1-17-6041 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja asja number ja kriminaalasi Pärnu Maakohus 31. märts 2020.a. Kuressaare kohtumaja, 1-17-6041 (13250102080), kriminaalasi Annika V

§-st 389 lg1-3 kohus määras: Rahuldada süüdistatavate Saare Agro OÜ; Kandla Farm OÜ, Annika Väli ja Kaljo Rand kaitsjate vandeadvokaat Tarvo Lindma ja Asso Prii 19.03.2020.a. määruskaebus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 04.03.2020.a. määruse peale ja tühistada määrus osas: - milles maakohus jättis kriminaalmenetluse lõpetamata Annika Väli ja Kaljo Ranna suhtes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu; - resolutsiooni punkt 4 osas, milles maakohus jättis isikute, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata; - resolutsiooni punkt 5, millega ei tühistatud konfiskeerimise tagamiseks kinnisasjadele seatud areste; 1 Kohus teeb uus määruse. Juhindudes

§-st 389 lg3 kohus määrab: 1. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-6041 süüdistatavate Annika Väli ja Kaljo Rand suhtes

§ 2742alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

1. Tühistada määruse jõustumisel kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldatud meetmed, sh konfiskeerimise tagamiseks Pärnu Maakohtu 09.04.2014 määrusega asjas nr 1-14-3165 seatud arest OÜ Saare Agro kinnistutele registriosa numbriga 3346934, 3411634, 3484234, 3485434, 3295134, 3295034, 3294834, 3433834, 4008134, 2826334, 3275734, 3290934, 3445434, 2747634 ja 3039434 ning Pärnu Maakohtu 16.04.
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-3333 OÜ Kandla Farm kinnistule registriosa numbriga 3894934 seatud arest.
3. Seoses kriminaalasjas nr 1-17-6041 menetluse lõpetamisega jätta läbi vaatamata kõik PRIA poolt esitatud tsiviilhagid ja avalik-õiguslikud nõudevaldused. 4.

§ 175

lg1 p1 ja 183 lg1 kohaselt jätta süüdistatavate kaitsjatele makstud mõistliku suurusega õigusabitasu ja kulu riigi kanda. 5. Hüvitada ja mõista riigilt välja Kandla Farm OÜ poolt käesolevas kriminaalasjas kantud mõistliku suurusega menetluskulu summas 11 256,35 eurot (üksteist tuhat kakssada viiskümmend kuus eurot 35 senti). Välja mõistetud menetluskulu kanda Kandla Farm OÜ õigusjärglase Rand Invest OÜ

§ 2742lg2 alusel teavitada käesolevast määrusest Pärnu Maakohtu esimeest.

Edasikaebe kord. Määrusele saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebust 15 päeva jooksul, alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama määruse teinud kohtu kaudu. Asjaolud Prokurör on 21.06.2017.a. saatnud kohtusse süüdistusakti Annika Väli ja Kaljo Rand süüdistuses kuriteos KarS § 210 lg2 järgi ning juriidiliste isikute Saare Agro OÜ, Kandla Farm OÜ, Maatööde OÜ ja Liivalammas OÜ süüdistuses kuriteos KarS 210 lg3 järgi asja arutamiseks üldmenetluses. Kohtule esitati koos süüdistusaktiga kannatanu PRIA poolt esitatud avalik-õiguslikud nõudeavaldused OÜ Saare Agro ja Maatööde OÜ vastu, tsiviilhagid Maatööde, Liivalammas ja Kandla Farm OÜ juhatuse liikmete Annika Väli ning Kaljo Rand vastu (vt. (XII kd). 29.06.2017.a. määrusega määras kohus asjas eelistungi 04.09.2017.a.; 02.10.2017.a. kohtumäärusega andis kohus süüdistatavad kohtu alla ja andis kannatanu-tsiviilhagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 04.09.2017.a. toimunud eelistungi määrusega määras kohus kohtuistungite toimumise ajakava, mille kohaselt oleks kohtuvaidlused toimunud 21.03.2018.a. 2 23.10.2017.a. esitas kannatanu-PRIA tsiviilhagi täiendused 24.11.2017.a. määrusega võttis kohus kannatanu nõudeavaldused menetlusse. 20.03.2018.a. esitas prokurör kohtule

§ 268lg2 alusel süüdistatavate suhtes algse süüdistuse täpsustused (vt.

köide XII). Kohus olles 13.09.2019.a. kriminaalasjas ära pidanud kohtuvaidlused ja olles ärakuulanud süüdistatavate, sh. Annika Väli ja Kaljo Rand viimased sõnad, lahkus nõupidamistuppa kohtuotsust tegema määrates kohtuotsuse kuulutamise päeva 01.11.2019.a. Kohus 28.10.2019.a. määrusega arvestades eelkõige kriminaalasja materjalide mahukust ja asja keerukust muutis kohtuotsuse kuulutamise aega ja määras uueks kohtuotsuse kuulutamise ajaks 09.12.2019.a. Ajal mil kohus oli nõupidamistoas lõppotsust tegemas, uuendas kohus süüdistatavate Kandla Farm OÜ, Saare Agro OÜ ja Liivalammas OÜ kaitsjate taotluse alusel menetluse, kuna ilmnes, peale kohtu nõupidamistuppa minemist olid nimetatud juriidilisest isikutest süüdistatavad äriregistrist kustutatud ja seetõttu taolesid kaitsjad nende juriidilistest isikutest süüdistatavate suhtes menetluse lõpetamist. 04.12.2019.a. määrusega tühistas otsuse kuulutamise 09.12.2019.a. ja uuendas kriminaalasjaskohtuliku arutamise

§ 307

lg1 p1, 2 alusel, kuna tekkis vajadus täiendavalt selgitada seonduvalt kaitsjate taotlusega juriidilistest isikutest süüdistatavate suhtes menetluse lõpetamisega seotud faktilisi asjaolusid, sh. võtta juurde dokumentaalsete tõenditena väljavõtted äriregistrikaartidest nii juriidilisest isikust süüdistatavate registrist kustutamise kohta, kui menetluskulude lahendamise seisukohalt olulise teabe saamiseks registrist kustututatud Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ õigusjäregluse kohta, saada teada prokuröri seisukoha esitatud kaitsjate taotluste kohta. Kohus olles eelnevalt küsinud menetlusosaliste kirjalikud seisukohad kaitsjate esitatud taotlusele menetluse lõpetamiseks juriidiliste isikute suhtes , määras nende küsimuste lahendamiseks ka kohtuistungid 06.02.-07.02.2020.a. 06.02.2020.a. toimus uuendatud menetluses kohtuistung (protokoll XVI kd lk112-114).

1. märtsil 2020.a. koostas kohus määruse, millega lõpetas menetluse juriidilistest isikutest süüdistatavate OÜ Saare Agro; Kandla Farm OÜ ja Liivalammas OÜ suhtes, so. lahendas taotlused millised olid seotud menetluse uuendamise aluseks olnud taotlustele (XVI kd. lk.123190), jättis rahuldamata taotlused millised seisnesid menetluse lõpetamises mõistliku menetlusaja lõppemisega süüdistatavate Annika Väli ja Kaljo Rand suhtes ning lahendamiseks edasise menetluse käigus taotlused, millised seondusid hagide tagamise abinõude tühistamise ja menetluskuludega seoses. Menetlus jätkub süüdistatavate Annika Väli ja Kaljo Rand suhtes. Nimetatud 04.03.2020.a. kohtumäärusele esitasid aga süüdistatavate kaitsjad ja menetlusse kaasamata isikute lepingulised esindajad 19.03.2020.a. määruskaebuse. Alates
2. märtsist 2020.a. kehtib Eesti Vabariigis eriolukord, mis seab kodanikele liikumispiirangud, eraldi on alates 16.03.2020.a. kehtestatud liikumispiirangud Saare maakonna elanikele ja liikumisele mandrilt Saaremaale ja välja, liikumispiiranguid saartele on veelgi kitsendetatud alates 28.03.3020.a. Kuna õigusemõistmine Eesti Vabariigis peab toimima, siis tegi prokurör ettepaneku pidada kohtulikud vaidlused süüdistatavate Annika Väli ja Kaljo Rand osas 27.04.2020.a. videokonverentsi teel erinevate kohtumajade vahel (XVII kd, tl. 24). Kannatanu esindajal vastuväiteid videokonverentsile ei olnud. Kaitsjad vaidlesid kohtuistungi korraldamisele audiovisuaalses vormis vastu (XVII, tl.30-31) vastu, viidetega nii menetlusnormidele, mis seda ei võimalda, kuna võib kaasa tuua olulise õiguste riive, sh. ei saaks süüdistatavad ja kaitsealused vahetult suhelda. Ühtlasi viitavad kaitsjad vastuses ka Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorrale ning sellele, et ühel Advokaadibüroo kliendil on diagnoositud Corona viirus, viiruskandja olemasolu seab aga ohtu kontaktsed isikud. Tulenevalt eeltoodust tühistas 27.03.2020.a. määratud kohtuistungiaja, millest teavitas menetlusosalisi e-kirja teel, teatades samuti, et edasisest menetluse korralduse 3

§ 389

lg3 alusel kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalistele kelle huve see puudutab. Kohus olles tutvunud määruskaebuse põhjenduste ja prokuröri ning kannatanu esindaja seisukohtadega määruskaebusele leiab, et kohtu 04.03.2020.a. määrus tuleb osaliselt tühistada ja seda kaebuses taotletud osas. Määrus jääb muutmata osas millega kohus lõpetas menetluse juriidilistest isikutest süüdistatavate- OÜ Saare Agro; Kandla Farm OÜ ja Liivalammas OÜ osas, millises osas ei ole määruskaebust esitatud ja millises osas on möödunud ka edasikaebe tähtaeg. Juba varem on menetlus lõpetatud Maatööde OÜ süüdistuses KarS § 210 lg3 järgi, seoses äriühingu lõppemisega. Esitatud määruskaebus Määruskaebuse esitajad vaidlustavad määruskaebusega Maakohtu määruse resolutsiooni osa, millega maakohus jättis kriminaalmenetluse lõpetamata Annika Väli ja Kaljo Ranna suhtes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, resolutsiooni punkti 4 osas, milles maakohus jättis menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata, resolutsiooni punkti 5, millega ei tühistatud konfiskeerimise tagamiseks seatud aresti ning Maakohtu määruse osas, millega kohus luges kannatanuks Eesti Vabariigi PRIA kaudu ning paluvad Maakohtu määruse selles osas tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada kaitsjate poolt määruskaebuses esitatud taotlused. Põhjendused määruskaebusele on järgmised: 1. Esiteks leiavad määruskaebuse esitajad, et Maakohtu Määruses praktiliselt kogu süüdistusakti sisu kajastamine ei olnud esitatud taotluse ja lahendamist vajavate küsimuste lahendamiseks vajalik ega otstarbekas. Maakohtu Määrus on kokku 135 lk pikk, kuid kohtu seisukohad ja põhjendused on esitatud alates leheküljest 133, s.o kokku kolmel leheküljel. Määruse mahu paisutamine ebavajaliku sisuga muudab selle ebaülevaatlikuks. Samas nimetatud asjaolu ei ole iseenesest kaasa toonud Maakohtu määruse ebaõigeid lõppjäreldusi. 2. Kohus on aga enda määruse lõppjäreldusi ja seisukohti põhjendanud äärmiselt lakooniliselt ning määruskaebuse esitajate hinnangul ebapiisavalt või jätnud põhjused üldse esitamata ning rikkunud seejuures nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme. 3. Kaitsjad esitasid 07.01.2019 kohtule taotluse, milles leidsid, et arvestades senise kohtueelse ning kohtuliku menetluse pikkust ning jõustunud kohtulahendi saamise eeldatavat aega, tuleks käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetlus lõpetada

§ 2742alusel mõistlik menetlusaja möödumise tõttu.

