistuses sisalduva

§ 184teo algusajaks märgitud september 2018.

Seetõttu ei saa süüdistuse alusel kuidagi väita, et nimetatud tegu on pandud toime enne

§ 185tegu.

118. On võimaik, et prokuratuur soovis osundada, et enne

§ 185

tegu pani Torotškov toime mõne samas asjas

§ 184

järgi inkrimineeritud osateo, aga kui see oli soov, siis tulnuks seda ka süüdistuses nii väljendada, et oleks arusaadav, millisest kuriteost jutt ja et see tõepoolest eelnes ajaliselt

§ 185teole.

Kohus ei saa võtta prokuröri rolli ja asuda ise kuriteo faktilisi asjaolusid sisustama. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt ka RKKKo 3-1-1-130-05, p 9; 3-1-1-28-14, p 24.2, 3-1-1-6-16, p 14). Vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud määravad ära kohtuliku arutamise piirid ja on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (vt RKKKo 3-1-1-84-12, p 10, RKKKm 3-1-1-80-13, p 7.2.1.). 119. Seega ei saa kohus omistada Deniss Torotškovile vastutuse eeldust

§ 185lg 2 p 2 järgi ja ta tuleb selles punktis õigeks mõista.

Tema tegu vastab aga

§ 185

lg 1 tunnustele ning selles osas puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Selles teos tuleb ta ka süüdi mõista. C. Karistused 120.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikuid, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, 27 1-19-7624 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. C.1. Dmitri Nikitini karistus 121. Nii

§ 183

lg 2 p 1 kui ka

§ 121

lg 2 p 2 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 122. Nikitini süü

§ 121lg 2 p 2 järgi on keskmise suurusega.

Samas tuleb arvestada, et isegi kui Nikitin ja tema kannatanust ema annavad selles osas erinevaid ütlusi, eelnes mõlema ütluste kohaselt Nikitini poolsele vägivallale füüsiline agressioon ema/kannatanu poolt. Arvestades seda, kui määravat osa täidab noore inimese ja tema käitumise kujunemises ema roll, tuleb paraku tõdeda, et kui ema tõstab ise käe oma lapse vastu, siis annab ta sellega mõista, et vägivald pole vale. Käesolevas asjas siiski rakendas poeg ema suhtes vastuseks selgelt raskemat vägivalda ja ta ei teinud seda enda kaitseks, mis tähendab, et eelnev emapoolne löömine ei vabasta poega vastutusest. Samas aga peab kohus võimalikuks võtta seda arvesse tehiolude hindamisel ja karistuse määramisel. 123. Samuti tuleb arvestada, et

§ 121

lg 2 sanktsioon on mõeldud hõlmama kõiki kolme lõikes märgitud kvalifitseeritud koosseisu ehk väärkohtlemist, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja 3) see on toime pandud korduvalt. Käesoleval juhul esineb vaid p-s 2 nimetatud tunnus, mis tähendab, et karistusmäär peab jääma eelduslikult sanktsiooni esimesse otsa, et jätta ruumi ka komplitseeritumate kuritegude karistustele. 124. Samuti leiab kohus, et

§ 121

teo puhul esineb Nikitini osas kaks karistust kergendavat asjaolu

§ 57

tähenduses (p 3 - puhtsüdamlik kahetsus ja p 9 - leppimine kannatanuga), samas kui

§ 58mõttes karistust raskendavaid asjaolusid ei ole.

Kannatanu ehk süüdistatava ema ütles oma ütlustes (II kd lk 63), et Dmitri vabandas ja ütles talle, enam seda ei juhtu. Nad elavad edasi koos. Dmitri Nikitin on küll ise kirjeldanud sündmust pisut ennastõigustavamalt kui kannatanu ja muud tõendid viitavad, aga kohtu arvates ei muuda see tema väljendatud vabandust ja selles sisalduvat kahetsust toimunu pärast olematuks. Tuleb arvestada, et sisuliselt on Nikitin siiski teismeline, kelle ealiseks iseärasuseks on teatud protesti näitamine. Ka Riigikohus on leidnud, et puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ei eelda süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist (RKKKo nr 1-17-105/35).

1. Dmitri Nikitini iga on tema isiku arvestamise juures ka iseenesest väga oluline. Nikitin oli kuriteo toimepanemise ajal 18-aastane. Sellises eas noormehe puhul sõltub tema küpsusastmest, kas teda tuleks edasise arengu seisukohalt kohelda pigem sarnaselt alaealiste kurjategijatega või täiskasvanutega. Kuigi Eestis peetakse lapseks nooremat kui 18-aastast, ei omandata ses eas veel kõiki õigusi. Alates
2. jaanuarist 2018 kehtivad

ja KrMS muudatused näevad näiteks ette sedagi, et arvestades alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle alaealisele mõeldud mõjutusvahendeid. Noortele täiskasvanutele peaks sarnaselt alaealistega kehtima karistusõiguslik erikohtlemine, mille eesmärk ei oleks niivõrd karistamine, kuivõrd kasvatuslik mõjutamine, sest noortel on varieeruv arenguküpsus. Inimesed saavutavad küpsuse erinevas vanuses ja ennekõike õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase on paljudel juhtudel võrreldav pigem alaealise kui täiskasvanuga. 18-aastaseks saamine ei tähenda alati automaatse