← Eesti

3-14-52817/62

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 116§ 120§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2015, Tallinn Haldusasja n

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

3-14-52817 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas Sotsiaalkindlustusametile 24.03.2014 avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionite seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 alusel kui isik, kes on töötanud vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osas I „Mäetööd“, punkt 2 „turbatootmine“, alapunkt 1 „ammutamine“, erialakood 13842 – freesturbamasinate juhina ja erialakood 14263 – turbaekskavaatori juhina.
  2. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo 26.09.2014 otsusega nr 00259/1 peatati XX pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kahe kuu jooksul otsuse kättesaamisest. SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Neil isikutel on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 kohaselt annab sellise õiguse töötamine järgmistel tööde: osas I „Mäetööd“, punkt 2 „turbatootmine“ alapunkt 1 „ammutamine“ all nimetatud freesturbamasinate juht (erialakood 13842) ja turbaekskavaatori juht (erialakood 14263). XX poolt soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks esitatud ja haldusmenetluse käigus kogutud dokumentide alusel saab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvata töötamist AS-s Tootsi Turvas ajavahemikul 18.06.1979 kuni 31.01.1987, Tallinna EPT Ellamaa tootmisbaasis ajavahemikul 02.02.1987 kuni 22.06.1992 ja AS ETT ajavahemikel 25.06.1992 kuni 31.12.1993 ja 31.05.1999 kuni 31.05.2001 turbatootmise perioodidel igal aastal maist septembrini, kokku 5 aastat 4 kuud ja 28 päeva. AS Tootsi Turvas selgitas 14.07.2014 kirjas, et freesturba tootmisprotsess koosneb reast korduvaist üksteisele järgnevaist tehnoloogilistest operatsioonidest. Tsükkel koosneb turba freesimise, pööramise, vallitamise, koristamise ja aunatamise operatsioonidest. Eesti NSV-s oli freesturba tootmise aeg kindlaks määratud
  3. maist
  4. septembrini. Praktikas sõltus hooaja kestus ilmastikutingimustest konkreetsel aastal. Freesväljade ettevalmistus- ja hooldustööd (võsa langetamine, sugekihi koorimine ja äravedu, kändude juurimine ja äravedu, pinnase profileerimine ja planeerimine, drenaaži rajamine, magistraal – ja kuivenduskraavide, sette- ja tuletõrjetiikide kaevamine, traktorite ja seadmete tehniline hooldus, remont ja seadistamine) toimuvad aastaringselt. Otsene turba kaevandamise periood oli
  5. maist kuni
  6. septembrini ja muul ajal töötamist ei saa pidada loetelus nr 2 näidatud tööks. 2

(8)3-14-52817 Pensionimenetlus peatati selleks, et kohtus tõendada, et XX töötas 18.06.1979 kuni 31.01.1987, 02.02.1987 kuni 22.06.1992, 25.06.1992 kuni 31.12.1993 ja 31.05.1999 kuni 31.05.2001 aastaringselt kokku 16 aastat 6 kuud ja 13 päeva soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal freesturbamasinate juhina ja/või turbaekskavaatorijuhina.