Kuivõrd kohus ei lahendanud taotlust, siis meenutasid kaitsjad oma 19.12.2019 e-kirjas kohtule vajadust nimetatud taotlus läbi vaadata. Kohus asus 20.12.2019 menetlusosalistele saadetud e-kirjas seisukohale, et edasikaebamist võimaldavaid määruseid kohus ei tee ning lahendab kõik küsimused otsusega. 23.01.2020 esitasid kaitsjad uuesti kohtule taotluse 07.01.2019 taotluse läbivaatamiseks ja sisuliseks lahendamiseks, kuna nende hinnangul ei ole kohtu poolt menetluses esitatud mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetluse lõpetamise taotluse läbi vaatamata jätmine lubatav ega kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega (nt

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-4-1-12-08, p 21), mille kohaselt on kohtul kohustus selline taotlus lahendada igas menetlusstaadiumis, mitte üksnes kohtuotsust tehes. 06.02.2020 istungil soostus kohus lahendama eraldiseisva määrusega kaitsjate poolt esitatud 18.11.2019 taotlused ning 07.01.2019 esitatud taotluse. Kuna kohus ei jõudnud seda teha esialgu kavandatud 25.02.2020, vaid 04.03.2020, siis lükkus edasi ka esialgu 05.03.2020 plaanitud istung kohtuvaidlusteks. Maakohtu Määrusega jättis kohus rahuldamata kaitsjate taotluse menetluse lõpetamiseks süüdistatavate suhtes seoses 4 mõistliku menetlusaja ületamisega. Kohus on Määruses leidnud, et EIK praktika valguses tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel; 1) kohtuasja keerukus; 2) süüdistatava või tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Määrusest leiab põhjenduste alajaotuse „
3. Kriminaalasja keerukus“, kuid muude, sh kohtu enda poolt esile toodud kriteeriumite osas (süüdistatava või tema kaitsja käitumine, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja vääruste kaalumine) sisulist puudub põhistus või on see äärmiselt lakooniline. Prokuratuur on koostanud enda 31.01.2020 menetlusdokumendis põhjaliku ülevaate kriminaalmenetluse senisest käigust, mis on alljärgnev (p 71-73 on kaitsjate täiendus): Kohtueelne uurimine
4. 18.10.2013 Kriminaalmenetluse alustamine 18.10.
6. Erinevad toimingud.
7. 24.03.2014 Läbiotsimised.
8. 24.03.2014 Elukohast lahkumise keelud Annika Väli ja Kaljo Rand.
9. 09.04.2014 OÜ Saare Agro vara arestimise määrus. Protokoll 29.04.
11. 16.04.2014 Kandla Farm OÜ vara arestimise määrus. Protokoll 29.04.
13. 16.04.2014 Maatööde osaühingu vara arestimise määrus. Protokoll 28.04.
15. OÜ Liivalammas vara arestimise määrus. Protokoll 29.04.
17. 13.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määrus OÜ Saare Agro määruskaebuse (1-14-3165) kohtuistungile määramine 19.05.2014.a-ks.
18. 16.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määrus OÜ Liivalammas määruskaebuse (1-14-3334) kohtuistungile määramine 20.05.
19. a-ks.
20. 16.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määrus Maatööde osaühing määruskaebuse (1-143335) kohtuistungile määramine 20.05.
21. a-ks.
22. 27.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määrus Kandla Farm OÜ määruskaebuse (1-14-3333) kohtuistungile määramine 02.06.
23. a-ks.
24. 14.05.-03.11.2014 tunnistajate ülekuulamised.
25. Kuni 20.01.2015 muud menetlustoimingud.
26. 27.01.2015 Vara arestimise protokollid (tõend 84, 87, 90). OÜ Saare Agro, Kaljo Rand; OÜ Liivalammas, Annika Väli; Kandla Farm OÜ, Kaljo Rand. Prokuratuuris
27. 30.01.2015 Prokuratuuri saabumine kohtueelse uurimise kokkuvõttega.
28. 22.05.2015 Tõend
29. Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-
31. 30.06.2015 Tõend
32. Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-14-
34. 29.12.2015 PRIA otsus nr 13-6/1375 (tõend 9).
35. 05.10.2016 Asitõendite vaatlusprotokoll (tõend 11).
36. 14.10.2016 Asitõendite vaatlusprotokoll (tõend 50).
37. 13.09.2016 Tõend
38. Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-
40. 21.09.2016 Asitõendite vaatlusprotokoll (tõend 17, 25, 37)
41. 31.10.2016 Osaliselt kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. OÜ Sheep Trade.
42. 10.11.2016 Osaliselt kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Farm Build OÜ.
43. 23.11.2016 Osaliselt kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Tiina Vester.
44. 24.11.2016 Osaliselt kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Tuiu Tallid OÜ.
45. 15.12.2016 Tõend
46. Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtumäärus asjas nr 3-7-1-3-737-
48. 09.03.2017 Osaliselt kriminaalmenetluse lõpetamise määrus.6 Kalmer Kivirai.(Kuulati kohtuistungil üle tunnistajana).
49. 27.01.2017 Toimiku koopia kaitsjatele.
50. 25.04.2017 Lisatõendite koopiad kaitsjatele. 5
51. 09.06.2017 Asitõendite vaatlusprotokoll (tõend 37).
52. 21.06.2017 Lisatõendite koopiad kaitsjatele. Kohtus
53. 21.06.2017 Süüdistusakt.
54. 29.06.2017 Eelistungit korraldav määrus.
55. 29.08.2017 Kaitseakt.
56. 04.08.2017 Eelistung.
57. 02.10.2017 Kohtu alla andmise määrus.
58. 24.11.2017 Nõude menetlusse võtmise määrus.
59. 30.01.2018 Määrus kohtuistungite edasilükkamises (prokuröride vahetus, süüdistuse täiendamine).
60. 03.02.2018 Teated (kohtumäärused) kohtule süüdistatavate OÜ Liivalammas (2-17-5784) ja Maatööde osaühingu (2-17-5170) sundlõpetamise kohta ja likvideerija määramises.
61. 20.03.2018 Süüdistuse täpsustus.
62. 04.06.2018 Kaitseakt täpsustatud süüdistuses.
63. 10.09.2018 Kohtuistung. I.
64. 11.09.2017 Kohtuistung. II.
65. 12.09.2018 Kohutistung. III
66. 13.09.2018 Kohtuistung. IV.
67. 25.09.2018 Kohtuistung. V. Maatööde osaühing (kustutatud) suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ja OÜ Liivalammas (pankrotis)
69. 25.09.2018 Kohtumäärus Annika Väli ja Kandla Farm OÜ määruskaebuste rahuldamata jätmises.
70. 26.09.2018 Kohtuistung. VI.
71. 27.09.2018 Kohtuistung. VII.
72. 28.09.2018 Kohtuistung. VIII.
73. 03.10.2018 Süüdistatava Annika Väli määruskaebus Maatööde osaühingu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises.
74. 04.10.2018 Süüdistatava Kandla Farm OÜ määruskaebus Põllumajanduse registrite ja informatsiooni Ameti tsiviilhagi menetluse lõpetamises.
75. 10.10.2018 Kohtuistung. IX.
76. 11.10.2018 Kohtuistung. X.
77. 11.10.2018 Kohtumäärus Annika Väli ja Kandla Farm OÜ määruskaebuste rahuldamata jätmises.
78. 25.10.2018 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus Annika Väli ja Kandla Farm OÜ määruskaebuse menetlusse võtmises.
79. 14.11.2018 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus Annika Väli määruskaebuse läbi vaatamata jätmises ja maakohtu.
80. 07.12.2018 Kandla Farm OÜ määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse peale. Välja kuulutatud Pärnu Maakohtus 22.05.2018.a.
81. 07.01.2019 Kaitsjate kirjalik taotlus mõistliku menetlusaja möödumisega kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
82. 02.05.2019 Kohtumäärus kohtuistungite edasilükkamises seoses määruskaebuse lahendamisega.
83. 29.05.2019 Riigikohtu määrus määruskaebuse menetlusse mittevõtmises.
84. 03.09.2019 Kohtuvaidlused. 6
85. 28.10.2019 Kohtumäärus kohtuotsuse kuulutamise aja muutmises. Uus aega 09.
88. 18.11.2019 Kaitsjate taotlus Kandla Farm OÜ ja OÜ Saare Agro osas menetluse lõpetamises (osaühingud ühinenud ja kustutatud).
89. 04.12.2019 Kohtumäärus menetluse uuendamises.
90. 19.12.2019 Kaitsja taotlus suuliseks istungiks.
91. 27.12.2019 Kohtumäärus kohtuistungi aja määramises.
92. 23.01.2020 Kaitsja kirjalik taotlus mõistliku menetlusaja möödumisega kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
93. 06.02.2020 Kohtuistung
94. 04.03.2020 Kohtumääruse tegemine, millele on esitatud käeolev määruskaebus.
95. 27.03.2020 Määratud kohtuistung kohtuvaidluste pidamiseks ja süüdistatavate lõppsõnaks. Käesolevaks hetkeks on süüdistatavate suhtes algatatud kriminaalasja menetletud ligi 6 aastat ning 5 kuud (alates 18.10.2013), millest süüdistatavad on vahetult ja teadlikult pidanud taluma menetlustoiminguid, menetluse subjektiks olemist ning piiranguid (varade arestimine, elukohas lahkumise keeld jne) juba praeguseks hetkeks 6 aastat (alates 24.03.2014 elukohtades läbi viidud läbiotsimine). Riigikohus on pidanud mõistlikku menetlusaega ületavaks näiteks 5 aastat ja 7 kuud ja 5 aastat ja 4 kuud kestnud menetlust (RK 3-1-1-53-15, p 9.1 ja 9.2). Kohtupraktika kohaselt tuleks kriminaalmenetlus mõistliku menetlustähtaja möödumisel lõpetada, kui võib eeldada, et asjas jõustunud kohtulahendini jõudmine ei ole võimalik hiljemalt kuue kuu jooksul arvates mõistliku aja möödumisest. Kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi on võimalik maakohtu jõustumata otsuseni jõuda käesoleva aasta kevadel, s.o enam kui 6 aastat peale süüdistatavate suhtes esimese avaliku menetlustoimingu teostamist. Arvestades seda, et praegusel hetkel ei ole peetud esimese astme kohtus vaidlusi, ei ole 6 kuu jooksul käesolevas asjas jõustunud lahendini jõudmine reaalne, kuivõrd pooltel on võimalik kasutada õigust esitada apellatsioon- ning kassatsioonkaebused. Samuti on see muutunud ebarealistlikuks üleriiklikult väljakuulutatud eriolukorra ja sellega kaasnevate piirangute tõttu, mis välistab mandri ja Saaremaa vahelise liikumise (asja vaadatakse läbi Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, kuid kaitsjad ja prokurör asuvad mandril ning üks süüdistatav töötab Tallinnas), samuti tulenevalt COVID-19 viirusest tingitud kohtute praktilise töö halvamise tõttu. Seega ka juhul, kui süüdi- või õigeksmõistva otsuse korral apellatsioon- ja kassatsioonkaebused rahuldamata jäetakse, s.o ei teki vajadust asja uueks arutamiseks alamastme kohtus, võib senist kohtupraktikat silmas pidades mõistlikult eeldada, et jõustunud lahendini ei jõuta ühelgi juhul enne
