Obsah (8)

§ 33§ 150§ 1§ 31§ 15§ 171§ 34§ 35

2-20-3795 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2645 Tsiviilasi T S avaldus tem

§ 33lg 1, lg 2, lg 3).

Teate avaldamise tähtaeg- kolm kuud. 7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. 8.Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 9.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 10.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võlgnik T S esitas 10.03.
2. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik märgib avalduses, et ta kannab karistust Tartu Vanglas alates 09.07.2019, karistuse lõpp 09.07.. Ta on olnud maksejõuetu aastast 1993, sellest ajast on ta viibinud erinevates kinnipidamisasutustes. Töö leidmine on olnud keeruline. Mõned nõuded on jõudnud tasuda. Vangistuses olles on ta tunnistatud töövõimetuks. Võlgnik arvab, et ka vabanemisel puudub tal kindel elu- ja töökoht. Võlgnik on lisanud nimekirja tema vastu kohtutäiturite menetluses olevatest nõuetest, milles menetluses olevaid (aegumata) nõudeid 9640,30 euro ulatuses. Võlgnik kirjutab, et ta ei oma mingit vara- ei kinnis- ega vallasvara, pangakontosid. On esitatud kohustustest vabastamise menetluse avaldus. Võlgnik taotleb tema vabastamist riigilõivu maksmisest. Ta viibib vanglas, on tunnistatud töövõimetuks ja puuduvad lähedased. On lisatud võlgniku T S vabakasutuskonto väljavõte perioodil 01.10.2019-04.03.
4. Kohus kogus võlgniku olukorra kohta andmeid avalikest registritest: võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnisvara. Seosed äriühingutega on lõppenud aastal 2003 (OÜ Criidens ja OÜ Vilmekar Projekt) ja aastal 2004 (OÜ Rundvik). Töötamise registri andmetes võlgniku töötamiskanded puuduvad.
5. Kohus kogus andmed kohtute infosüsteemist, millest nähtub, et T S on varasemalt kriminaalkorras karistatud enam kui kümme korda, käesoleval ajal kannab karistust kriminaalasjas nr . 1-19-7231 tehtud kohtuotsuse alusel alates 09.07.2019, ärakandmisele kuuluv karistus 6 aastat vangistust. KOHTU SEISUKOHT 4.Kohus lahendab esmalt T S avalduse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse esitamisel. 2 Riigilõivuseaduse § 59 lg.8 kohaselt tasutakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. TsMS § 180 lg.1 p.1 järgi menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võub kohus isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja (p.1)vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu…maksmisest; T S vabakasutuskonto väljavõttest (K-Raha Tartu Vangla) nähtub, et T S kontol 04.03.2020 seisuga on vabad vahendid 0 eurot, reserveeritud 0,16 eurot, hoiustatud vabanemistoetus 8,22 eurot. Perioodil 01.10.201904.03.2020 on laekumised olnud 41,12 eurot, väljaminekud 40,96 eurot, on olnud kaks laekumist eraisikult, üks laekumine (1,12 eurot) Justiitsministeeriumilt- tasu palgamoodulist. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras panna võlgnikule kohustust riigilõivu tasumiseks, et tagada pankrotiavalduse menetlusse võtmine. Võlgniku laekumised ei sõltu temast endast, on juhuslikku laadi ja väikestes summades. Toimunud laekumistest on tehtud kinnipidamised nõuete fondi, vabanemisfondi. Seetõttu on võlgnik objektiivselt suutmatu maksma riigilõivu ja pankrotiavalduse menetlusse võtmiseks tuleb anda võlgnikule menetlusabi.
6. Kohus leiab, et T S avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb võtta menetlusse. Avaldus vastab peamises osas pankrotiavaldusele esitatavatele nõuetele ja seda on võimalik menetleda. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, kogunud andmeid võlgniku kohta avalikest registritest, on seisukohal, et T S avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab

§ 31lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu.

Pankrotiavalduses võlgniku kohustuste kogusummat märgitud ei ole. Pankrotiavaldusele lisaks esitatud kohtutäiturite menetluses olevate võlgade nimekirjas on esitatud võlgniku 26 täitemenetlust, millest viis on lõpetatud, nimekirjas on menetlusi, mis on algatatud aastal 2002 ja millest saab järeldada, et need nõuded on suure tõenäosusega aegunud. Reaalselt toimetatavaid täitemenetlusi võib olla 13, mille võlasumma 9640,30 eurot. Peamiselt võib võlausaldajatena nimetada Riigi Tugiteenuste Keskust, Politsei- ja Piirivalveametit ja Livland Kinnisvara OÜ. Täpsemad võlasummad ja võlausaldajad tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Temal olemasoleva vara kohta kinnitab võlgnik, et ta on varatu- puudub nii vallasvara kui ka kinnisvara. Kohus kontrollis kinnistusraamatu andmetest, et võlgnikule ei kuulu kinnisasju. Võlgnik ei ole seotud äriühingutega (seosed lõppenud aastatel 2003, 2004). Rahvastikuregistri andmed võlgnikul ülalpeetavaid ei näita. Pankrotivara puudub. Seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta avaldab võlgnik, et ta on tunnistatud täielikult töövõimetuks (tõendeid ei ole lisatud), tema kinnipidamiskohast vabanemise aeg on juulis 2025. Seega on T S käesoleval ajal objektiivselt maksejõuetu- ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Avaldajal puudub vara ja sissetulek ulatuses, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, nii et kohustused võlausaldajate ees saaksid tasutud näiteks lähema kahe aasta jooksul. Võlgniku kohustusi, mis ületavad 9000 eurot, ei ole võimalik tasuda juhuslikest laekumistest eraisikutelt. Seega saab lugeda, et avaldaja on

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning 3 esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus loeb vähetõenäoliseks võlgnikul maksevõime tekkimise ka lühikese aja jooksul pankrotiavalduse esitamisest: võlgnik viibib kinnipidamiskohas. Kohus leiab, et T S puhul esinevad

§ 31

lg-s 1 ja § 1 lg-s 2 sätestatud tingimused ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Antud juhul puuduvad ka

§ 15lg-s 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise.

Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Hinnates, kas juba praegu nähtub

§ 171lg.2, lg.

21 loetletud aluseid, millele tuginedes võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on kohus seisukohal, et praegu teadaolevaid asjaolusid ei saa lugeda

§-s 171 lg-s 2, lg.21 toodud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluste hulka.

§ 31

lg.1, lg.4 alusel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 171

lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb

§ 150

lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4 5