Obsah (11)
§ 394§ 416§ 142§ 187§ 178§ 407§ 444§ 367§ 173§ 174§ 1632-19-20271 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20271 Tsivi
§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja peab vastama
§ 416
nõuetele.
§ 142
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tulenevalt
§ 178
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 23.01.2016 liitumislepingu nr 4473424. Lepingu alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: Summa Maksetähtaeg 2014554035 7,37 18.02.2016 2015057897 13,59 18.04.2016 2015271413 17,85 18.05.2016 Arve nr 2
(5)2-19-20271 Kokku on kostjal hageja hinnangul tasumata arveid summas 38,81 eurot. Põhivõlgnevus sisaldab ka meeldetuletuse tasu 5 eurot, mis tuleneb E AS teenuse kasutamise üldtingimustest, mille kohaselt on klient E AS nõudmisel kohustatud hüvitama võlanõude sissenõudmisega kaasnevad kulud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Arve nr. Põhisumma Viivis alates Viivis kuni Viivise % Viivised 2014554035 7,37 eurot 19.02.2016 16.12.2019 0,07% 7,20 eurot 2015057897 13,59 eurot 19.04.2016 16.12.2019 0,07% 12,71 eurot 2015271413 17,95 eurot 19.05.2016 16.12.2019 0,07% 16,32 eurot 38,81 eurot 36,23 eurot Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 36,23 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 38,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 36,23 eurot; samuti jooksev viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määrakse 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 25 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi isiklikult 21.01.2020 kättetoimetatud aadressile XXX. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt
§ 407
lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
§ 407
lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
§ 407
lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
§ 444
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hageja on põhisummade hulka arvestanud ka eelmise perioodi viivised ning on seejärel 3
(5)2-19-20271 nimetatud summadelt uuesti viivist arvestanud. Kohus leiab, et sellisel viisil viivise arvestamine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kusjuures hagejale on tsiviilasjas nr 2-19-13247 viivis kostjale veebruaris 2016 osutatud teenuste eest väljastatud arvest tuleneva võlgnevuse eest juba välja mõistetud. Arvel nr 22015271413 sisaldub meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. […] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et E AS oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata. Tulenevalt sellest vähendab kohus põhinõuet ning kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summad: Arve nr. Põhisumma Viivis alates Viivis kuni Viivise % Viivised 2014554035 7,37 19.02.2016 16.12.2019 0,07% 7,21 eurot 2015057897 13 eurot 19.04.2016 16.12.2019 0,07% 12,17 eurot 2015271413 11,70 eurot 19.05.2016 16.12.2019 0,07% 10,70 eurot 32,07 eurot 30,08 eurot
§ 367
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 32,07 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 16.12.2019 summas 30,08 eurot ning jooksev viivise põhinõudelt (32,07 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas. Menetluskulud
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 163
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei 4
(5)2-19-20271 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitu hagi, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest, on menetlusõiguste kuritarvitamine, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid, nt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud, samuti võimaldab iga eraldiseisev kohtulahend alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kostjale kaasa uute täitekulude tekkimise. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-13247 on hageja nõudnud kostjalt samast liitumislepingust, kuid 01.03.2016 arvest 2014820777 tuleneva võlgnevuse summas 13 eurot väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude 19.09.2019 tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks mh välja menetluskulud (riigilõiv 75 eurot). Hagiavalduste kohaselt on E AS loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu juba 01.02.2018 hagejale. Kohtu hinnangul oleks võinud hageja esitada kõik nõuded saanud kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses, mille kohus oleks saanud ühes menetluses lahendada. Kohus leiab, et hageja selline menetlusõiguse kuritarvitamine raiskab põhjendamatult ka kohtu ressursse. Võttes arvesse, et käesolev hagiavaldus jääb osaliselt rahuldamata ning kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub põhjus ja vajadus poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5
(5)