96. aasta kevadet, s.o enam kui 7 aastat peale esimeste menetlustoimingute teostamist süüdistatavate suhtes. Seega intensiivistub süüdistatavate õiguste riive mõistliku menetlusaja ületamise tõttu aja jooksul pidevalt ning seda mitte tingituna süüdistatavate või kaitsjate tegevusest. Antud juhul tuleb silmas pidada sedagi, et kohus on menetlusosalisi informeerinud, et suundub pensionile käesoleva aasta aprilli lõpus. Arvestades seda, et 27.03.2020 on määratud kohtuvaidluste pidamiseks istung Kuressaares ning seda, et käesoleval hetkel ei ole eriolukorra tõttu Saaremaale sõitmine võimalik ning ei saa eeldada, et eriolukord leeveneks lähiajal (on kehtestatud kuni 1.05.2020), siis on vägagi tõenäoline, et seoses istungi pidamise võimatuse ja kohtuniku pensionile suundumisega võib alata kogu kriminaalasja menetlemine maakohtus uue kohtuniku poolt otsast peale. See omakorda pikendab oluliselt kriminaalmenetlust ning toob süüdistatavatele kaasa kohustuse kanda uuesti kõik kohtuliku üldmenetlusega seonduvad kulud, piirangud ja kohustused. See ei saa olla põhjendatud ja lubatav. Eraldi rõhutamist väärib, et alates kriminaalasja algatamisest kuni esimese süüdistusakti koostamiseni (21.06.2017) kulus 4 aastat ja 8 kuud. Ei ole mingil viisil põhjendatud sedavõrd pikaajaline kohtueelne uurimismenetlus ning seda eriti olukorras, kus oli teada, et juba uurimise alustamise hetkel oli osade väidetavate süüteotunnustega tegude toimepanemisest möödas 7 enam kui 4 aastat. Ei ole teada, et mingite tõendite kogumine oleks väliste asjaolude tõttu olnud raskendatud (nt tunnistajate kättesaamatus, menetleja päringutele mittevastamine vmt). Vastupidi – PRIA esitas oma kriminaalmenetluse alustamise avalduse lisana menetlejale kogu asjasse puutuva dokumentatsiooni (07.01.2019 taotluse Lisa 1) ning kõik dokumendid, mis menetleja on kriminaalasjas kogunud, on olnud võimalik koguda koheselt, ilma viivituseta (peamiselt pangakontode väljavõtted, päringud ettevõtetesse, kahtlustatavate ja tunnistajate ülekuulamine). Süüdistatavate poolt esitatud taotlused, kuludeklaratsioonid jms on samuti olnud menetlejal võimalik saada PRIA-lt praktilist koheselt peale vastavate päringute tegemist PRIA-le. Hoopis kohtueelne menetleja on ise menetlustoimingute läbiviimisel põhjendamatult viivitanud – selle ilmekaks näiteks on Finnlog Group OÜ juhatuse liikme Kuldar Arro tunnistajale ülekuulamine alles 20.06.2017, s.o 4 aastat ja 8 kuud peale kriminaalmenetluse algatamist ning peale kaitsjatele toimiku tutvumiseks esmakordset edastamist veebruaris 2017 ning vaid 1 päev enne süüdistusakti koostamist (21.06.2017). See näitab, et menetleja viis veel viimasel hetkel ning ilmselt kiirustades läbi toiminguid, mida ta oleks võinud teha ligi 5 aasta jooksul. Arvestada tuleb ka seda, et kohtueelse menetluse kokkuvõte on koostatud juba 30.01.2015, s.o kriminaalasja toimik oli (seisis) prokuratuuri käes ligi 2,5 aastat enne, kui koostati süüdistusakt. Riigikohus on selgitanud, et toimiku enam kui 2 aastane menetlemine prokuratuuris ei ole õigustatud (RK 3-1-1-63-13, p 12). Kaitsjatele jääb ka arusaamatuks, milliseid menetlustoiminguid üldse on tehtud alates kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamisest (30.01.2015) kuni esimese süüdistusakti koostamiseni (21.06.2017), s.o 2,5 aasta vältel. Veelgi enam, süüdistaja esitas kohtumenetluse käigus 20.03.2018 „süüdistuse täpsustuse“ (muudetud süüdistuse), s.o ka 4 aasta ning 8 kuuga ei olnud prokuratuur suutnud kohtueelset menetlust läbi viia ning selle tulemusi süüdistusaktis kajastada, vaid selleks tuli 9 kuud hiljem esitada „süüdistuse täpsustus“ 148 leheküljel, mille läbitöötamine nõudis süüdistavatelt ning kaitsjatelt täiendavat ajaressurssi ja tekitas kohtumenetluse viibimise. Tulenevalt prokuröri vahetusest ning süüdistuse muutmisest (täpsustamisest) esitas süüdistaja 24.01.2018 kohtule taotluse 06.02.2018 algama määratud istungite edasilükkamiseks, mis omakorda tekitas menetluses 7 kuulise viivituse – uueks istungiajaks määrati 10.09.
97. Siinjuures on oluline märkida, et süüdistaja asus süüdistust muutma alles pärast seda, kui oli tutvunud kaitsjate kaitseakti seisukohtade ja etteheidetega ning mõistnud, et 2,5 aastat pärast kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamist koostatud süüdistus oli ebaselge ja sellisel kujul perspektiivitu. Samuti väärib siinkohal märkimist asjaolu, et näiteks Saare Agro OÜ esitas taotluse nr 142008740239 PRIA-le 15.12.2008 ning esimese kuludeklaratsiooni 29.07.09, teise kuludeklaratsiooni 07.10.09 ja kolmanda kuludeklaratsiooni 05.01.
98. Isegi kui kuritegi on toime pandud, siis hiljemalt kuludeklaratsiooni esitamisega (s.o. dokumendi esitamisega, milles kinnitatakse tehtud kulutuste nõuetele vastavust) on iga vastava episoodi (kuludeklaratsiooni esemeks olevad väidetavad kuriteod igal juhul lõpule viidud. Samuti on Riigikohus senises praktikas selgitanud, et iga taolise deklaratsiooni esitamist tuleb vaadelda eraldi teona ning tegemist ei ega saa olla erinevate summade osas deklaratsioonide esitamise näol jätkuva kuriteoga. Seega on taotluste ja esimeste kuludeklaratsioonide esitamisega seotud võimalikud süüteod käesolevaks hetkeks igal juhul aegunud sõltumata mistahes asjaoludest aegunud KarS § 81 lg 1 p 2 ning lg 6 mõttes, kuna nende toimepanemisest on möödunud üle 10 aasta ning selles osas tuleb süüdistatavad igal juhul õigeks mõista. Seega ei ole isegi küsimus enam tervikuna mitte menetluse ebamõistliku pikkuse subjektiivses hindamises, vaid õiguslikult osade süüdistuste menetlemise (süüdimõistmise) võimalikkuse absoluutses äralangemises. Seega on juba käesolevaks hetkeks, s.o enne esimese kohtuastme kohtulike vaidluste toimumist kulgenud kriminaalmenetluse pikkus ebamõistlik ning suuresti tingitud kohtueelse menetluse põhjendamatust venimisest, aga ka prokuratuuri tegevuse(tuse)st kohtumenetluse käigus (vt RK 3-1-1-63-13, p 9). Tuleb rõhutada, et süüdistatavate tõttu ei ole kohtueelses- ega 8 kohtumenetluses toimunud mitte ühtegi põhjendamatut viivitust, s.o nad on osutanud kõikvõimalikku kaasabi asja võimalikult kiireks menetlemiseks. Siinjuures märgivad kaitsjad, et maakohtu määruses on kohus viidanud, et senise kohtumenetluse käigus lahendatud küsimused olid kõik edasi kaevatud ja see on lükanud kohtulahendini jõudmist edasi 6 kuu võrra (oktoober 2018 kuni mai 2019). Samuti jäi 09.12.2019 kohtuotsus kuulutamata, kuna süüdistatav Kaljo Rand, kes oli Kandla Farm OÜ ja OÜ Saare Agro juhatuse liige ja omanik, korraldas süüdistatavate osaühingute ühendamise tema poolt värskelt loodud uute äriühingutega, mis viis nende süüdistatavate kustutamiseni äriregistrist. Seega on põhjust järelduseks, et ka süüdistatavate Kaljo Rand ja Annika Väli tegevuse tulemusena on kriminaalmenetlus pikenenud. Esiteks tuleb rõhutada, et kogu kriminaalmenetluse vältel on kohus teinud ühe määruse (25.09.2018) mille vaidlustasid Ringkonnakohtus Kandla Farm OÜ juhatuse liige Helena Rand ning Annika Väli. Asjakohatu ning alusetu on heita ühelegi isikule ette tema poolt talle põhiseadusega ning menetlusseadustikega antud menetlusõiguste, sh keskseks menetlusõiguseks oleva kaebeõiguse realiseerimist. Ühelgi juhul ei saa aga Kandla Farm OÜ juhatuse liikme Helena Ranna tegevust määruskaebuse esitamisel ette heita Annika Välile ega Kaljo Rannale ning Annika Väli tegevust ei saa ette heita Kaljo Rannale. Kaitsjad esitasid määruskaebuse Riigikohtule 28.11.2018 ning Riigikohus tegi kaebuse menetlusse mittevõtmise määruse alles 29.05.2019, s.o 6 kuud hiljem. Sellist viivitust ei saa heita ette ühelegi süüdistatavale või kaebajale, vaid tegemist riigi ametiasutuste tööst tuleneva viivitusega või tavapärase menetlusajaga. Õigusriigis on kohatu ette heita ja siduda süüdistatavate jaoks negatiivsete tagajärgedega seaduses ettenähtud kaebeõiguse kasutamist. Teiseks on alusetu ka kohtu etteheide, et Kaljo Ranna tegevuse tulemusel (äriühingute ühendamine) on tekkinud kohtumenetluses viivitus. See ei vasta objektiivselt ja faktiliselt tõele. Kohus oli määranud kohtuotsuse kuulutamise ajaks 1.11.2019, kuid 28.10.2019 määrusega tühistas otsuse kuulutamise aja, kuna vajas otsuse tegemiseks täiendavat aega. Kaitsjad esitasid taotluse menetluse lõpetamiseks 18.11.
99. Kui kohus oleks teinud planeeritud ajal otsuse, siis ei oleks tekkinud kohtul vajadust menetluse uuendamiseks 04.12.2019 (uuendamise vajadus on samuti vaieldav). Äriühingute ühendamine on seaduslik meede juriidiliste isikute tegevuse reorganiseerimisel ning sellest tulenevalt kellelegi kriminaalmenetluses etteheite tegemine on põhjendamatu. Liiatigi ei olnud Kaljo Rand OÜ Saare Agro ainuosanik, vaid 50% ulatuses osanik ning ei saanud ühendamist ainuisikuliselt otsustada, vaid selleks tuli initsiatiiv ja vajalik häälteenamus teiselt osanikult. Menetluse ebamõistlik pikkus tingib selle, et menetlusaluse isiku saatus on pikka aega lahtine, ta peab taluma kriminaalmenetlusega kaasnevaid piiranguid pika aja vältel (elukohast lahkumise keelu kohaldamine, varade arestimine, menetlustoimingutes osalemine, kohtuistungitest osavõtt, meedia- ja avalikkuse kõrgendatud tähelepanu, raskused töökoha leidmisel jne). Viimase osas juhivad kaitsjad tähelepanu, et suurema osa kohtumenetluse vältel on Annika Väli pidanud vastama kohtu küsimusele istungi alguses tema töökoha osas –„töötu“. See ei ole tingitud tema kvalifikatsioonist (Annika Väli on kõrgharidusega eriala spetsialist), vaid kriminaalmenetluse stigmatiseerivast mõjust. Selle talumine juba 6 aasta vältel on ebamõistlik ning ka käesoleval hetkel on süüdistatavate tulevik kriminaalmenetluse osas ebamäärane. Euroopa Inimõiguste ja Riigikohtu praktika järgi sõltub mõistliku menetlusaja pikkuse tuvastamine kuriteo raskusest (vt RKKKo 3-1-1-6-11, p 19.1 ja RKKKm 3-1-1-34-13, p 18). Süüdistatavatele etteheidetav tegu (soodustuskelmus) ei liigitu oma olemuselt raskete kuritegude hulka, tegemist on II astme varavastase süüteoga. Veelgi enam – süüdistuse aluseks oleva õigushüve rikkumise sisuks on PRIA-l väidetavalt ebaõige ettekujutuse loomine toetuse väljamaksmise aluseks olevatest asjaoludest ning seeläbi alusetu toetuse väljamakse tegemine. Vaidlust ei saa olla selles, et PRIA on teinud tagasinõude otsused ning haldus- ja 9 halduskohtumenetlustes on nimetatud varaline hüve saanud kaitse ning vastavate summade hüvitamiseks on olemas kehtivad haldusaktid või kohtulahendid. Seega ei täida käesoleva kriminaalasja menetlemine ka enam rikutud hüve heastamise ja rikkumise eelse olukorra taastamise eesmärki. Samuti on käesolevas asjas selge, et vaidluse põhikese ei ole mitte vaidlus faktiliste asjaolude ning nende tõendatusse üle (selles osas on vaidlus minimaalne), vaid vaidluse põhisisu on õiguslikku laadi – kas süüdistatavatele etteheidetav tegevus oli õigusvastane ja tahtlik. Seega ei ole käesolevas asjas keskseks küsimuseks see, kas süüdistatavad on mingi teo sooritanud, vaid see, kas selline tegevus täidab soodustuskelmuse koosseisu (õigusvastasuse küsimus) ja kas süüdistatavad said ja pidid sellest aru saama, kui kohus tuvastab teo objektiivse õigusvastasuse (süü küsimus). Süüdistatavad ning kaitsjad on olnud läbivalt seisukohal, et õigusaktidele ei ole võimalik anda süüdistaja poolt väidetud tõlgendust. Süüdistavad on oma tegevuse planeerimisel, sh õigusaktidega tutvudes leidnud, et nende tegudes ei sisaldu keelatut, rääkimata kuritegelikkusest, s.o ei ole eesmärgiks seadnud kuritegude toimepanemist ega seda ka möönnud. Mis veelgi olulisem – PRIA toetuste jagamise reeglite ja nendest kinnipidamise esmane eesmärk on vältida avalike vahendite vääriti kasutamist, eelkõige avalike vahendite sihipärast kasutamata jätmist – nende eesmärgipärase hüve loomata jätmist. On tähelepanuväärne, et käesolevas asjas ei ole süüdistaja ega PRIA esitanud väidet ega etteheidet (ega ole isegi üritanud tõendada), et 1) süüdistatavad oleks jätnud need ehitustööd tegemata, milleks raha PRIA poolt toetusena maksti ega 2) ehitustööd, mida toetusega finantseeriti, oleks olnud tehtud turuhinnast kallimalt (kunstlikult ebamõistlikult kõrge hinna eest). Seega sisuliselt ei heideta ette mitte raha sihipäratut kasutamist, vaid üksnes formaalseid protseduuriliste reeglite rikkumisi, mille negatiivne materiaalne mõju on etteheitena jäänud täielikult välja toomata ja kindlasti tõendamata. Menetluskulude kindlaks määramata jätmine Maakohus on Maakohtu Määruses (resolutsiooni p 2) tunnistanud Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ õigust