  1. XX esitas 17.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik pensioniõiguslik staaž ning tuvastada, et kaebaja töötas 18.06.1979 kuni 31.01.1987, 02.02.1987 kuni 22.06.1992, 25.06.1992 kuni 31.12.1993 ja 31.05.1999 kuni 31.05.2001 aastaringselt, kokku 16 aastat 6 kuud ja 13 päeva soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal freesturbamasinate juhina ja/või turbaekskavaatorijuhina, s.o ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud sooduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 I osa koodidele nr 13842 ja
  2. Menetluse kestel selgitas kaebaja, et on rahul ka sellega, kui kohus tuvastab soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõiguslik staaži. Kaebaja on seisukohal, et tegeles turbatootmisega aastaringselt. Tähtsust ei oma ammutamise perioodi pikkus, vaid see, kas ja millal kaebaja töötas freesturbamasinate juhina ja/või turbaekskavaatorijuhina ning kas ta töötas nende masinatega aastaringselt. Freesturbamasin oli vaadeldaval ajal tavaline traktor, millele lisati erinevad freesturba tootmiseks vajalikud agregaadid. Traktoriga sai töötada aastaringselt. Turbaekskavaator oli sisuliselt kraana, mis oli vastavaks tööks kohaldatud. Vahetegu ehitusel kasutatavast ekskavaatorist seisnes põhiliselt kasutatava kopa erinevuses ning selles, et roomiku alusjooks tagas kraana püsimise turbapinnasel. Nende masinatega oli võimalik töö aastaringselt. Turba ammutamine (turba kättesaamine turbarabast) on pikem protsess. Eesti turbatööstuses olid laialdaselt kasutuses nii turbaekskavaatorid kui ka turbakraanad. Põhiline erinevus on, et turbaekskavaatoril on väiksem kopp kui turbakraanal. See tähendab, et turbakraanaga (millega kaebaja töötas) töötamine võib olla tervistkahjustavam kui turbaekskavaatoriga töötamine, kuna suurem kopp tõstab korraga rohkem turvast, mistõttu tekib ka rohkem tolmu. Viidates Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-11-675 seisukohtadele, leidis kaebaja, et tema osas on vastaval ametikohal töötamise obligatoorsed tingimused täidetud. Tähtsust omab, mida kaebaja tegi oma põhitööna ning kas põhitööl oli suurem osakaal kui näiteks tehnika (millega kaebaja tööd tegi) remontimisel vms. Kaebaja peamine tööülesanne sügisest kevadeni oli turba laadimine turbaaunadest (ehk ammutamine) turbakraanaga turbarabas. Turvast laaditi vastavalt vajadusele otse turbaaunadest veoautodesse (auto viis turbakoorma kas otse kliendile või siis sadamasse) või siis rongivagunitesse, mis tõid turba tehasesse (turbarabas oli oma raudteevõrgustik koos vedurite ja vagunitega).
  3. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtus üle kuulatud tunnistajad ei mäletanud konkreetselt igal aastal ammutamisperioodi tegelikku algus- ja lõpuaega. Kui tunnistajad oleks sellele küsimusele osanud vastata, võinuks kaebaja soodusstaaž suureneda, kuid mitte vajalikul määral 12 aasta ja 6 kuuni.
  4. Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 3
(8)3-14-52817 1) Tuvastamiskaebuse lahendamisel ei saa kohus anda hinnangut, kas tuvastatud töötamine on kaebajale soodustingimustel pensioni määramiseks ajaliselt piisava pikkusega. Sellise otsustuse saab teha vastustaja pensioni määramisel. Kohus saab tuvastada, kas kaebaja tegi konkreetsel ajavahemikul tööd, mis on kvalifitseeritav loetelu nr 2 osas I „Mäetööd“ p 2 „turbatootmine“ alap 1 „ammutamine“ erialakoodide all. 2) Kaebaja ei ole taotlenud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži tuvastamist ajavahemikus 01.01.1994-01.08.
