← Eesti

3-14-52860/23

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-14-52860 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas 29.09.2011 Põhja Pensioniameti Tallinna Büroole avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde ja kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (edaspidi loetelu nr 1) alusel. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo I pensionikomisjoni 25.10.2011 otsusega nr 6.TL1511-2/24009 otsustati mitte määrati XX-le soodustingimustel vanaduspensioni. Tallinna Halduskohtu 15.03.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-126 jäeti XX kaebus Põhja Pensioniameti Tallinna büroo I pensionikomisjoni 25.10.2011 otsuse nr 6.TL1511-2/24009 tühistamise nõudes ja avalduse uue läbivaatamise nõudes rahuldamata.
  2. XX esitas 16.09.2014 Sotsiaalkindlustusametile avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel kui isik, kes on töötanud loetelu nr 1, osa XIII Ühiskutsed, erialakood 19182 mõistes söövitajana metallide söövitamisel lahusega, mis sisaldavad
  3. või
  4. ohuklassi aineid või kantserogeene. Sotsiaalkindlustusameti 21.10.2014 kirjaga nr 6.P38-2/50242-2 jäeti kaebaja suhtes haldusmenetlus uuendamata ja XX 16.09.2014 esitatud avaldus läbi vaatamata.
  5. XX palus kaebuses Sotsiaalkindlustusameti 21.10.2014 otsus nr 6.P38-2/50242-2 tühistada ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama tema 16.09.2014 avaldus uuesti läbi. Kaebaja töötas täistööajaga M. I. Kalinini nimelises Tallinna Elektrotehnika Tehases perioodil 03.12.1984 - 27.03.1997 söövitajana, kokku 12 aastat, 3 kuud ja 24 päeva. Kaebaja omab õigust soodustingimustel vanaduspensionile, mis vastab loetelu nr 1, osa XIII Ühiskutsed, erialakoodile 19182 – söövitaja metallide söövitamisel lahusega, mis sisaldavad
  6. või
  7. ohuklassi aineid või kantserogeene. Kaebaja esitas Sotsiaalkindlustusametile koos 16.09.2014 avaldusega soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks uued dokumendid, mida ei olnud esitatud koos 29.09.2011 avaldusega. Kaebaja esitas muu hulgas Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.1997 otsuse haldusasjas nr II-3/198/97 ning Tallinna pensionikomisjoni 10.07.2008 otsuse nr
  8. Samas palus kaebaja üle kuulata tunnistajad. Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.1997 otsus haldusasjas nr II-3/198/97 on tehtud NS suhtes, kes töötas M. I. Kalinini nimelises Tallinna Elektrotehnika Tehases perioodil 16.01.1986 - 14.09.1995 söövitajana ehk samal ajal kaebajaga. Kaebus rahuldati, kuna leiti, et metallide söövitaja ametikoht vastab loetelus nr 1 toodud ametikohale. Tallinna pensionikomisjoni 10.07.2008 otsusega nr 55 rahuldati VA vaie, kes töötas M. I. Kalinini nimelises Tallinna Elektrotehnika tehases perioodil 16.01.1986 - 05.05.