§ 183

lg 3 alusel taotleda menetluskulude hüvitamist, kuid lõpliku hinnangu menetluskulude suurusele ja põhjendatusele on määranud kohus anda lõpplahendis. Samuti jääb selgusetuks, milline õiguslik tähendus on kohtu poolt väljendatud seisukohal „tunnistada Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ õigust

§ 183lg 3 alusel taotleda menetluskulude hüvitamist“.

Sisuliselt ei ole kohus lahendanudki menetluskulude hüvitamise taotlust, kuid kriminaalmenetluse lõpetamise korral kulude hüvitamise otsustamise edasilükkamine ei ole kooskõlas seadusega. Puudus õiguslik alus ja põhjendus menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamata jätmiseks isiku suhtes menetluse lõpetamise korral ja samaageselt. Maakohus on nimetatud osas ignoreerinud kehtivaid norme ja selget Riigikohtu praktikat (vt. Riigikohtu 12.10.2018.a. lahend asjas nr. 1-17-9149).

§ 183

lg 1 ei võimalda kriminaalmenetluse lõpetamisel jätta menetluskulude hüvitamise küsimust lahendamata ega lükata seda edasi asjas kohtuotsuse tegemiseni. Antud juhul lõpetati kriminaalmenetlus Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ kui süüdistatavate suhtes ning kohtule on esitatud taotlus Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ kui süüdistatavate poolt kantud menetluskulude hüvitamiseks. Taotletud Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ menetluskulude suurus ja põhjendatus ei muutu ega saa muutuda edasises menetluses. Samuti ei saa edasise menetluse kulgemisest ja kriminaalasja tulemusena tehtavast lõplikust lahendist sõltuda Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ menetluskulude suurus ja põhjendatus. Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb lahendada kohe ning seetõttu ja ainult sellel põhjusel, et nende suhtes on kriminaalmenetlus lõppenud. Lisaks sellekohase õigusliku aluse puudumisele puudub ka igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks isikute, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõppenud, menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamine edasi lükkuma kuni kohtuotsuseni ning menetluskulude hüvitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni olukorras, kus pole peetud isegi maakohtu kohtuvaidlusi, ei ole teada, millal need peetakse ning millal maakohus teeb otsuse. Maakohtu määruses ning ka seaduses puuduvad põhjendused või asjaolud, mis peaksid õigustama isiku sundimist menetluskulude hüvitise saamise ootamisele 10 kuni teiste isikute suhtes tulevikus tehtava kohtulahendi jõustumiseni (eespool oleme selgitanud, miks see ei juhtu ühelgi juhul enne 2021.a. kevadet). Kohus ei ole ka mingil viisil põhjendanud, miks ta on jätnud tähelepanuta kaitsjate poolt 18.11.2019 menetlusdokumendis esitatud primaarse taotluse mõista menetluskulud välja Rand Invest OÜ-le (kui Kandla Farm OÜ õigusjärglasele) ning Saarte Maade Haldus OÜ-le (kui Saare Agro OÜ õigusjärglasele), vaid on „tunnistanud Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ õigust taotleda menetluskulude hüvitamist“. Seetõttu on maakohtu määrus nimetatud osas vastuolus seadusega ning määrused tuleb nimetatud osas tühistada. Aresti tühistamata jätmine Resolutsiooni punktis 5 on maakohus jätnud rahuldamata kaitsjate 18.11.2019 taotluse tühistada kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldatud meetmed, sh Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ kinnisasjadele seatud arestid ning on määranud jätta kohtueelses menetluses konfiskeerimise tagamiseks OÜ Kandla Farm OÜ –le kuuluva kinnistu registriosa numbriga 3894934 arest tühistamata (arestitud Pärnu Maakohtu 16.04.2014.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-14-3333 kinnistu registriosa numbriga 3894934). Sellist otsustust ei ole maakohus Määruses mingil viisil põhjendanud. Maakohus on pelgalt viidanud, käsitledes Annika Väli ja Kaljo Ranna suhtes menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu: Taotlusele vara arestist vabastamise osas annab kohus samuti hinnangu otsust tehes. Samas on kohus resolutsioonis võtnud seisukoha arestide tühistamata jätmise osas, s.o sisuliselt ikkagi lahendanud kaitsjate poolt 18.11.2019 taotluse (negatiivselt), kuid ei ole sellesosas Maakohtu Määruse põhjendavas osas esitanud mistahes põhjendusi – see on selge menetlusnormide rikkumine. 2.29. Ka materiaalõiguslikult ei ole kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldatud meetmete isikute suhtes kehtima jätmine võimalik ja lubatav olukorras, kus nende suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

§ 1414

lg 1 järgi on konfiskeerimiseks, selle asendamiseks, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise karistuse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral õigus vara arestida, et tagada kriminaalmenetluses tehtava kohtulahendi täitmist ning § 142 järgi on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Praegu on aga Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ osas kriminaalmenetlus lõpetatud ning nende esitatud tsiviilhagid või avalik-õiguslikud nõudeavaldused on kas täidetud või jäetud läbi vaatamata (sh Maakohtu Määruse resolutsiooni punkt 3).

§ 296

² lg 1 p 4 järgi tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise korral jätta tsiviilhagid ja avalik-õiguslikud nõude avaldused läbi vaatamata. Isikuid ega nende õigusjärglasi ei ole menetlusse kaasatud tsiviilkostjatena (selleks puudub ka alus) ning alates 04.03.2020 puudub neil menetluses mistahes staatus (nad ei ole menetlusosalised). Sellises olukorras on lubamatu jätta kehtima kriminaalmenetluse ja selle raames esitatud kannatanu nõuete tagamiseks seatud meetmed ning need oleks tulnud viivitamatult tühistada. Sisuliselt on kohus kriminaalmenetluslike meetmetega seadnud eesmärgiks tagada võimalikke PRIA nõudeid menetlusväliste isikute suhtes muude menetlustes (tsiviil- või haldusmenetlused), kuid see ei ole seaduslik ega lubatav. Seega on Maakohtu Määrus ka selles osas ebaseaduslik ning tuleb tühistada. Eesti Vabariigi kannatanuks lugemine 18.11.2019 menetlusdokumendis vaidlustasid kaitsjad PRIA pädevuse osaleda kannatanuna kriminaalmenetluses ning esitada enda nimel ning enda kasuks tsiviilhagisid ja avalikõiguslikke nõudeavaldusi. Kaitsjad leiavad, et PRIA-l puudub kriminaalja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Maakohtu Määrusest nähtuvalt ei ole kohus resolutsioonis võtnud selles osas mingit seisukohta, kuid on määruse põhjendavas osas sedastanud: Kohtu seisukoht seonduvalt kannatanu volitustega. Kohus nõustub siinkohal PRIA kirjalikus vastuses kaitsjate taotlusele esitatud 11 seisukohtadega ja loeb kannatanuks Eesti Vabariigi PRIA kaudu. Seejuures ei ole kohus oma otsuse põhjendusi ega õiguslikku alust mingil viisil avanud. Juba ainuüksi see on menetlusõiguse oluline rikkumine, kuna menetlusosalistel peab olema võimalik jälgida kohtu järelduste ja veendumuste kujunemist. Esiteks rõhutasid kaitsjad selgelt, et küsimus ja vaidlus ei ole mitte PRIA volitustes Eesti Vabariigi esindamiseks näiteks kriminaalmenetluses, vaid küsimuse on selles, kelle nimel menetlustoiminguid tehakse. Antud juhul on kõik tsiviilhagid esitatud PRIA poolt iseenda nimel, mitte Eesti Vabariigi nimel. Samuti on olnud kannatanu ja tsiviilhagejana menetluses PRIA, mitte Eesti Vabariik. Kohtulik ja kohtueelne menetlus ei ole vabas vormis toimuv protseduur, kus subjektide selgesõnalisi tahteavaldusi võiks tõlgendada kasuistlikult ja lähtudes subjekti lõppeesmärgist. Kõiki täpsete reeglitega menetluses esitatud tahteavaldusi, eriti, kui nende sisuks ja eesmärgiks on riigi või avalikku võimu teostava asutuse poolt eraisikule varaliste kohustuste või muude negatiivsete õiguslike tagajärgede panemine või taotlemine, ei saa tõlgendada laiendavalt või lõppeesmärgist lähtuvalt. Isegi dispositiivses eraõiguslikus vaidluses (nt. hagimenetluses) ei ole võimalik menetluse kestel lugeda ühte subjekti teise asemel hagejaks lihtsalt seetõttu, et esialgselt hagi esitanud subjekt saab aru, et tal ei ole vastavat hagemise õigust (nt. tsiviilkohtumenetluse õigusvõimet), kuid selline õigusvõime on teisel subjektil. Kui nõude on esitanud ebaõige subjekt, siis tuleb nõue jätta rahuldamata ja õigel subjektil on võimalus oma nõue seaduses ettenähtud korras ja protseduuri järgides esitada. Selline vea avastamine aga ei anna „õigele“ subjektile võimalust menetluskorrast mööda minna ja sujuvalt astuda algse subjekti asemele. Seda riski, et avalduse või taotluse allkirjastanud isik esitab avalduse või taotluse ekslikult ebaõige subjekti nimel, kannab subjekt, kes on vastavale isikule volituse või pädevuse andnud, mitte teine subjekt, kelle suhtes avalikku võimu soovitakse teostada. Kaitsjatele jääb selgusetuks, millisest õiguslikust alusest tuleneb üldse kohtu õigus „lugeda kannatanuks Eesti Vabariik PRIA kaudu“, s.o mis alusel on võimalik asendada üks kriminaalmenetluses osalenud subjekt menetluse kestel teisega. Kaitsjate hinnangul puudub menetlusseadustikus selline instituut nagu ühe subjekti „lugemine teise subjekti asemel menetlusosaliseks“. Kuna kohus on pidanud vajalikuks menetluses menetlusosaliste ringis muudatuse tegemist, siis järelikult möönab ka kohus ise, et PRIA ja Eesti Vabariik ei ole samad subjektid kriminaalmenetluse tähenduses, sest vastasel korral oleks puudunud vajadus vastava ümberkorralduse tegemiseks. Seega ka kohus ise möönab tegelikult kaitsjate poolt sedastatut, et PRIA ja Eesti Vabariik on erinevad ning mittesamastatavad subjektid, kus üks on esindajaks ja teine esindatavaks s.t. PRIA-l on õigus esindada küll Eesti Vabariiki, kuid kus PRIA ja Eesti Vabariik ei ole samad ning kokkulangevad subjektid. Tegemist ei ole pelgalt formaalse küsimusega, vaid olulise õigusliku küsimusega, kuivõrd sellest sõltuvad õiguslikud tagajärjed, sealhulgas võimalike varaliste nõuete täitmise viis ja subjekt. Samuti on kohus seejuures jätnud arvesse võtmata asjaolu, et PRIA on esitanud enda nimel kriminaalmenetluses (sh menetlusse jäänud) süüdistatavate suhtes tsiviilhagisid ja avalikõiguslikke nõudeavaldusi, s.o osaleb menetluses ka tsiviilhagejana ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitajana. Tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõudeavalduste menetlemisel tuleb kohtul kohaldada ka vastava menetlusliigi sätteid, kuid ei tsiviilkohtumenetluse seadustik ega halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda menetluses asendada hagejat või haldusorganit teise isikuga (sh Eesti Vabariigiga) – liiatigi ilma selle kohta mingit määrust (resolutiivosa) tegemata. Kui kohus leidis, et PRIA ei ole õige subjekt, kes saaks olla kannatanu kriminaalmenetluses, siis saaks tõusetuda küsimus üksnes kannatanu kaasamisest ja selle kohta määruse tegemisest. Seda aga reguleerib

