Obsah (6)
§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51
§ 212
lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
§ 212lg 1).
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
§ 215lg 3).
3-14-51212 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
§ 213lg 1 p 5).
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
§ 223lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
§ 116
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (
§ 116lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XX esitas 18.03.2014 Sotsiaalkindlustusametile avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) peatükk IV „Keemiatööstus“ osa A p 1 alap-s 1 nimetatud tehnoloogiaprotsessis kuummenetlusel plastidest toodete tootmisel. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo 23.05.2014 otsusega nr 00229 peatati XX poolt esitatud pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus.
- XX esitas 19.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine ajavahemikul 01.03.197814.08.
- Kaebaja töötas endises Tartu Plastmasstoodete Katsetehases (alates 12.09.1988 tootmiskoondis Estiko, alates 01.08.1990 Survevalutehas Survis, alates 16.07.1991 AS Estiko-Kommerts, AS Estiko Plastar) alates 25.01.1978 pakkija õpilasena, alates 01.03.1978
- järgu pakkijana, alates 03.08.1987 määratud taarastaja II järk, alates 16.07.1991 üle viidud taarastajaks, alates 15.08.1991 üle viidud dispetšer-raamatupidajaks. Kaebaja töötas pakkija ja taarastajana tehnoloogiaprotsessis kuummenetlusel plastidest toodete tootmisel terve tööpäeva ulatuses. Kogu tsehhi töö, sh survevalutoodete pakkimine (taarastamine) toimus ühes suures ruumis ja kõiki tööülesandeid täideti survevalupresside vahetus läheduses täistööpäeva ulatuses. Ka kaebajale mõjusid kõik tsehhi toodangu tootmisel eralduvad mürgised ained. Kaebajaga koos töötanud isikutele on määratud pension soodustingimustel.
- Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. Pakkija ja taarastaja ei ole töötajad, kes täistööpäeva ulatuses töötavad tehnoloogiaprotsessis. Samuti ei tulene kaebajale soodustingimustel pensioni õigust loetelu nr 2 ptk IV „Keemiatööstus“ osa A p-st 4, sest seal ei käsitata pakendamisel töötavaid töötajaid tootmisprotsessis töötavate töötajatena.
- Tallinna Halduskohus jättis 05.05.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. 01.07.1992 jõustunud SVPS-ga sätestati õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikutele, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Vabariigi 2
(4)3-14-51212 Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 järgi. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile nähti ette ka isikutele, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel loetelu nr 2 järgi. Loetelude nr 1 ja 2 ülesehitusest nähtuvalt on need koostatud tootmisala põhiselt ning igas tootmisharus või tootmisalal on loetletud kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse sooduspensionile. Erandiks on loetelude peatükid „Ühiskutsed“, kus töötamine nendes peatükkides loetletud kutsealadel/töödel annab õiguse pensionile tootmisalast sõltumata, samuti ei ole konkreetseid kutsealasid loetletud näiteks allmaatöödel ja ka keemiatööstuses. Loetelu nr 2 IV ptk „Keemiatööstus“ osa A p 1 alap 1 kohaselt on nimekirja lülitatud keemiaja naftakeemiatööstuse ettevõtete töötajad, kes täistööpäeva töötavad tehnoloogiaprotsessis järgmiste keemiasaaduste tootmisel: klorofluororgaaniliste ühendie polümeeridest ja kopolümeeridest tooted, kuummenetlusel saadud tooted orgaanklaasist, plastidest, vinüülplastist, polükloorvinüül-, fenool- ja karbamiidplastikaatidest, plastidest polüamiidide, akrüül-, metakrüül- ja polümetakrüülühendite, stürooli ja selle kopolümeeride alusel. Vaidlus puudub selles, et kaebaja töötas tšehhis, kus toodeti kuummenetlusel stürooli ja selle kopolümeeride alusel erinevatest plastidest tooteid, pakkija ja taarastajana. Põhjendatud ei ole kaebaja käsitlus, et valmistoodangu pakkija osales ülalnimetatud plastidest kuummenetlusel toodete tootmise tehnoloogiaprotsessis. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on „tehnoloogiaprotsess“ tehnoloogiline protsess, tootmisprotsessi osa, mille vältel töödeldav objekt muutub kvalitatiivselt. Pakkimine ja taarastamine ei ole tehnoloogiaprotsessi osa. Kaebaja on selgitanud, et töötas samas ruumis tehnoloogiaprotsessis osalenud töötajatega, mistõttu avaldasid temale mõju samad tegurid. Töötajatega, kes on lülitatud loetellu nr 2, samas ruumis viibimine ei muuda kaebuse esitaja poolt täidetud tööülesandeid tehnoloogiaprotsessis osaleva töötaja tööülesanneteks. Kaebajani jõudis valmistoode. Asjaolu, et samasse ruumi, kus toimus tehnoloogiline protsess, oli paigutatud ka kaebaja töökoht, ei anna alust laiendada loetelu nr 2 ka kaebajale. Õigust soodustingimustel pensionile ei anna ka see, et kaebajaga samas ruumis töötanud isikutele on määratud sooduspension. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist. Kaebaja leiab, et soodustingimustel vanaduspensioni saamise aluseks on ka loetelu nr 2 ptk „Keemiatööstus“ osa A p 4, mis annab vastava õiguse keemia- ja naftakeemiatööstuse ettevõtete töötajatele, kes täistööpäevad töötavad nimekirjas nr 1 loetletud keemiasaaduste jahvatamisel, kuivatamisel, segamisel, lahustamisel, ettevalmistusel, pakendamisel, villimisel, paber- (polüetüleen-)kottidesse pakitud saaduste puistena laadmisel. Plastist tooteid ei ole nimekirjas nr 1 keemiasaadustena loetletud. Seega ei teki kaebajal õigust soodustingimustel vanaduspensionile ka eelnimetatud sätte alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 05.05.2015 otsus tühistada ning saata asi tagasi lahendamiseks halduskohtule. Kaebaja jääb kõigi halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. Kõik teised töötajad, kes töötasid kaebajaga ühes ruumis ning seega olid samasugustes töötingimustes, on juba saanud sooduspensioni. Ei ole loogiline, et kõrvuti töötades ei saanud kaebaja töötingimuste tõttu kahjustada. Ruumis levivad mürgised ained kahjustasid kõiki. Halduskohus keeldus põhjendamatult tunnistajate ülekuulamisest, et selgitada välja kaebaja töötingimused. Kui kohus ei saanud selgust, kas kaebaja töökoht oli tervistkahjustav, oleks ta pidanud küsima 3
(4)3-14-51212 asjatundja arvamust või määrama ekspertiisi. Kaebaja küll ei osalenud otseselt tootmisprotsessis, kuid pakkis toodangut, mis ei olnud veel jahtunud. Jahtumisel eraldusid mürgised ained.
- Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Käesoleval juhul on vaidlus loetelu nr 2 IV ptk „Keemiatööstus“ osa A p 1 alap 1 kohaldamise üle ning täpsemalt selles, kas pakkijat/taarastajat saab pidada keemiatööstuse ettevõtte töötajaks, kes täistööpäeva töötab tehnoloogiaprotsessis teatud keemiasaaduste tootmisel. Halduskohus on mõiste „tehnoloogiaprotsess“ sisustamisel lähtunud eesti keele seletavast sõnaraamatust ning järeldanud, et kuna pakkija/taarastaja tegevuse tulemusel töödeldav objekt enam kvalitatiivselt ei muutu, ei saa pakkimine/taarastamine olla tehnoloogiaprotsessi osa. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kui keemiasaaduste tootmisel on töö korraldatud selliselt, et pakkija/taarastaja asub vahetult tootmisruumides, kusjuures kahjulik mõju, mille eest on ette nähtud soodustingimustel vanaduspension, on seotud ainete toksilisusega, töötab ka pakkija/taarastaja tehnoloogiaprotsessis loetelu nr 2 IV ptk osa A p 1 alap 1 tähenduses. Üksnes eesti keele seletavale sõnaraamatule tuginedes ei ole põhjust väita, et tehnoloogiaprotsess lõpeb enne toote pakendamist.
- Kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, kus ja millal kaebaja pakkijana/taarastajana töötas, ning selles, et ta töötas täistööajaga, on asi võimalik sisuliselt ära lahendada ilma halduskohtule tagasi saatmata. Kaebaja poolt oma töötingimuste kohta väidetut kinnitavad muu hulgas Estiko Plastar AS 02.05.2014 selgitus, samuti 14.05.1982 kinnitatud Tartu Plastmasstoodete Katsetehase tootmistegevuse ja töötingimuste iseloomustus tsehhide lõikes, kust nähtub, et plastmasside kuumtöötlemisel eralduvate laguproduktide tõttu on töö II tsehhis tervistkahjustav ning töötajate on õigus siirduda pensionile soodustatud tingimustel. Seejuures on selliste soodustatud isikute hulka arvatud ka pakkijad. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse ning tuvastab, et kaebaja on töötanud perioodil 01.03.1978-14.08.1991 täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 ptk 4 osa A p 1 alapunktis 1 näidatud töödel.
- Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb
§ 108lg 1 alusel vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud.
Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 30 eurot. Lisaks on kaebaja esimeses astmes kasutanud õigusabi ning tasunud selle eest kokku 1320 eurot. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4
(4)