  9. Otsuses leiti, et VA töötas loetelus nr 1 märgitud ametikohal, mis vastab erialakoodile 19182 ehk söövitajana metallide söövitamisel lahusega, mis sisaldavad
  10. või
  11. ohuklassi aineid või kantserogeene. Kaebaja esitas Estel Pluss AS (endine M. I. Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnika Tehas) tõendi, mille kohaselt isiku puhul, kes töötas söövitaja ametikohal, tuleb juhinduda loetelust nr
  12. Eelkäsitletud tõendid annavad aluse menetluse uuendamiseks ja 16.09.2014 avalduse läbi vaatamiseks. Rikutud on põhiseaduse §-i 12, mille kohaselt tuleb isikuid kohelda võrdselt. 2

(7)3-14-52860 Isikuid, kes töötasid M. I. Kalinini nimelises Tallinna Elektrotehnika Tehases söövitaja ametikohal, tuleb kohelda võrdselt. Sotsiaalkindlustusamet on jätnud õigusvastaselt kaebaja avalduse soodustingimustel pensioni saamiseks läbi vaatamata. Kaebaja esitas avalduse, lähtudes riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS) ja SVPS-st. Pensioni määramisel või mittemääramisel tuleb juhinduda RPKS § 34 lg-st
  1. RPKS ei anna vastustajale võimalust vastata kirjaga avaldusele pensioni määramiseks. Avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu pensioni mittemääramise korral tuleb otsus vormistada haldusaktina ning juhinduda haldusmenetluse seadusest (HMS). Isiku õigusi piirava otsuse põhjal peab isikul olema võimalik hinnata, kas otsuse tegemisel arvestati kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning milliste õigusnormide alusel on otsus tehtud. Sotsiaalkindlustusamet on avalduse läbi vaatamata jätmise alusena viidanud HMS §-le 44, milline säte puudutab menetluse uuendamist ning seega ei saa olla seaduslikuks aluseks avalduse läbi vaatamata jätmisel. Vastustaja otsus on vastuolus HMS §-ga
  3. Sotsiaalkindlustusamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Vaidlustatava kirja nr 6.P38-2/50242-2 puhul ei ole tegemist otsusega, vaid kirjaga, millega teavitati kaebajat, et vastustaja ei uuenda kaebaja 29.09.2011 avalduse menetlust, kuna puuduvad HMS §-s 44 nimetatud menetluse uuendamise alused. HMS-st ei tulene kohustust menetluse uuendamisest keeldumist lahendada haldusaktiga. Tallinna Halduskohus jättis 15.03.2012 otsusega haldusasjas 3-12-126 XX kaebuse rahuldamata ja Sotsiaalkindlustusameti 25.10.2011 otsuse 6.TL5.1-2/24009 tühistamata, asudes seisukohale, et kaebaja on töötanud ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 alusel. XX taotleb 16.09.2014 esitatud avaldusega uuesti soodustingimustel vanaduspensioni määramist loetelu nr 1 alusel. Avaldusele on kaebaja lisanud kolmanda isiku osas tehtud kohtulahendi aastast 1997 ning Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni otsuse. Viimatinimetatud otsustes on analüüsitud asjaolu, kas tööraamatus teise kutseala omistamise kohta tehtud kanne on võrdsustatav teisele tööle üleviimisega. Kaebaja poolt on 29.09.2011 ning 16.09.2014 avaldusega koos esitatud Ensto Ensek AS tõend, millest nähtub, et kaebaja töötab nimetatud asutuses koostajana. Tõendiga soovib kaebaja tõendada, et avalduse esitamise ajal ta ei tööta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal. Tõendid on välja antud erinevatel kuupäevadel, kuid sama sisuga. Estel AS-i 30.09.2011 tõendis kinnitab tööandja, et XX on töötanud ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 alusel. Sama tõendi esitas kaebaja ka 29.09.2011 avalduse menetlemisel. Kaebaja esitas koos 16.09.2014 avaldusega samad tõendid, mis 29.09.2011 avaldusega. Täiendavalt olid lisatud vaid kaks asjasse mittepuutuvate isikute osas tehtud otsust, mis ei ole käsitletavad kaebaja pensioni määramise otsustamisel tõenditena.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 01.04.2015 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3