§ 37

lg 4: isik kaasatakse kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni 12 apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. Kohus ei ole teinud mistahes määrust PRIA kõrvaldamiseks ega Eesti Vabariigi kaasamiseks, vaid on „lugenud ühe menetlusosalise teiseks“. Kuna seadus ei näe ette ühe subjekti lugemist menetlusosaliseks, vaid ühe subjekti kõrvaldamist ja teise kaasamist, siis oleks pidanud kohus ka vastavad määrused tegema, koos sellega kaasnevate õiguslike tagajärgedega.

§ 37

lg 1 järgi on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Seega saab kannatanu olla ainult Eesti Vabariik. See asjaolu, et PRIA-l võivad olla volitused Eesti Vabariigi esindamiseks ei muuda aga objektiivset fakti, et kannatanuna oli kaasatud PRIA ning tsiviilhagid oli samuti esitanud PRIA enda nimel, mitte esindatava – Eesti Vabariigi nimel.

§ 38¹ lg 6 kohaselt kohaldatakse tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Ts

MS § 205 lg 2 kohaselt on hagejaks isik. TsMS § 201 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime üksnes isikul. TsÜS § 25 lg 3 kohaselt kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes juriidilise isiku kohta sätestatut. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimääruse (vastu võetud 21.07.2000 nr 52) § 1 kohaselt on PRIA Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Seega ei ole PRIA isik, vaid riigi (kelle suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid) asutus (struktuuriüksus või – organ), kelle kaudu võib riik tegutseda ning kelle ametnikel on vastavalt kas seaduse alusel riigi esindamiseks volitus või kellele antakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras riigi esindamiseks volitus. See tähendab, et kannatanu ja tsiviilhageja saab olla üksnes ja ainult riik, mitte selle struktuuriüksus, millel puudub iseseisev õigusvõime kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluses. Nende nõuete osas, mida PRIA on tulenevalt seadusest ja oma põhimäärusest lähtudes pädev menetlema, saab samuti molla kannatanuks ja tsiviilhagejaks üksnes riik, kuid nende nõuete osas on PRIA pädev riiki esindama seaduse ja oma põhimääruse alusel. Esindamine tähendab tegutsemist esindatava nimel. See tähendab, et PRIA-l on kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluses pädevus tegutseda riigi nimel nendes küsimustes ja esitada riigi nimel nii hagisid kui avalik-õiguslikke nõudeavaldusi. Antud juhul on aga kannatanuna osalenud käesolevas asjas ja esitanud hagisid ning avalik-õiguslikke nõudeavaldusi PRIA enda nimel (mitte riigi nimel), mis on aga eeltoodud põhjendustel õiguslikult välistatud. PRIA ei ole ega ole saanud osaleda enda nimel käesolevas asjas kuna tal puudus kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Seetõttu puudub õiguslik võimalus rahuldada mistahes PRIA poolt enda nimel käesolevas asjas esitatud hagisid, nõudeavaldusi ja taotlusi ning võtta arvesse PRIA poolt enda nimel esitatud seisukohtu ja need tuleb kõik jätta läbi vaatamata ja tähelepanuta kui avaldused ja seisukohad, mis on esitatud menetlusosaliseks mitte oleva (menetlusõigusvõimet mitte omava) isiku poolt. Eeltoodut kinnitab ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 1, mille kohaselt on riigi seaduslikuks esindajaks kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana ministeeriumi valitsemisala piires minister. Sama sätte järgi võib minister riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi, kuid see tähendab, et volitatu esindab volituse alusel riiki, mitte ei tegutse enda nimel. Kui asuda seisukohale, et iga ministeerium või muu riigiasutus võiks osaleda enda nimel (mitte riigi nimel) tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluses, siis puudunuks alus ja põhjendus eelviidatud normi kehtestamiseks. Sellisel juhul ei esineks teoreetiliseltki ühtegi juhtumit, kus riik saaks ise olla vastav menetlusosaline, sest kõik riigi tegevusvaldkonnad on kaetud ministeeriumite ja ametitega ning sellest järelduks, et vastavad ministeeriumid ja ametid oleks alati ise menetlusosalised ning riik ei saakski olla üheski asjas eraldi menetlusosalisena. Puudub alus eeldada, et Vabariigi Valitsuse seaduses oleks sätestatud niivõrd selge ja oluline norm olukorras, kus see tegelikult ei oleks rakendatav. Kaitsjad märgivad selguse huvides, et halduskohtumenetluse osas kehtivad erinormid (nii Vabariigi Valitsuse seaduse kui halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt), mille kohaselt saab haldus- ja halduskohtumenetluses olla riigiasutus iseseisvaks menetlusosaliseks ning seal 13 ei saagi riik põhimõtteliselt olla menetlusosaliseks. Samuti leiavad kaitsjad, et § 37 jj süstemaatiliselt tõlgendades saab teha ainuvõimaliku järelduse, et seal kasutatud termin „avaliku võimu kandja“ tähendab riiki, kohaliku omavalitsuse üksust ja muud isikut, kellele on seadusega antud avaliku võimu pädevus (nt. avalik-õiguslikud juriidilised isikud). PRIA ei ole avaliku võimu kandja, vaid riigi kui avaliku võimu kandja struktuuriüksus. Eelnevat arvesse võttes on Maakohtu Määrus vaidlustatud osas ebaseaduslik ning tuleb tühistada ning tuleb teha uus määrus, millega kaitsjate ja lepinguliste esindajate taotlused tuleb rahuldada. Prokuratuuri seisukoht määrukaebusele Prokuratuur on seisukohal, et Pärnu Maakohtu kriminaalasjas nr 1-17-6041 tehtud 04.03.2020 kohtumäärus on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Prokuratuur jääb 06.02.2020 kohtuistungil avaldatud seisukohtade juurde, välja arvatud selles, et ühendavad ühingud ei ole ühineva ühingu õigusjärglased. Selles osas prokurör eksis. Ühendavad ühingud on ühineva ühingu õigusjärglased TSÜS § 6 ja ÄS § 391 lg 4 alusel. Pärnu Maakohus lõpetas kohtumääruse resolutiivosa punktis 2 kriminaalmenetluse juriidilisest isikust süüdistatavate Saare Agro OÜ ja Kandla Farm OÜ süüdistuses kuriteos KarS § 210 lg 3 järgi seoses äriühingute registrist kustutamisega, s.o. äriühingu lõppemisega. Lõpetamise fakti osas määruskaebust ei esitatud. Seega on sisutu kaebuses p 2.16 arutelu Saare Agro OÜ süüdistuse üle, kuna maakohus on tema osas kriminaalmenetluse lõpetanud

§ 199lg 1 p 4 alusel.

Keegi ei ole taotlenud rehabiliteerimiseks menetluse jätkamist. Samuti ei ole toimunud menetluse käigus, sh 06.02.2020 kohtuistungil, kaitsjad aegumise küsimust tõstatanud. Maakohus ei ole nende üle otsustanud. Seega ei ole võimalik seda argumenti ka kõrgemas kohtus maakohtule ette heita. Tähelepanuväärne on, et 18.11.2019, s.o ajal kui maakohus oli nõupidamistoas, esitas kaitsja taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna Kandla Farm OÜ õigusvõime lõppes alates 31.10.2019 ja Saare Agro OÜ õigusvõime lõppes alates 07.11.

1. Seega viimase kuludeklaratsiooni esitamise ega ka väljamakse tegemise ajast, mis on 08.03.
2. Ei selleks ega ka kolmanda kuludeklaratsiooni esitamise kuupäevaks ei olnud Saare Agro OÜle etteheidetavatest tegudest möödunud aegumise üldist tähtaega. Tegemist on kõrgemat kohut eksitava selgitusega. Määruskaebuse p 2.22 lähevad kaitsjad välja määruskaebuse esitamise piiridest ja asuvad faktiliselt analüüsima karistusõiguslikku etteheite sisu, mis esitatakse kohtuvaidluses. Puudub seos selle arutelu ja määruskaebuses taotluste vahel. Seega tuleb need arutelud jätta tähelepanuta. Seisukoht taotlus mõistliku menetlusaja ületamisega menetluse lõpetamiseks Määruskaebuses tehakse muuhulgas etteheide, et maakohus on puudutanud mõistliku menetlusaja kohaldamata jätmisel üksnes kohtuasja keerukust (määruskaebuse p 2.8), kuid sisustatud ei ole 1) süüdistatava või tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 2) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 3) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Määruskaebuse p 2.8 on tehtud kohtule etteheide, et puuduvad või on liiga lakooniliselt sisustatud kohtu enda poolt esile toodud kriteeriumite osas (süüdistatava või tema kaitsja käitumine, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja vääruste kaalumine). Seega ütlevad ka kaitsjad ise, et põhistusi siiski on, kuid need ei ole kaitsjate arvates piisavad. Tegelikult on maakohus toetanud prokuratuuri seisukohti ja ka ise viidanud pikema menetlusaja kulgemist põhistavatele asjaoludele. Kohtumääruses on jälgitav millele tuginevalt jätab kohus taotluse 14 mõistliku menetlusaja möödumisega kriminaalmenetluse lõpetamata. Määruskaebuse p 2.10 leiavad kaitsjad, et mõistliku menetluse kulgemist tuleb arvestada 18.10.2013, mis on kriminaalmenetluse alustamise kuupäev. Kohtupraktika seda seisukohta ei toeta, sest tegelikult loetakse mõistliku menetlusaja kulgu alates ajast kui isikud said teada nende suhtes kriminaalmenetluses. See päev antud asjas on kahtlustatavana Annika Väli ja Kaljo Ranna ülekuulamise, läbiotsimiste jt nende suhtes tehtud toimingute päev, s.o 24.03.
3. Kuigi kaitsjad leiavad, et põhjust ei ole arutelda süüdistatavate ja kaitsjate esitatud määruskaebustest tekkinud ajakulgude üle, tuleb neid siiski arvestada mõistliku menetlusaja hindamisel. Näiteks on kohtumenetluses kaitsjad ja süüdistatavad teinud mitmeid kaebusi, milles toodud etteheited ei ole saanud positiivset tulemust. Samas on kaebused oluliselt kohtumenetlust pikendanud. Kaitsjate etteheide kohtueelse menetluse pikkusele (määruskaebuse p 2.12) ei ole niivõrd olulise tähendusega, kuna kohtueelne menetlus on olnud pikemate pausideta. Samas ei esine põhjendamatuid seisakuid ka teisel menetlusetappidel prokuratuuris ega kohtus. Menetluse kulgemine on jälgitav prokuröri koostatud ja kohtule 31.01.2020 esitatud ning viimasel kohtuistungil käsitletud üldisemas menetluse kronoloogias. Asjakohatu on arutleda toimiku prokuratuuris oleku ajal tehtud menetlustoimingute, nende järjekorra ja tegemise aja üle (määruskaebuse p 2.13). Prokuratuur võib

