← Eesti

2-19-114330/10

Obsah (6)§ 407§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-19-114330 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus, Võru kohtumaja Võrus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista H H Kreedix OÜ kasuks 926,73 eurot, millest 508,83 eurot on võlgnevus, 317,90 eurot viivis ja leppetrahv 100 eurot.
  2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud H H kanda.
  4. Välja mõista H H Kreedix OÜ kasuks menetluskulud summas 325 eurot, sh 175 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.
  5. Välja mõista H H Kreedix OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  6. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse 1

(5)olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kreedix OÜ esitas 02.10.2019. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagiavalduse. Kreedix OÜ taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 508,83 eurot, viivise 317,90 eurot ja leppetrahvi 100 eurot. 2. Kohus võttis hagi 07.10.2019. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

  1. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta 29.01.
  2. a. Menetlusdokumendid anti allkirja vastu üle H H elukaaslasele S O. Seega tuleb lugeda, et menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Right Decide OÜ (juhatuse liige H H) ja Klaasmerk AS klaasi müügilepingu, mille raames esitas Klaasmerk AS kostjale ostetud klaasi eest arve nr 73601 summas 340 eurot. Kostja H H ei täitnud nõuetekohaselt arve tasumise kohustust. Seisuga 24.01.
  2. a võlgnes kostja Klaasmerk AS-le 340 eurot. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus Klaasmerk AS Kreedix OÜ poole ning viimane esitas maksenõude. 14.03.
  3. a sõlmisid kostja ja Klaasmerk AS kokkulepe-maksegraafik, millega kostja võttis endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvest tulenev võlgnevus summas 340 eurot ja viivised summas 95,88 eurot, samuti registri kulu 7,67 eurot, kokku summas 508,83 eurot. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 65,28 eurot on kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse eest. Kokkuleppe kohaselt on kostja tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga makse tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks on kostja kokkuleppe rikkumise korral kohustatud tasuma leppetrahvi 100 eurot. Klaasmerk AS loovutas nõude Kreedix OÜ-le, millest teavitati kostjat. Seisuga 27.09.
  4. a on kostja võlgnevus hageja ees 926,73 eurot, sh põhivõlg 508,83 eurot, viivis 317,90 eurot ja leppetrahv 100 eurot.
  5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.1 Hagi materjalidest nähtuvalt sõlmisid Klaasmerk AS volitatud esindaja Kreedix OÜ ühelt poolt ning Right Decide OÜ (registrikood 14022063), keda esindas juhatuse liige H H, teiselt 2