  1. Kuna kaebajal oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, piirdus kohus kaebuses väljendatud ajavahemikega ega hinnanud seda perioodi. 3) Tunnistaja YY ütluse kohaselt ei osatud tööraamatute täitmisel ametinimetuste täpsele märkimisele tähelepanu pöörata, kuna turbatootmisettevõtetes ei teatudki, et mõnedel töökohtadel töötamine võib anda sooduspensioni saamiseks vajalikku staaži. Asjas kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate vastused küsimusele, kas kaebaja töötas ka turbaekskavaatori juhina, ei ole küll täielikult ühemõtteliselt selged, tunnistajad on väitnud, et nende masinate vahel suuri erinevusi pole. Tunnistajate ütlustest kogumina selgub, et kaebaja turbaekskavaatoriga ei töötanud. Ka kaebaja ise väidab, et töötas turbakraana juhina ja seda tuleb pidada freesturbamasinaks. Turbakraana, millega kaebaja töötas, on olemuselt freesturbamasin, millele haagitakse sõltuvalt tööoperatsioonist külge erinevaid seadeldisi. Sotsiaalministeeriumi selgituse järgi käsitletakse freesturbamasinatena masinaid, mis üldjuhul lisati traktorile (turbafrees, turbasegaja, turbavaalutaja, turbakoguja). 4) Loetelus nr 2 on soodustingimustel pensioni saamise eeldusena freesturbamasina juhi puhul ette nähtud, et seda tööd oleks tehtud turba ammutamisel. Ükski kehtiv õigusakt turba ammutamise sisu ei ava. Kaebaja on märkinud, et vastav eestikeelne erialaterminoloogia pole välja kujunenud. 5) Vastustajale haldusmenetluses antud prof VV (Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi direktor, maavarade kaevandamise õppetooli juhataja) seisukoha järgi tähendab ammutamine tööprotsessi, mille sisuks on turba eraldamine maapõuest, selle käitlemine ja suunamine veovahendile. Talvel sisuliselt masinatega turvast ei ammutata, välja arvatud laadimine aunadest. Turba freesimisega tegeldakse ainult suveperioodil. Põhimõtteliselt on võimalikud teistsugused tehnoloogiad märjal perioodil kasutamiseks. Selle vastuse kohaselt on turbaväljal võimalik töötada ka talveperioodil – kraavitamine, remont, hooldus, teede rajamine, aga ka turba laadimine. Turba laadimine on sel juhul töötamine freesturbamasinaga (turbaekskavaator). 6) Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt käsitletakse ammutamisena turbatootmisel eelkõige tööprotsessi, mille raames eraldatakse turvas maapõuest ja käideldakse turvast (freesimine, pööramine, kogumine vallidesse ja aunadesse) ning tööprotsessiks on määruses nimetatud sobilikud masinad (freesturbamasin, turbaekskavaator). Sotsiaalministeeriumi selgituse järgi on ammutamine tööprotsess, mis hõlmab erinevaid tegevusi, seejuures on mõiste sisu siiski jäetud lahtiseks, kasutades sõna „eelkõige“. 7) Kaebaja ja tunnistajad (YY, UU, TT) on kohtuistungil kinnitanud, et tegelik freesturba tootmisprotsess oli pikem kui ametlik tootmisprotsess
  2. maist
  3. septembrini (sageli alates aprilli keskpaigast ning ka oktoobris). 8) AS Tootsi Turvas esitatud dokumentidest
  4. ja
  5. aasta kohta nähtuvalt olid tööülesanded n-ö ammutamisperioodide vahelisel ajal mitmekesised: freesturba realiseerimine sadamas, lumetõrje aunade ümbruses, teede lumest puhastamine, aunapõhjade kokkutõstmine, aunade jahutamine, kraavide kaevamine, profileerimine, kändude juurimine ja korjamine, 4