§ 213

alusel teha menetlustoiminguid nii ise kui ka anda korraldusi uurijatele menetlustoimingute tegemiseks, samuti koguda ise täiendavaid tõendeid jne. Menetlustoiminguid tehakse ainult siis kui on alus arvata, et toiminguga on võimalik koguda tõendit. Prokuratuur on kogunud täiendavaid tõendeid siis kui vastav eeldus või teadmine ilmnes. Näiteks määruskaebuses viidatud asjaolu, et menetlustoiming on tehtud päev enne süüdistusakti koostamist näitab erinevalt kaitsjate väites pigem seda, et akti koostamisega ei ole viivitatud. Juba viidatud, prokuröri koostatud, kronoloogiast nähtub, milliseid tõendeid on kogutud ajal kui toimik oli prokuratuuris. Seega ei ole toimik prokuratuuris lihtsalt oodanud oma menetlusjärjekorda vaid olnud töös. Samuti on asjakohatu kaitsjate etteheide (määruskaebuse p 2.14, 2.15) süüdistuse muutmise osas. Seda põhjusel, et süüdistus läks täpsemaks ja süüdistatavatele etteheidetavad tegevused on paremini jälgitavad. See omakorda võimaldab kohtul paremini kontrollida etteheidete sisu ja langetada kohasemat otsustust. Tuleb märkida, et seni puudub üldine kohtupraktika selle kohta, milline peaks olema soodustuskelmuse süüdistuse tekst. Just kaitsjad olid need, kes leidsid, et süüdistus on liiga üldine ja ebaselge. Seega, mida konkreetsem on süüdistus seda enam on tagatud kaitseõigus ja hõlpsam on tuvastada rikkumisi või nende puudumist. Vaidlust ei ole määruskaebuse punktis 2.10 ja 2.13 viidatud mõistlikku menetlusaega puudutava kohtupraktika üle. Samas on siinjuures oluline, et käesolevas asjas oli kohtulik uurimine kord juba lõpetatud ja maakohus juba nõupidamistoas käinud. Just ajal kui kohus oli nõupidamise toas ühendas süüdistatav Kaljo Rand temaga seotud Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ talle kuuluvate teiste äriühingutega. See omakorda tõi kaasa kaitsjate taotluse kohtumenetluse uuendamiseks, kuna kaks süüdistatavad osaühingut kustutati äriregistrist. Edasi oleks saanud kohus jätkata otsustamist ja minna nõupidamistuppa lõpetades uuendatud menetluse kirjalikus menetluses. Samas soovisid kaitsjad suulist menetlust. Tänaseks oleme jõudnud aega, kus kohtuvaidlus on määratud 27.03.2020. Üldises plaanis jääb mulje, et süüdistatavad kaitsjatega on teadlikult asunud kriminaalmenetlust venitama eesmärgiga tekitada olukorda, kus kohtunik peaks vahetuma asja arutava kohtuniku pensioneerumise tõttu. Hetkel on põhjust arvata, et jätkates planeeritud ajakavaga, on käesolevas ajast võimalik jõuda kohtulahendini hiljemalt kuue kuu jooksul. Käesolevas menetluses kohus oli juba nõupidamise toas uuendas menetluse ja kohtuvaidlused on kohe toimumas. On põhjendatud alus arvata, et kohus jõuab kohtuotsuseni lähema kuue kuu jooksul. 15 Erilise kriitikaga tuleb kohtutel suhtud määrusekaebuse p 2.17 märgitud avaldusse, et nende (kaitsjate, süüdistatavate) tegevuse tõttu ei ole menetlus pikenenud. Lisaks jääb ebaselgeks, mida peab kaitsja kõikvõimalikuks kaasabiks (määruskaebuse p 2.18 – 2.20). Retooriline küsimus: „Kas Kaljo Ranna poolt osaühingute ühinemisega lõpetamine, ajal kui kohus on nõupidamise toas, oli kaasaitamine kiiremale kohtumenetlusele?“. Kaebusi esitanud Kandla Farm OÜ ja Annika Väli olid ja on samade kaitsjate kaitsealused. Kaitsjatel ja kaitsealustel ei saa olla menetluses erinevaid eesmärke. Mõistiku menetlusaja kulgemise hindamisel tuleb hinnata kõigi tegevusi ja kohatu on väite määruskaebuse p 2.19, et Annika Väli ja Kandla Farm OÜ kaebused ei puuduta Annika Väli ega Kaljo Randa. Süüdistatavate endi käitumine on samuti üks mõistliku menetlusaja kohaldamise kriteeriume. Alusetu ja põhistamata on kaitsjate väide määruskaebuse p. 2.21, et Annika Väli on „töötu“ just toimuva kriminaalmenetluse tõttu. Stigmatiseerivaks saab pidada kohtuotsust, aga enne seda loetakse isikut süütuks. Puudub igasugune põhistus, et A.Väli töötuse on põhjustanud käesolev kriminaalmenetlus. Alusetu on kaitsjate väide, et maakohus ei ole põhistanud oma seisukohta mõistliku menetlusaja kohaldamata jätmises. Kohtumääruse lehel 134 on maakohus nõustunud prokuröri seisukohaga ja samas osas on maakohus ka omalt poolt korranud üle olulisema. Seega puudub alus teha maakohtule etteheidet selles, et kohus ei ole oma seisukohti põhistanud. Kohtumääruses on jälgitav, millistele argumentidele tuginevalt on kohus jõudnud põhjendatud ja seadusliku otsustuseni jätta esitatud taotlus läbi vaatamata. 3)Menetluskulude kindlaksmääramine Määruskaebuses tehakse etteheide, et kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 jättis maakohus isikute, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. Selles osas soovivad kaitsjad uue otsustuse tegemist ja riigilt Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ kasuks kantud menetluskulude väljamõistmist Rand Invest OÜ-le (kui Kandla Farm OÜ õigusjärglasele) ning Saate Maade Haldus OÜ-le (kui Saare Agro OÜ õigusjärglasele) või alternatiivina välja mõista summa Kandla Farm OÜ-le ja Saare Agro OÜ-le ja kanda välja mõistetud menetluskulud vastavalt Rand Invest OÜ arveldusarvele ja Saarte Maade Haldus OÜ arveldusarvele. Kaitsjad peavad ebaseaduslikuks menetluskulude suuruse määramata - ja välja mõistmata jätmist. Samas on maakohus lisaks resolutsioonile kohtumääruse viimasel lehel tunnistanud Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜ osas menetluse lõpetamisel menetluskulusid ja sellega kinnitanud kulude olemasolu. Lähtuvalt konkreetse kriminaalasja asjaoludest on maakohus selgitanud, mis põhjusel jäävad käesolevas menetlusetapis menetluskulud summaliselt kindlaks määramata ja välja mõistmata ning millal seda tehakse. Seega on kohtu seisukoht selge ja arusaadav. Kaitsja viide kohtupraktikale, mille kohaselt kohus ei tohiks sellisel viisil otsustust selgitada on ilma viiteta lahendi konkreetsemale punktile. Viidatud riigikohtu lahend räägib selles, et süüdistatava surma korral kannab menetluskulud riik ja nende väljamõistmist võib taotleda õigusjärglane. Selle vastu kohus eksinud ei ole. Kohus tunnistas lõppenud süüdistatavate nõuet. Seega ei ole kohus kohtupraktikat ignoreerinud. Samas ei ole ühene kohtupraktika menetluskulude väljamõistmisel koos kriminaalmenetluse lõpetamisega. Näiteks juhtudel kui menetluskulude väljamõistmiseks vajalikud andmed ei ole selged ei takista see menetluse lõpetamist, küll aga kulude väljamõistmist. Kulud mõistetakse välja siis kui vajalikud andmed on selged. Maakohus ei ole rikkunud

§ 183

lõiget 1 (määruskaebus p 2.24 – 2.27), mille kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kohus on nõudeid tunnistanud. 16 Arest Kaitsjad soovivad kohtumääruse resolutsiooni punkti 5 tühistamist, kuna maakohus ei tühistatud konfiskeerimise tagamiseks kinnisasjadele seatud areste. Uue otsustusena tühistada kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldatud meetmed, sh konfiskeerimise tagamiseks Pärnu Maakohtu 09.04.2014 määrusega asjas nr 1-14-3165 seatud arest kinnistutele registriosa numbriga 3346934, 3411634, 3484234, 3485434, 3295134, 3295034, 3294834, 3433834, 4008134, 2826334, 3275734, 3290934, 3445434, 2747634 ja 3039434 ning Pärnu Maakohtu 16.04.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-3333 kinnistule registriosa numbriga 3894934 seatud arest. Määruskaebuses tehakse etteheide maakohtule aresti tühistamata jätmises punktides 2.28 – 2.30. Tuleb märkida, et maakohus on tõesti teinud otsustuse kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses üksnes OÜ Kandla Farm OÜle kuuluva kinnistu uus registriosa numbriga 3894934 aresti tühistamises.

§ 274

lg 1, § 276 lg 2 ning § 145 lg 1-1 ja § 206 lg 1 p 3 kohaselt tuleb kohtumääruses ära märkida asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Alus on arvata teiste kinnistute osas on seisukoht võtmata üksnes asja mahukusest põhjustaud eksimuse tõttu. Pärnu Maakohtu 09.04.2014 määrusega asjas nr 1-14-3165 arestitud kinnistute (uus registriosa numbriga 3346934, 3411634, 3484234, 3485434, 3295134, 3295034, 3294834, 3433834, 4008134, 2826334, 3275734, 3290934, 3445434, 2747634 ja 3039434) osas seisukoha esitamata jätmine ei ole selline, mis tooks endaga kaasa automaatselt ebaseadusliku kohtulahendi vaid tegemist on kohtulahendiga kaasuva küsimusega, mida võib lahendada igal ajahetkel (sh ka peale kohtulahendi jõustumist). Igal juhul lahendab kohus need ühel hetkel vaid ühel viisil, s.o

§ 206lg 1 p 2 alusel.