(7)3-14-52860 Kuna kaebaja 16.09.2014 esitatud taotluse sisu oli täpselt sama, mis 29.09.2011 esitatud taotlusel, oli tegemist korduva taotlusega ning seetõttu tuleb seda käsitada menetluse uuendamise taotlusena HMS tähenduses, mitte uue pensioni määramise avaldusena RPKS tähenduses. Juhul, kui isik esitab nõuetekohase menetluse uuendamise taotluse või nõude koormava haldusakti tühistamiseks, on haldusorgan kohustatud nimetatud taotlust menetlema kooskõlas haldusmenetluse nõuetega. Haldusorgan on kohustatud tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt. Haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest keelduda, st jätta isiku taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata üksnes juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. Menetluse uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21). Kaebaja 16.09.2014 avalduse sisust ja lisatud tõenditest võib järeldada, et kaebaja menetluse uuendamise taotluse õiguslikuks aluseks on HMS § 44 lg 1 p 2 - haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Nende tõenditena on kaebaja käsitatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.1997 otsust haldusasjas nr II-3/198/97 (tl 16-18) ning Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 10.07.2008 otsust nr 55 (tl 19-21). Lisaks esitas kaebaja Estel Pluss AS 07.06.2006 tõendi VA töötamise kohta (tl 22). Sotsiaalkindlustusamet on õigesti leidnud, et kaebaja poolt esitatud tõenditega ei ole võimalik tõendada seda, et kaebaja töötamist perioodil 03.12.1984 - 27.03.1997 Tootmiskoondises M. I. Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnika Tehas tuleks klassifitseerida nimekirja nr 1 alusel koodiga 19182 (söövitaja metallide söövitamisel lahustega, mis sisaldavad
  1. või
  2. ohuklassi aineid või kantserogeene). Seepärast ei saa neid dokumente käsitada uute oluliste tõenditena HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses, mis tooks kaasa haldusmenetluse uuendamise kohustuse. Haldusasjas nr 3-12-126 andsid Sotsiaalkindlustusamet ja kohus hinnangu kaebaja töö sisule tema tööraamatukannete ja tööandja tõendite alusel. Neid tõendeid ei saa ümber hinnata teiste isikute kohta tehtud kohtuotsuse ja pensionikomisjoni otsuse alusel, mis tuginevad konkreetselt nende isikute tööraamatukannetele ja tööandja poolt nende isikute suhtes antud tõenditele. Koos 16.09.2014 esitatud avaldusega esitatud otsuste puhul oli kohtul ja pensionikomisjonil võimalik asuda teistsugusele seisukohale kui XX puhul, sest seda võimaldasid nendes asjades esitatud tõendid. XX osas ei võimaldanud tõendid teistsugusele seisukohale asuda, kui haldusasja nr 312-126 kohtuotsuses kirjas on. Lisaks oli kaebaja poolt esitatud otsuste vaidluspunkt teine. Nendes asjades vaieldi, kuidas tõlgendada tööraamatukandeid juhul, kui isikul nähtub töötamise ajal ühel ametkohal kvalifikatsioonijärgu muutus teisel ametikohal, st kas tööraamatu kanne kvalifikatsioonikategooria andmise kohta on käsitletav üleviimisena teisele tööle. Ringkonnakohus andis sellisele situatsioonile oma tõlgenduse, mida järgis ka keskpensionikomisjon. XX pensioni asjas ei ole see küsimus kunagi vaieldav olnud. Niisiis ei muuda esitatud otsused kuidagi kaebaja töötamise kohta haldusasjas nr 3-12-126 esitatud tõendite sisu ega anna selles osas mingit lisainformatsiooni. Seetõttu on need tõendid asjakohatud, nagu on õigesti leidnud ka Sotsiaalkindlustusamet. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebajat koheldud ebavõrdselt, võrreldes isikutega, kellel oli võimalik esitatud tõendite alusel tuvastada nende töötamine söövitajana nimekirja nr 1 koodi 19182 tähenduses. Neil isikutel oli võimalik vastav asjaolu tuvastada, sest see nähtus asjas esitatud tõenditest, eeskätt tööraamatust. Kaebaja kohta selliseid tõendeid esitatud ei ole. Kaebaja tööraamatu ja tööandja tõendite alusel tuvastas kohus haldusasjas nr 3-12-126, et tema töötamist perioodil 03.12.1984 - 27.03.1997 4
(7)3-14-52860 Tootmiskoondises M. I. Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnika Tehas tuleb klassifitseerida loetelu nr 2 alusel koodiga 19190 (elektroonikatoodete ja raadioaparatuuri tootmine, täppissöövitaja). Sõltumata sellest, kas haldusmenetluse uuendamisest keeldumine on haldusakt või menetlustoiming, nähtub Sotsiaalkindlustusameti 21.10.2014 kirjast, et vastustaja on menetluse uuendamist kaalunud ning kaalutlusreeglite rikkumist ei esine. Seejuures on menetluse uuendamata jätmise põhjendused kirjas toodud, mistõttu on vastustaja järginud motiveerimisnõuet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant nõustub kohtu ja vastustajaga, et tema poolt 16.09.2014 avaldust tuleb käsitada menetluse uuendamise taotlusena. Jättes taotluse läbi vaatamata, rikkus vastustaja HMS-i, sest HMS-st lähtuvalt pidi vastustaja vormistama menetluse uuendamisest keeldumise otsuse, mitte kirja avalduse läbi vaatamata jätmise kohta. Vastustaja viitab oma otsuses HMS §-le 44, mis puudutab menetluse uuendamist, kuid mitte avalduse läbi vaatamata jätmist. Isiku õigusi piirava otsuse põhjal peab olema võimalik hinnata, kas otsuse tegemisel arvestati kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning milliste õigusnormide alusel on otsus tehtud. Lisaks tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes HMS § 56 lg 3 alusel märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Sellised kaalutlused vaidlustatud otsuses aga puuduvad. Vastustaja oli enne otsuse tegemist kohustatud kaebajale selgitama, et käsitleb avaldust menetluse uuendamise taotlusena ning näeb aluseid sellest keeldumiseks. Vastustaja oleks pidanud kaebaja enne otsuse tegemist ära kuulama. Kohus ega vastustaja ei ole andnud hinnangut kõigile kaebaja esitatud tõenditele. Koos avaldusega esitas kaebaja vastustajale 2 otsust, millega tõendatakse, et M. I. Kalinini nimelises Tallinna Elektrotehnika Tehases söövitaja ametikohal töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks SVPS § 1 p 1 alusel. Lisaks sellele palus kaebaja kuulata tunnistaja NS, kes töötas koos apellandiga söövitajana perioodil 16.01.1986– 14.09.
  2. Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr II-3/198/97 on tähtis, kuna vastustaja ei ole vaielnud selles vastu, et söövitaja ametikoht koodiga 19182 kuulub loetelusse nr
  3. Sama eesmärgiga esitas kaebaja Tallinna pensionikomisjoni otsuse nr 55, millega rahuldati VA vaie. VA töötas söövitaja ametikohal kaebajaga samas ettevõttes ja samal ajaperioodil ning vastustaja on tunnistanud, et VA töötas loetelus nr 1 nimetatud ametikohal. Otsused koos tunnistaja ütlustega oleksid tõendanud, et ka kaebaja töötas viidatud ametikohal. Kohtunik, kes tegi otsuse ka haldusasjas nr 3-12-126, pidi teadma, et kaebaja esitatud tõendeid ei olnud varem esitatud ning neid tuleb käsitada uute oluliste tõenditena. On arusaamatu, miks vastustaja suhtub ebavõrdselt ning diskrimineerimiskeeldu eiravalt isikutesse, kes töötasid ühes ettevõttes samal ajal samal ametikohal.