(8)3-14-52817 tehnika remont ja hooldus, freesturba proovide võtmine, tükkturba sõelumine, samuti freesturba laadimine, ümberlaadimine ja väljavedu. Konkreetsete tööülesannete osakaalu ei ole neis dokumentides järjekindlalt välja toodud. 9) Kohtuistungil ei ole kaebaja ega tunnistajad osanud anda konkreetseid vastuseid selle kohta, kui suure osa on moodustanud n-ö talveperioodidel aunadest laadimine (ammutamine) kõikidest erinevatest töödest kogumis. 10) Loetelu nr 2 pealkirjast nähtuvalt on silmas peetud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalasid ja töid. SVPS § 11 lg 2 kohaselt on soodustingimustel pensioni saamiseks oluline tervistkahjustavate ja rasketes töötingimustes töötamine täistööajaga, st õigus soodustingimustel pensionile ei saa tekkida vaid nendes tingimustes osalisel töötamisel. Seega on tõendite kogumis hindamisel oluline arvestada ka seda, millised tegurid muutsid töö tervistkahjustavaks või raskeks ning mil määral töötaja nende tegurite mõjusfääris viibis. Kohtupraktikas on soodustingimustel vanaduspensioni eesmärgina nähtud vajadust kompenseerida pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega (Riigikohtu 21.04.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-08, p 16), ning peetud oluliseks, et töötamine tervistkahjustavates või rasketes tingimustes oleks toimunud täistööaja ulatuses (samas, p 13). 11) Teaduskirjanduses on peetud põhiliseks negatiivseks tervisemõjuks turba kaevandamisel tekkivat tolmu, mis mõjutab eelkõige tootmisprotsessiga otseselt seotud töötajaid. Tolmu kahjulik toime avaldub põhiliselt turbatolmu lendumisel freesimisel ja vaalutamisel kuival perioodil. Tolmu mõju sõltub ilmastikutingimustest, sh niiskus ja temperatuur. 12) Tolm ei saanud kaasneda aastaringselt kõigi töödega, millega kaebaja kokku puutus. Tunnistajad on märkinud, et turba aunadest laadimisega kaasnes tolm, kuna tegemist oli kuiva turbaga. 13) Suvist turba ammutamise perioodi saab hinnanguliselt pidada ühe kuu võrra pikemaks, kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastas. Isegi kui möönda tõendite põhjal, et kaebaja töötamine ammutamisprotsessis kestis iga-aastaselt pikema perioodi kestel kui
  1. maist
  2. septembrini, saaks see tähendada igal aastal maksimaalselt ühe täiendava kuu lisandumist soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvale staažile, st kokku 16,5 kuu ulatuses. 14) Iseenesest saaks tuvastatuks pidada ammutamist (aunadest laadimise kujul) n-ö aktiivse ammutamise perioodide vahele jääva umbes 7 kuu vältel maksimaalselt pooles ulatuses ning järeldada, et igal sellisel perioodil töötas kaebaja 3,5 kuu vältel ammutamisel loetelus nr 2 nimetatud tööl. Tõendid ei võimalda lugeda ammutamise osakaalu oktoobrist aprilli lõpuni tuvastatuks suuremas kui pooles ulatuses tööde kogumahust. Seega saab lugeda tuvastatuks töötamist turba ammutamisel 57,75 kuu vältel. 15) Koos talveperioodil töötamisega saaks staaži lugeda tuvastatuks 5 aasta 4 kuu 7 päeva osas. Kohtus oleks vajalik tuvastada aga 7 aasta 1 kuu ja 2 päeva pikkune staaž lisaks vastustaja poolt tuvastatule. Isegi kui kohus tõlgendaks kaebaja tahet selliselt, et tuvastuskaebuse esemega oli hõlmatud ka ajavahemik 01.01.1994–01.08.1996, oleks eeltoodud seisukohtade valguses võimalik täiendavalt tuvastada töötamine 10 kuu ja 22 päeva ulatuses, kuid ka see ei oleks piisav kaebuses taotletu saavutamiseks (vastustaja ja kohtu poolt võimalikuks peetud ulatuses kokku oleks soodusstaaži andvat töötamist ikkagi vaid 11 aastat 7 kuud ja 27 päeva). 16) Kuna kaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (800 €) tema enda kanda. 5
(8)3-14-52817 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. XX apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kaebuses esitati kaks nõuet: tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik pensioniõiguslik staaž ja tuvastada kaebuses näidatud ajavahemikel töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal freesturbamasinate juhina või turbaekskavaatorijuhina. Esimene nõue hõlmas ka muid perioode kui teises nõudes näidatud perioodid. Ka vastustaja sai kaebusest aru nii, et kaebaja taotleb staaži tuvastamist ka ajavahemikus 25.06.1992-01.08.