Kannatanu Eesti Vabariik Kohtumäärus on vaidlustatud ka osa, millega kohus luges kannatanuks Eesti Vabariigi PRIA kaudu. Omapoolse taotlusena soovivad kaitsjad, et kõrgem kohus jätaks kõik PRIA poolt esitatud tsiviilhagid ja avalik-õiguslikud nõudevaldused läbi vaatamata PRIA-l vastava menetlusõigusvõime puudumise tõttu. Määruskaebuses põhistavad kaitsjad maakohtule tehtud etteheidete punktides 2.31 – 2.41. Vaidlustatud kohtumääruse resolutiivosa ei kajasta kannatanu kaasamise otsustust ja puudutab nõudeid vaid osas(kohtumääruse punkt 3), mis seostuvad Kandla Farm OÜ ja Saare Agro OÜga, ehk siis isikutega kelle osas kriminaalmenetlus lõpetati. Annika Väli ja Kaljo Rand vastu esitatud nõudeid kõnealune kohtumääruse ei puuduta. Seega jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel esitavad kaitsjad määruskaebuse kõigi PRIA poolt esitatud tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõudeavalduste suhtes. Kaitsjad leiavad, et PRIA-l puudub kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Samuti seda, et neile ei ole jälgitav, mille alusel luges maakohtu kriminaalasjas kannatanuks Eesti Vabariigi PRIA kaudu. Kohtumääruses on see märgitud sissejuhatuses. Määruskaebuses leitakse, et antud juhul on kõik tsiviilhagid esitatud PRIA poolt iseenda nimel, mitte Eesti Vabariigi nimel. Kuigi kohtumääruse ei sisalda kannatanu kaasamise otsustust on siiski väär on kaitsjate väide, et kohus ei tohi kaasata menetlusosalisi. Näiteks

§ 37

lg 5 kohaselt võib kannatanu taotleda enda kaasamist isegi veel ka kohtuotsuse peale apellatsiooni esitades. Seega kannatanu 17 kaasamine kohtuliku uurimise ajal on igati kooskõlas kehtiva õigusega. Süüdistuse kohaselt on kahju tekitatud Eesti Vabariigile PRIA eksitusse viimise kaudu.

§ 38

-1 lg 2 kohaselt on haldusorganil õigus nõuet esitada ning seda on PRIA ka teinud. Kuigi kaitsjad leiavad, et tegemist ei ole pelgalt formaalse küsimusega, vaid olulise õigusliku küsimusega, sest toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed.

§ 37

lg 4 kohaselt kaasatakse kannatanu menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega. Tuleb tõdeda, et kogu menetluse jooksul on PRIAt käsitletud, sh kaitsjad, kui kannatanu Eesti Vabariigi esindajat, sest kahju tekitati Eesti Vabariigile. Kohus ei ole teinud küll vastavat määrust, kuid Eesti Vabariigi esindajana on PRIAt kohtuistungil allutatud ärakuulamisele, küsitud tema arvamusi, vastu võetud ja lahendatud esitatud taotlusi, seega kaasatud kohtuistungil osalemistega. Puudub igasugune alus arvata, et Eesti Vabariiki oleks kannatanuna kaastud põhjendamatult, kuna maakohus menetleb esitatud nõudeid.

§ 38

lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus.

§ 37

lg 1 sätestab muuhulgas, et riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Seega riik on kannatanu kui ta on esitanud nõude. Selgusetuks jätsid kaebajad väite, et PRIA ei ole avaliku võimu kandja, vaid riigi kui avaliku võimu kandja struktuuriüksus. Riik teostab oma võimu ja täidab oma ülesandeid erinevate asutuste, ametite (milleks on ka PRIA) ja teiste struktuurüksuste kaudu. Käesolev määrus käsitleb kriminaalmenetluse osalist lõpetamist koos sellest tulenevate järelmitega ja mõistliku menetlusajaga lõpetamise taotluse läbi vaatamist, mitte Eesti Vabariigi kannatanuna kaasamist. Maakohus ei ole kriminaalõigust rikkunud.Maakohus ei ole vääralt kohaldanud kriminaalõigust. Puuduvad

§ 390

lg 1 kaudu

§ 338ja § 339 sätestatud rikkumised, mis tooksid kaasa kohtulahendi tühistamise.

Samas juhul kui ringkonnakohus leiab, et kohtumääruse põhistavas osas esineb minetusi, võib ringkonnakohus teha kohtumääruses vajalikke täpsustusi või muutusi kohtumäärust tühistamata. Kokkuvõtlikult taotleb prokurör jätta Pärnu Maakohtu 04.03.2020 kohtumäärus resolutiivosas muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Kannatanu –PRIA seisukoht määruskaebusele. PRIA on seisukohal, et olemuslikult ongi PRIA-l ainuvõimalik esindada Eesti Vabariiki, kui tegemist on EL toetuste tagasinõudmisega (sõltumata menetlusliigist, st kas tegemist on haldusmenetluse, tsiviilhagiga kriminaalmenetluses või pankrotimenetlusega). Seda ei muuda olematuks isegi asjaolu, et kannatanuks tunnistamise määruses, kohtueelses menetluses või ka kohtumenetluses pole märgitud PRIA rolli juurde lisaselgitust, näiteks kannatanu - Eesti Vabariik esindajana või kannatanu - Eesti Vabariik PRIA kaudu. Ka käesolevas asja kohtueelses kui ka kohtumenetluses ei muuda kannatanu esindaja formaalse lisaselgituse puudumine olematuks asjaolu, et PRIA saab esindada ja ongi esindanud toetuste tagasinõudmisel Eesti Vabariiki ja selline ülesanne tuleneb PRIA-le nii põhikirjast kui seadusest (ELÜPS). Seega puudub vajadus täiendavaks volituseks kriminaalmenetluses Eesti Vabariigi kui kannatanu esindamiseks. Taolist lähenemist on kinnitanud ka Justiitsministeerium Maaeluministeeriumile, mis sai PRIAle teatavaks 28.11.2019 järgmisel kujul: „ VVS § 441 lg 1 on üldnorm, millest tuleks juhinduda eriregulatsiooni puudumisel. Näiteks on eriregulatsioon sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (vt TsMS § 220, eriti lg 4).

§ 381

lg 2 teine lause sätestab, et avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Tegemist on erinormiga VVS § 441 lg 1 suhtes ning see võimaldab kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõude esitada (ning seega osaleda menetluses ka kannatanuna) haldusorganil, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks 18 määrama haldusmenetluses. Ka seaduseelnõu seletuskirjast nähtub, et sätte eesmärgiks oli anda haldusorganile valida, kas esitada nõue kohe kriminaalmenetluse käigus või teha seda eraldi menetluses (Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 80 SE seletuskiri, lk 181). Oleks eesmärgipäratu nõuda asutuselt ministri volitust avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamiseks, kui taolist volitust ei ole ette nähtud rahalise kohustuse kindlaksmääramisel haldusmenetluses või sellele järgnevas kaebemenetluses halduskohtus (vt VVS § 442 lg 1 p 1)“. Asjaolu, et PRIA-l on olemas seaduslik volitus esindada Eesti Vabariiki kannatanuna kriminaalmenetlustes ilma täiendavate ministri volitusteta, on leidnud aktsepteerimist ka kohtupraktikas (näiteks 16.09.2019 kohtumäärus asjas 1-19-2279 või 28.11.19 kohtumäärus asjas 1-19-11). PRIA lisab, et on vaid selguse tagamiseks käesoleva asja kohtuliku uurimise raames istungil taotlenud, et PRIA-t käsitletaks menetluses kannatanu, so Eesti Vabariigi, esindajana. Kuivõrd kogu menetluse vältel on kannatanuks olnud üksnes Eesti Vabariik, keda PRIA on esindanud, siis puudub alus ka menetluslikult PRIA–t kannatanuna menetlusest kõrvaldamiseks ning Eesti Vabariigi kaasamiseks kannatanuna kuid ikkagi PRIA kaudu (nagu leiti määruskaebuse p 2.33). PRIA rõhutab, et on antud küsimuses varasemalt käesoleva menetluse raames enda seisukohad juba esitanud, ning kohus on antud selgitustega määruse andmisel ka nõustunud. Kokkuvõtteks on PRIA kannatanu Eesti Vabariigi esindajana seisukohal, et määruskaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud ning kõik seni korduvalt ning veelkordselt määruskaebuses esitatud taotlused on sisuliselt lahendatavad ka peale kohtuvaidluste teistkordset pidamist, kui kohus siirdub nõupidamistuppa otsust langetama. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED I Kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatavate Annika Väli ja Kaljo Rand suhtes seoses mõistliku menetlusaja lõppemisega

§ 2742lg1 alusel.

Kohus olles tutvunud kaitsja määruskaebuses esitatud põhjendutega leiab, et edasikaevatud määrus tuleb tühistada ja teha uus määrus. Kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. Niisugusel juhul on menetluse jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud. Selles seisnebki süüdistatava ja riigi kokkulepe, mille puhul loobuvad mõlemad pooled kriminaalmenetluse lõpetamise korral

§ 2742lg 1 alusel süüküsimuse edasisest lahendamisest.

Alles seejärel, kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud, või tuvastab, et see on küll möödunud, aga seda on võimalik heastada muul viisil kui menetluse lõpetamisega, saab ta jätkata süüküsimuse lahendamist (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 1-17-10050 p.11). Menetletavas kriminaalasjas on algselt kohtu alla antud kuuest süüdistatavast menetlus jäänud kestma kahe füüsilisest isikust süüdistatava Annika Väli, kes oli Maatööde OÜ ja OÜ Liivalammas juhatuse liige ja Kaljo Rand suhtes, kes oli OÜ Saare Agro OÜ ja Kandla Farm OÜ juhatuse liige. Nelja juriidilisest isikust süüdistatava ( OÜ Saare Agro; Kandla Farm OÜ; Maatööde OÜ ja Liivalammas OÜ (pankrotis)) suhtes on kohus menetluse lõpetanud, seoses nende äriühingute registrist kustutamisega, so. seoses juriidiliste isikute lõppemisega. 19 Kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 2742

lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16, p 27). Järgnevalt analüüsib kohus kas on alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatavate Annika Väli ja Kaljo Rand suhtes seoses mõistliku menetlusajaga, kuna nimetatud süüdistatavate suhtes on vastava taotluse menetluse kestel korduvalt esitanud kaitsjad, viimati on seda taotletud määruskaebuses kohtu määrusele. Süüdistavad Annika Väli ja Kaljo Rand on kohtuistungitel kaitsjate poolt esitatud taotluseid toetanud. 1) Kuriteo raskus. Vastavalt KarS §-le 4 lg3 on Annika Välile ja Kaljo Rannale KarS § 210 lg2 süüks arvatud kuritegu II astme kuritegu, so. kergemaliigiline kuritegu mille eet on võimalik füüsilisest isikust süüdistatavale mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni viie

§ 2742

lg1 järgi lõpetatakse menetlus mõistliku menetlusaja nõuete rikkumise korral, kui seda ei ole võimalik muul viisil heastada. Eeskätt saab võimaliku heastamisvahendina rääkida süüdistatava karistuse kergendamisest (

§ 306lg1 p61).

Menetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada vaid siis, kui selle jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproprtsonaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga, teisisõnu tuleb see abinõu mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse kergendamine on heastatava abinõuna ilmselgelt ebapiisav (vt. Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 1-17-10050 20.12.2019). Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistatavate Annika Väli ja Kaljo Ranna õiguste riive algusest, so. esmastest menetlustoimingutest 24.03.2014.a. on möödunud enam kui kuus aastat ja kus hea prognoosi kohaselt võiks jõuda jõustunud kohtulahendini hiljemalt aasta –pooleteise pärast ( arvestades muuhulgas alates märtsikuust Eesti Vabariigis kehtivat erakorralist olukorda ja sellega seonduvaid liikumispiiranguid, suvepuhkuseid jne) oleks menetluse kestvus juba seitse – kaheksa aastat ja selline menetluse pikkus oleks süüdistatavate jaoks kindlasti intensiivne 21 õiguste riive. Käesolevas kriminaalasjas ei saa süüdistatavatele Annika Väli ja Kaljo Rand ning kaitsjatele etteheiteid teha menetluse venimise osas. Ei ole tuvastatud, et juriidilisest isikutest süüdistatavate suhtes oleks nende äriregistrist kustutamine ja seoses sellega menetluse lõpetamised toimunud ebaseaduslikult. Menetluste lõpetamistele ei ole vastuväiteid olnud ka süüdistajal. Kohus leiab, et on põhjendatud kaitsjate etteheited kohtueelse menetluse pikkusele, mis on kestnud üle kolme aasta ning pikematele vaheaegadele kohtueelses menetluses menetlustoimingute teostamisel. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistatavate Kaljo Rand ja Annika Väli õiguste riive nii pikas menetluses on sellise intensiivsusega mida ei ole võimalik heastada võimaliku mõistetava karistuse kergendamisega. Menetlus tuleb

§ 2742alusel lõpetada ja määruskaebus rahuldada.