  4. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
(7)3-14-52860 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Kuna apellant on valdavalt korranud kaebuses esitatud väiteid, märgib ringkonnakohus, juhindudes

§ 201

lg-st 4, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

  1. Vastustaja on vaidlusaluses kirjas õigesti leidnud, et korduva avalduse esitamist tuleb käsitada menetluse uuendamise taotlusena HMS § 44 mõttes. Esitades korduva avalduse (millele on lisatud varem esitamata dokumente), pidi ka XX aru saama, et taotleb varem lõpule viidud menetluse avamist, st menetluse uuendamist, mistõttu ei lasunud vastustajal kohustust eraldi informeerida sellest, mis oli niigi ilmne. Riigikohtu praktika kohaselt on haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsus haldusakt (vt Riigikohtu 12.10.2009 otsus nr 3-3-1-50-09, p 12). Ehkki vastustaja ei ole 21.10.2014 kirja vormistanud selliselt, et seda võiks esmapilgul pidada haldusaktiks, ei ole vastustaja haldusaktile esitatud vormilisi nõudeid rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud kiri selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1), antud kirjalikus vormis (HMS § 55 lg 3), sisaldab selle andnud haldusorgani nimetust, akti andnud isiku nime ja allkirja, samuti akti väljaandmise aega (HMS § 55 lg 4). Viidatud kiri sisaldab vaidlustamisviidet (HMS § 57) ning põhjendusi (HMS § 56). Akti vormistamata jätmine otsusena ei too endaga kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, sest haldusakti kehtetuks tunnistamist vorminõuete rikkumise tõttu saab nõuda vaid siis, kui vorminõuete rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et vaidlustatud kirjast puudusid kaalutlused. Vastustaja on 21.10.2014 kirjas viidanud, et kaebaja taotlus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks loetelu 1 alusel on lahendatud kehtiva haldusaktiga ning kaebaja ei ole esitanud 16.09.2014 avaldusega uusi dokumente, mis annaksid aluse asjas menetluse uuendamiseks. Vastustaja on viidanud ka jõustunud Tallinna Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-12-
  2. Seega on vastustaja oma haldusakti nõuetekohasel põhjendanud. Vastustaja 21.10.2014 kirjast nähtub selgesti, et vastustaja on teinud keelduva otsuse menetluse uuendamise kohta, mille tagajärjeks on lõpetatud haldusmenetluse mitte avamine, s.o kaebaja 16.09.2014 esitatud korduva avalduse sisuline läbivaatamata jätmine. HMS § 40 lg 3 p 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kaldunud kõrvale menetlusosalise poolt esitatud andmetest (tõenditest), samuti ei ilmnenud vajadus lisaandmete saamiseks, mistõttu ei olnud vastustajal HMS-st tulenevat kohustust kaebajat täiendavalt ära kuulata.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebaja esitatud uued tõendid ei anna alust tema suhtes tehtud soodustingimusel pensioni määramise otsust ümber vaadata. Haldusasjas nr 3-12-126 analüüsis kohus, toetudes vahetult kaebajat puudutavatele tõenditele (eeskätt tööraamatule kui pensioniõigusliku staaži tõendamise esmaallikale) küsimust, kas kaebajal tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 1 või loetelu nr 2 alusel. Kohus asus seisukohale, et XX puhul on tõendatud töötamine loetelu nr 2 alusel ning tal tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile 58 aastaselt (eeldusel, et tõendatud on nõutava üldstaaži ja soodusstaaži olemasolu). Kaebaja esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.1997 otsuses haldusasjas nr II-3/198/97 ning Tallinna pensionikomisjoni 10.07.2008 otsuses nr 55 oli küsimuse all see, kas NS ning VA töötamine söövitajana on tõendatud, mitte küsimus loetelu nr 1 või loetelu nr 2 kohaldamisest. Osundatud tõenditega ei ole võimalik tõendada kaebaja töötamist söövitajana loetelu nr 1 mõttes. Sotsiaalministri 27.12.2012 6

(7)3-14-52860 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 2 sätestab töötamist tõendavad dokumendid, milleks on eelkõige tööraamat, tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral muud nimetatud määruse § 2 lg-tes 2 ja 3 loetletud dokumendid. Tunnistajate ütluste alusel on pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. XX suhtes langetatud otsus tugines peaasjalikult tema tööraamatu kannetele, mistõttu ei ole käesolevas asjas alust staaži tõendamisel tugineda tunnistajate ütlustele. 11. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.04.2015 otsus muutmata. 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Sotsiaalkindlustusamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe Ruth Plaks Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.