  2. Kohtumenetluse käigus selgitas kaebaja oma nõuet ja soovis tuvastada, et kaebajal on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik pensioniõiguslik staaž (vähemalt 12,5 aastane soodusstaaž). Kui kohus tõlgendas kaebaja nõuet kaebajast erinevalt, oleks ta pidanud juhtima sellele kaebaja tähelepanu. 2) Halduskohus on valesti hinnanud prof VV seisukohta. Seisukohast nähtub, et ammutamine tähendab tööprotsessi, mille sisuks on turba eraldamine maapõuest, selle käitlemine ja suunamine veovahendile. Kuna turba eraldamise hulka maapõuest kuuluvad ka abitööd, millega kaebaja tegeles osa aega talvisel ajal, tuleb kogu kaebaja töö lugeda ammutamiseks. Kui see tööprotsess jäi halduskohtule ebaselgeks, oleks tulnud kaasata ekspert. 3) Kohus mitte ainult ei märkinud, et kaebaja töötas täistööajaga, vaid märkis, et kaebaja tegi ka ületunde ja töötas nädalavahetustel. Arusaamatuks jääb, kuidas kohus sai tuvastada staaži päevade täpsusega, kui ületunde ja töötamist nädalavahetustel pole staaži hulka arvestatud. 4) Freesturbamasinaga (traktor, millele olid külge ühendatud erinevad agregaadid sõltuvalt konkreetsest tööst) sai töötada aastaringselt. Turbaekskavaator oli kraana, mis oli kohandatud vastavaks tööks.
  3. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vastustaja luges tõendatuks kaebaja töötamise loetelus nr 2 märgitud töödel ajavahemikel 18.06.1979-31.01.1987, 02.02.1987-22.06.1992, 25.06.1992-31.12.1993 ja 31.05.199931.05.2001 perioodidel
  5. maist kuni
  6. septembrini, kokku seega 5 aastat 4 kuud ja 28 päeva.
  7. Halduskohtu põhjendustest nähtub, et kohus pidas võimalikuks lugeda tõendatuks, et suvine freesturba ammutamise periood kestis igal aastal keskmiselt ühe kuu võrra kauem, kui vastustaja tuvastas, samuti saab freesturba ammutamise perioodiks lugeda ka 3,5 kuud perioodi vältel
  8. oktoobrist kuni
  9. maini. Kuna kaebaja töötas freesturba ammutamisel freesturbamasinate juhina, tuleb see periood arvestada tema staaži hulka, mida saab arvesse võtta soodustingimustel vanaduspensioni määramisel.
  10. 15 aastal (1980-1993 ja 2000) töötas kaebaja kogu suve vahemikus maist kuni oktoobrini (v.a.
  11. a 2 päeva);
  12. a vastustaja poolt arvesse võetud perioodil 2 kuud 28 päeva,
  13. a vastustaja poolt arvesse võetud ajavahemikul 3 kuud 16 päeva ning
  14. a vastustaja poolt arvesse võetud ajavahemikul 11 päeva. Kui kaebaja staažile lisada 1979.,
  15. ja
  16. a eest vahemikus maist kuni oktoobrini 15 päeva ning ülejäänud 15 aastal ühe kuu, saab tõendatuks 6
(8)3-14-52817 lugeda asjakohase staaži, mis on tekkinud perioodidel maist kuni oktoobrini, kokku ca 81 kuud (s.o 6 a 9 k; 2 kuud 28 päeva + 3 kuud 16 päeva + 11 päeva + 3 × 15 päeva + 15× 4 kuud 26 päeva – 2 päeva).
  1. Perioodil oktoobrist kuni aprilli lõpuni tuleb halduskohtu tuvastatust lähtudes lugeda kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvaks staažiks iga-aastaselt 3,5 kuud. Kaebaja töötas halduskohtu otsusega tuvastatust nähtuvalt oktoobrist mai alguseni 16 aastal (1979-1992, 1999 ja 2000), v.a.
  2. a 1 päeva; lisaks
  3. a oktoobrist kuni detsembri lõpuni, s.t 3/7 talvisest perioodist. Kui iga talvise perioodi eest arvestada kaebaja vaidlusalusele staažile lisaks 3,5 kuud, tuleks kaebaja staaži hulka arvestada täiendavalt ca 57,5 kuud (s.o 4 a 9,5 k; 16 × 3 kuud 15 päeva + (3 ÷ 7 × 3 kuud 15 päeva) – 1 päev). Need kaks perioodi kokku on 11 aastat 6 kuud ja 15 päeva.