Kannatanu nõudeavaldused

§ 296

² lg 1 p 4 järgi tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise korral jätta kannatanu poolt esitatud nõudeavaldused läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbivaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsviil- või haldusmenetluse korras. Vara arestist vabastamine Seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega tühistada kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldatud meetmed, sh konfiskeerimise tagamiseks Pärnu Maakohtu 09.04.2014 määrusega asjas nr 1-14-3165 seatud arest OÜ Saare Agrole kuuluvatele kinnistutele registriosa numbriga 3346934, 3411634, 3484234, 3485434, 3295134, 3295034, 3294834, 3433834, 4008134, 2826334, 3275734, 3290934, 3445434, 2747634 ja 3039434 ning Pärnu Maakohtu 16.04.

1. a määrusega kriminaalasjas nr 1-14-3333 OÜ Kandla Farm kinnistule registriosa numbriga 3894934 seatud arest. Vaidlus PRIA pädevuse osas kannatanuna Kohus nõustub siis PRIA esindaja seisukohtadega vastuses määrusekaebusele ja on seisukohal et PRIA-t saab käesolevas vaidluses lugeda Eesti Vabariigi esindajaks ja täpsem oleks nimetada kannatanuks – nõudeavalduset esitajaks Eesti Vabariik PRIA kaudu. Olukorras kus kohus lõpetab käesolevas kriminaalasjas menetluse ja nõudeavaldused jäävad läbivaatamata ei oma vaidlus selles osas määravat tähtsust. Menetluskulud Määruskaebuses esitavad kaitsjad kokkuvõtliku menetluskulude hüvitamise taotluse. Kaitsjad taotlevad kohustada riiki hüvitama Kandla Farm OÜ, Saare Agro OÜ ning Kaljo Rand menetluskulud kokku summas 36 180.99 eurot (koos käibemaksuga summa) alljärgnevalt: 1) Hüvitada ja mõista riigilt välja Kaljo Rand poolt käesolevas kriminaalasjas kantud menetluskulud summas 6 943.24 eurot. 2) Hüvitada ja mõista riigilt välja Kandla Farm OÜ poolt käesolevas kriminaalasjas kantud menetluskulud summas 12 043.67 eurot. 3) Hüvitada ja mõista riigilt välja Saare Agro OÜ poolt käesolevas kriminaalasjas kantud menetluskulud summas 17 194.08 eurot. 4) Kandla Farm OÜ menetluskulud välja mõista ja hüvitada Rand Invest OÜ-le (kui Kandla Farm OÜ õigusjärglasele) ning Saare Agro OÜ menetluskulud välja mõista ja hüvitada Saarte Maade Haldus OÜ-le (kui Saare Agro OÜ õigusjärglasele). Kui kohus leiab, et menetluskulusid ei saa välja mõista Rand Invest OÜ-le ja Saarte Maade Haldus OÜ-le, palume need välja mõista Kandla Farm OÜ-le ja Saare Agro OÜ-le ja välja mõistetud menetluskulud kanda vastavalt 22 Rand Invest OÜ arveldusarvele EE982200221072276188 ja Saarte Maade Haldus OÜ arveldusarvele EE
2. Põhjendused taotlusele on alljärgnevad
3. Käesolevaga esitavad kaitsjad taotluse Kaljo Rand, Kandla Farm OÜ ning Saare Agro OÜ menetluskulude hüvitamiseks.
4. Kaitsjad on esitanud algse menetluskulude nimekirja koos lisadega 03.12.2019 ning täiendatud menetluskulude nimekirja 02.09.2019 menetlusdokumendis ning seoses Saare Agro OÜ ning Kandla Farm OÜ kustutamisega selgitanud menetluskulude väljamõistmist 18.11.2019 menetlusdokumendis ning paluvad kohtul menetluskulude väljamõistmisel lähtuda ka nendes esitatud tõenditest, selgitustest ja taotlustest (vt. XIV kd lk 60-64; XV kd, lk-183186). 02.09.2019 seisuga esitasid Kaljo Rand, Kandla Farm OÜ ning Saare Agro OÜ menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt taotlesid nimetatud isikud menetluskulude hüvitamist alljärgnevalt: 1) Saare Agro OÜ-le summas 16 100.58 eurot (koos käibemaksuga summa); 2) Kandla Farm OÜ-le summas 11 256.35 eurot (koos käibemaksuga summa); 3) Kaljo Rand’ile summas 6 440,23 eurot (koos käibemaksuga summa).
5. Käesolevaga täiendavad kaitsjad taotlust Kaljo Rand, Kanda Farm OÜ ning Saare Agro OÜ eest kantud menetluskulude hüvitamiseks perioodil 04.09.2019-10.02.
7. Taotluse nõude osas on esitatud taotletavad summad koondsummadena (hõlmates ka varem esitatud taotlusi ja käesolevas taotluses toodud summasid).
8. Perioodil 04.09.2019-10.02.2020 on süüdistatavad Saare Agro OÜ, Kandla Farm OÜ ning Kaljo Rand kandnud käesolevas kriminaalasjas täiendavaid kulusid advokaadi õigusabile kokku 12,25 tunni ulatuses 2019.a tunnihinnaga 145€ ja 2020.a tunnihinnaga 150€ (tunnitasule lisandub käibemaks). Õigusabikulude ning nendega seonduvate transpordi-, majutus- ning bürookulude kujunemine on jälgitav taotlusele lisatud õigusteenuse osutamise arvetel, mis on käesoleva taotluse lisadeks – arved nr 20200050 (Lisa 1) ja 20200058 (Lisa 2). Arved on esitatud Saare Agro OÜ õigusjärglasele Saarte Maade Haldus OÜ-le.
9. Kokku moodustavad Kaljo Rand, Kandla Farm OÜ ning Saare Agro OÜ nimetatud perioodil kantud menetluskulud 2187 eurot koos käibemaksuga (edaspidi kõik summad koos käibemaksuga), millele lisanduvad varem esitatud taotlustes nimetatud kulud Kandla Farm OÜ, Saare Agro ja Kaljo Rand kulud seoses süüdistusega.
10. Arvestades asjaolu, et süüdistus on kolme nimetatud isiku vastu esitatud ühiselt, süüdistus kattub olulises osas ning kaitsjad osutavad õigusabi kolmele süüdistatavale ühiselt, siis on Kandla Farm OÜ, Saare Agro OÜ ja Kaljo Rand OÜ kokku leppinud, et süüdistusega seotud kogu õigusabikulu kantakse proportsionaalselt kolme süüdistatava vahel järgmise jaotuse alusel: Saare Agro OÜ – 50%, Kandla Farm OÜ – 30% ja Kaljo Rand - 20%. Samuti leppisid süüdistatavad kokku, et advokaadibüroo arved ühiselt osutatud õigusabi eest esitatakse Saare Agro OÜ-le (v.a. üks arve, mis on esitatud Kandla Farm OÜ-le), kes tasub arved, kuid omavahel jaotatakse kulu vastavalt eelnimetatud proportsioonile (s.t. Kandla Farm OÜ ja Kaljo Rand kohustuvad hüvitama Saare Agro OÜ-le vastavalt kokkulepitud proportsioonile enda kuluosa).
11. Kaljo Rand, Kandla Farm OÜ ning Saare Agro OÜ kulud õigusabile seoses süüdistusega moodustavad kokku 70% kõigust õigusabikulust. Ülejäänud kulud on seotud nimetatud süüdistatavate vastu esitatud tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõuetega (s.o. 30% kõigist õigusabikulude osalt).
12. Seega moodustavad perioodi 04.09.2019-10.02.2020 Kandla Farm OÜ, Saare Agro OÜ ja Kaljo Rand kulud õigusabile seoses süüdistusega 1530.9 eurot (2187 eurot x 70%). Eelnevast tulenevalt moodustavad seoses süüdistusega Saare Agro OÜ kulud 765.45 eurot (50% x 1530.9 23 eurot), Kandla Farm OÜ kulud 459.27 eurot (30% x 1530.9 eurot) ning Kaljo Rand kulud 306.18 eurot (20% x 1530.9 eurot). Kandla Farm OÜ, Saare Agro OÜ ja Kaljo Rand kulud seoses tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõuetega
13. Kaljo Rand, Kandla Farm OÜ ning Saare Agro OÜ kulud õigusabile seoses tsiviilhagide ja avalikõiguslike nõuetega moodustavad kokku 30% kõigist õigusabikuludest.
14. Seega moodustavad perioodi 04.09.2019-10.02.2020 Kandla Farm OÜ, Saare Agro OÜ ja Kaljo Rand kulud õigusabile seoses tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõuetega 656.1 eurot (2187 eurot x 30%). Eelnevast tulenevalt moodustavad seoses tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõuetega Saare Agro OÜ kulud 328.05 eurot (50% x 656.1 eurot), Kandla Farm OÜ kulud 196.83 eurot (30% x 656.1 eurot) ning Kaljo Rand kulud 131.22 eurot (20% x 656.1 eurot).
15. Kaitsjad kinnitavad, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (kriminaalasi nr 1-17-6041) ning süüdistatavatel on OÜ Saare Agro poolt kantud kulude hüvitamise kohustus Saare Agro OÜ ees (käesoleval hetkel õigusjärglase Saarte Maade Haldus OÜ ees) vastavalt käesolevas avalduses näidatud proportsioonile. Eelnevast tulenevalt moodustavad Saare Agro OÜ kulud kokku 17 194.08 eurot (16 100.58 + 765.45 + 328.05 eurot), Kandla Farm OÜ kulud kokku 12 043.67 eurot (11 256.35 + 459.27 + 328.05 eurot) ja Kaljo Rand kulud kokku 6 943.24 eurot (6 440.23 + 306.18 + 196.83 eurot).
16. Siinkohal märgivad kaitsjad, et asjakohatu ja alusetu on prokuröri poolt 06.02.2020 väljendatud seisukoht, et kaitsjate taotlustes esitatud menetluskulud tuleks jagada kõikide süüdistatavate arvuga. Menetluskulude taotlustes esitatud menetluskulud puudutavad vaid süüdistatavaid Kaljo Rand, Kandla Farm OÜ ning Saare Agro OÜ. Ülejäänud süüdistatavate (Maatööde OÜ, Liivalammas OÜ, Annika Väli) huvides kaitseülesannete täitmise eest ei ole neilt isikutelt tasu küsitud ning see ei kajastu ka kaitsjate poolt esitatud menetluskulude seas, s.o selle võrra on taotlustes esitatud menetluskulude maht ka väiksem.

§ 183

lg1 alusel kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

§ 145

lg5, 206 lg1 p5 ja 276 lg2 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märkida kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus.

§ 60

lg1 alusel tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Menetluskulude hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosaliste vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on

§ 173

lg1 p1 ja 175 lg1 p1 kohaselt menetluskuludeks.

§ 175

lg1 p1 kohaselt on menetluskulu üksnes valitud esindajale makstud selline tasu, mis on mõistliku suurusega. Õigusabitasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii õigusabi osutaja kui ühe tööühiku hinda (nt. õigusabi tunnihind) kui osutatud õigusteenuse vajalikkust. Menetlusosalise vajalikud kulud võivad olla mh. ka lepingulisele kaitsjale kliendilepingu alusel hüvitamisele kuuluvad sõidu- ja majutuskulud. Kõigi süüdistatavate lepingulisteks kaitsjateks on kohtumenetluse algusest peale olnud vandeadvokaadid Tarvo Lindma ja Asso Prii. Kohus olles tutvunud kaitsjate taotlustega menetluskulude hüvitamiseks (XIV kd lk 60-64; XV kd, lk-183-186, määruskaebus) peab menetluskulude lõppsuuruse taotlust põhjendatuks ja mõistlikuks. TSÜS § 6 ja ÄS § 391 lg 4 alusel tuleb väljamõistetud menetluskulu kanda ühendavate äriühingute arveldusarvetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 24