(5)poolt, 14.03.
  1. a maksekokkuleppe nr 24012018-
  2. Sõlmitud maksekokkuleppe punkti 2.1 kohaselt võtsid H H ja Right Decide OÜ endale kohustuse tasuda arvest tulenev võlgnevus summas 340 eurot, viivis summas 95,88 eurot, menetluskulu maksekohustusega täitmisega viivitamise eest summas 65,28 eurot, Inforegistri registrikulu summas 7,67 eurot, kokku 508,83 eurot ning seda maksegraafiku alusel - alates 15.03.
  3. a igakuiselt 15ndaks kuupäevaks (10 osamakset) summas 50,91 eurot (esimene osamakse 50,91 eurot), seejuures viimane osamakse 15.12.
  4. a. 6.2 Maksekokkuleppe punkti 1.2 kohaselt ühineb nimetatud kokkuleppe alusel H H kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna VÕS § 178 lg-s 1 lähtudes ning solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega kokkuleppe punkti 1.2 järgi ühines H H Klaasmerk AS ja Right Decide OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustustega hageja ees VÕS § 178 mõttes. Kohustuse võib VÕS § 178 lg 1 järgi üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Kohustusega ühinemisel tekib VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Äriregistri teabesüsteemi andmetel maksekokkuleppe sõlmimise ajal 14.03.
  5. a oli kostja H H Right Decide OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik. Maksekokkuleppest nähtub, et kostja sõlmis 14.03.
  6. a maksekokkuleppe, olles võlgniku juhatuse liige. Seega saab kohus asuda seisukohale, et kostjal oli isiklik huvi kohustusega ühinemiseks. Kohustusega ühinedes muutus kostja iseseisvaks võlgnikuks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ühinemine nõudega sai toimuda VÕS § 178 lg 1 alusel 14.03.
  7. a maksekokkuleppe aluseks oleva kohustuse ülevõtmise eesmärgil. Maksekokkuleppega nr 24012018-04 loeb kohus tuvastatuks, et kostja H H on ühinenud Klaasmerk AS ja Right Decide OÜ vahel sõlmitud müügilepingu alusel esitatud arvest nr 73601 tuleneva võlgnevuse summas 340 eurot, viivise summas 95,88 eurot, menetluskulu maksekohustusega täitmisega viivitamise eest summas 65,28 eurot, Inforegistri registrikulu summas 7,67 eurot, kokku 508,83 euro tasumise kohustusega. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõudnud kohustuse täitmist täies ulatuses ühelt solidaarvõlgnikult- H H, kes vastutab müügilepingust tuleneva kohustuse eest täies ulatuses. Lisaks vastutab H H ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest, aga samuti lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 6.3 Kohus nõustub hagejaga osas, et 14.03.
  8. a sõlmitud maksekokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ning sõlmitud maksegraafik vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, s.o kohustuse olemasolu tunnistamine, loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, võla sissenõudmise lihtsustamine, tõendamiskoormise muutmine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-06). Kohtu hinnangul saab veendunult asuda seisukohale, et 14.03.
  9. a sõlmitud maksekokkulepe väljendab poolte tahet. Maksekokkulepe ei ole vastuolus heade kommetega ning on kehtiv. 6.4 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3
(5)14.03.
  1. a sõlmitu kokkuleppe punkti 2.6 kohaselt on kokkuleppe punktis 2.1 sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral võlgnik kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja pidi tasuma kuupäevaks 15.12.
  2. a kokku 508,83 eurot, kuid seisuga 27.09.
  3. a kostja võlgnevus hagejale 926,73 eurot, sh võlgnevus kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt 508,83 eurot ning kokkuleppe punkti 2.6 alusel arvestatud viivis 317,90 eurot. Seejuures arvestab hageja viivist alates 16.03.
  4. a kuni 27.09.
  5. a. Kostja viivitas 50,91 euro tasumisega rohkem kui 2 päeva, mille tõttu kõigi maksete tähtaeg saabus ja kostja pidi hagejale tasuma kõik kokkuleppest tulenevad maksed ehk 508,83 eurot alates 24.03.
  6. a (5 päeva jooksul). Alates 24.03.
  7. a muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks kokkuleppe punkti 2.4 alusel. Nimetatud punkti kohaselt tekkis hagejal õigus kostja poolt ühe maksega viivitamisel rohkem kui 2 päeva korral, õigus kostja vastu kohtusse pöörduda ning 14.03.
  8. a kokkuleppe punkti 2.6 kohaselt tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest kokkuleppe punktis 2.1 sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 317,90 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue summas 317,90 eurot on põhjendatud. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et 14.03.
  9. a sõlmitud maksekokkuleppe sõlmis kostja oma majandus- või kutsetegevuses, mitte tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 6.5 Leppetrahvi summas 100 eurot aluseks on 14.03.
  10. a maksekokkuleppe punkt 2.5, mille kohaselt kuulub leppetrahv summas 100 eurot tasumisele kokkuleppe punkti 2.4 rikkumisel. Kohutu hinnangul saab asuda seisukohale, et kostja viivitas kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud maksetega rohkem kui 2 kalendripäeva, millest tulenevalt solidaarvõlgnik või deebitor kohustus 5 päeva jooksul tasuma võlgnikule kogu võlgnevuse. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt leppetrahvi välja mõistmine summas 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  11. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 8. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 525 eurot, sh 175 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 350 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. 8.1 Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 175 eurot. 8.2 Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud hagiavalduse koostamises ning selle kohtule esitamises. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka 4

(5)nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 150 eurot.
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 325 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 150 eurot.
  2. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
  3. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.