  4. Kaebuse rahuldamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kaebaja tegevus talvisel perioodil ei olnud kogu ulatuses käsitatav loetelus nr 2 näidatud töödena. Kaebaja tegevus vaid poole aja ulatuses loetelus nr 2 näidatud töödel oli kaebaja põhitegevus just periooditi, sest tunnistajate ütlustest ja dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt toimus turba ammutamine aunadest valdavalt pikema perioodi vältel (vähemalt kogu tööpäeva kestel), mitte ei olnud vaid üks osa igapäevastest tööülesannetest.
  5. Perioodil 01.01.1994-01.08.1996 ei tuvastanud vastustaja kaebaja asjakohast staaži 26.09.2014 otsuse põhjendustest nähtuvalt seetõttu, et AS ETT tööaja arvestuse tabelid ja töökäsud sel ajal ei olnud säilinud. Kaebaja tööraamatust ei nähtu
  6. a teisele töökohale siirdumist ning tunnistajate, kes töötasid kaebajaga koos ka sel perioodil, ütlustest ei saa järeldada, et kaebaja tööülesanded oleksid sel ajal muutunud. Kui lugeda tõendatuks staaž
  7. a jaanuarist aprilli lõpuni 2 kuu ulatuses,
  8. ja
  9. a suvel
  10. maist
  11. septembrini, lisaks üks kuu, ning
  12. a oktoobrist
  13. a maini 3,5 kuu ulatuses,
  14. a oktoobrist
  15. a maini 3,5 kuu ulatuses ja
  16. a
  17. maist
  18. augustini, lisandub selle aja eest soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvale staažile ca 21,5 kuud (s.o 1 a 9 k 15 p). Koos ülejäänud staažiga oleks kaebajal vajalik 12 a 6 k pikkune staaž tõendatud, sest need staažid kokku on 13 a 4 kuud.
  19. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja ei ole sellel perioodil töötamise osas soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži tuvastamist taotlenud. Ringkonnakohus märgib, et 29.12.2014 menetlusdokumendis on kaebaja pidanud kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisavaks, kui kohus tuvastab vähemalt 12,5 aastase soodusstaaži. Selles dokumendis ei ole staaži tekkimise aega ajaliselt piiritletud. Esialgsest kaebusest ei saa tõepoolest järeldada, et kaebaja pidas silmas ka perioodi 1994-1996, ent olukorras, kus kaebaja ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobival alusel vajalikku nõude esitamise vajadusest õigesti aru saanud, lasub halduskohtul kohustus seda selgitada (

§ 120lg 1 p 3).

Menetluse kestel on kaebaja väljendanud soovi tuvastada piisav soodusstaaž, seda ajaliselt kitsendamata. Seega ei ole halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumine toonud kaasa olukorda, kus kaebajal tuleks kaebust muuta ringkonnakohtus. 14. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebajal nõutavat 12,5 aasta pikkust soodusstaaži ei ole, ei ole vaja tuvastada ka soodusstaaži täpset kestust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et loetelus nr 2 näidatud töö tegemise kestuse tuvastamine suuremas ulatuses kui 12 aastat 6 kuud ei anna kaebajale võimalust saada pensioni teistsugustel tingimustel. Pensioni suurust see ei mõjuta ning pensioni saamise õiguse tekkimise aeg sõltub üksnes sellest, kas isikul on vähemalt 25-aastase üldise pensionistaaži hulgas vähemalt 12 aasta 6 kuu pikkune loetelu nr 2 kohane staaž. 7

(8)3-14-52817 15. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja uue otsusega tuvastada, et kaebaja on töötanud enam kui 12 aastat ja 6 kuud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 näidatud töödel. Töötamine nendel töödel lõppes 31.05.2001, seega oli kaebajal Sotsiaalkindlustusametile pensioni määramise avalduse esitamise ajal vajalik staaž olemas. 16.

§ 108lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebaja kasuks tuleb välja mõista halduskohtus kantud menetluskulud 800 €. Muude menetluskulude kandmist ei ole pooled väitnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.