Obsah (9)

§ 251§ 120§ 2§ 47§ 45§ 121§ 43§ 249§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-504 Haldusasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla peale seonduv

) § 251 lg 1 punktidele 1 ja

1. Kaebaja leiab, et kui kinnipeetav ei saa eriolukorras soetada vangla poest esmavajalikke kaupu (näiteks vitamiine, toidukaupa ja jooke, samuti sulepead), siis on see otseselt vastuolus põhiseadusega. Kaebaja arvates on vangla kohustamise nõue õiguspärane, sest kaupade soetamise keeld eriolukorra ajal ei ole proportsionaalne meede eesmärgi saavutamiseks.
2. Kaebaja esitas
3. märtsil 2020 veel ühe kaebuse täienduse, milles märgib, et tutvus
4. märtsil 2020 Tartu Vangla
5. märtsi
6. a käskkirjaga nr 1-1/
7. Kaebaja leiab, et käskkirja vaidlustamiseks Justiitsministeeriumi poole pöördumine ei ole õigustatud, sest sellisel juhul tekib halduskohtusse pöördumise võimalus alles 30 päeva pärast ehk alates
8. aprillist
9. Kohus vaatab asju läbi laekumise järjekorras ja sellisel juhul võib tekkida olukord, et

§ 251lg 1 punktide 1 ja 3 kohaldamine osutub võimatuks.

Kaebaja leiab, et Tartu Vangla

1. märtsi
2. a käskkiri nr 1-1/54 on osaliselt õigusvastane. Tema hinnangul võib osaliselt põhjendatuks pidada lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste piiramist ning avatud sektorite sulgemist, kuid mitte jalutuskäikude piiramist, vangla kaupluse vahendusel kaupade soetamise piiramist ja telefonikõnede piiramist. Kaebaja palub peatada Tartu Vangla
3. märtsi
4. a käskkirja nr 1-1/54 täitmine osaliselt ja palub kohustada vanglat lubama soetada kaupu vangla kaupluse vahendusel, lubama jalutuskäike ja lubama igapäevaselt telefonikõnesid. „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lg 2 p
5. 1 2 3-20-504 KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. 5.

1. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses välja toonud konkreetset nõuet, mida ta soovib halduskohtule esitada, on kaebuse eesmärk kohtule selge. Kaebaja soovib, et vanglas alates
2. märtsist 2020 kohaldatavad piirangud enam ei kehtiks (täielikult või osaliselt) ja taastuks endine olukord. Kaebuse täiendustes sisalduv viide vangla kohustamisele seondub kohtu hinnangul kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega, mille osas võtab kohus seisukoha allpool (määruse p 6). 5.
3. Tartu Vangla poolt kohtule
4. märtsil 2020 edastatud käskkirjast (
5. märtsi
6. a käskkiri nr 1-1/54) nähtub, et selle käskkirjaga on otsustatud oluliselt piirata kinnipeetavate õigusi tingituna eriolukorrast riigis. Piiratud on kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumisja suhtlemisvabadust (kinnise vangla eluosakonnad on lukustatud, lõpetatud on kõik kinnipeetavate saatmised (sh jalutuskäigule), peatatud on päevakavade järgsed tegevused, peatatud on kõik avavanglaosakonna load väljaspool vangla territooriumi liikumiseks, helistamist võimaldatakse taotluse alusel, ära on jäetud spordisaali ja spordiväljakute (sh osakonnas paikneva trenažööri) kasutamine). Peatatud on Tartu Vangla kaupluse tegevus. Piirangute mõju kompenseerimiseks võimaldab vangla käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt. Käskkirja kohaselt tagatakse vanglas kinni peetavatele isikutele iga päev lisatoitlustamine. Eeltoodust nähtub, et kaebaja poolt kirjeldatud piirangud on vanglas kehtestatud Tartu Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes K. Kulo
7. märtsi
8. a käskkirjaga nr 1-1/
9. Sellele viitab ka kaebaja oma
10. märtsi
11. a kaebuse täienduses, olles
12. märtsil 2020 nimetatud käskkirjaga tutvunud. Kaebuse eesmärgi saavutamine oleks seetõttu võimalik vaid nimetatud käskkirja osalise või tervikuna tühistamise korral.

§ 2

lg 4 viimane lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuna kaebaja tahe on selge, siis tuleb asuda seisukohale, et ta soovib kehtestatud piirangute tühistamist. 5.3.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. VangS § 11 lg 41 sätestab, et vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi Justiitsministeerium. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõikest 1 tulenevalt esitatakse 3 3-20-504 vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Tartu Vangla poolt 20. märtsil 2020 kohtule esitatud vastusest nähtub, et kaebaja ei ole seonduvalt piirangute kehtestamisega vanglale ühtegi vaiet esitanud. Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 vaidlustamisviites on märgitud, et vaie tuleb Justiitsministeeriumile esitada vangla kaudu, mistõttu saab kohus praegusel juhul tugineda vangla antud informatsioonile, et kaebaja ei ole vaiet esitanud. Lisaks on kaebaja 22. märtsi 2020. a kaebuse täienduses märkinud, et ta ei pea käskkirja vaidlustamist Justiitsministeeriumi kaudu õigustatuks. Eelnevat arvestades on tühistamisnõude lubatavuse eeldus – kohustuslik kohtueelne menetlus – täitmata. 5.4. Vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei oleks praegusel juhul asjakohane ega lubatav tulenevalt

§ 45

lõikes 2 sisalduvast kaebeõiguse piirangust („Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.“). Nõuete esitamine vangla kohustamiseks ei oleks samuti lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral. Seetõttu ei ole kohtul võimalik suunata kaebajat ka muu tema õiguste kaitseks kohase nõude esitamisele. 5.5.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on Tartu Vangla

1. märtsi
2. a käskkirja nr 1-1/54 osalise või tervikuna tühistamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning see tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

5.6.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik kaebusega uuesti kohtu poole pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. 6. Vladimir Fartõgini kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse kohaldada

§ 251

lg 1 punktides 1 ja 3 nimetatud abinõusid.

§ 251

lg 1 p 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusega võib peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise ja sama lõike p 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusega võib kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Kohus mõistab V. Fartõgini esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib vaidlusaluse käskkirja (Tartu Vangla

1. märtsi
2. a käskkiri nr 1-1/54) kehtivuse osalist peatamist ja vangla kohustamist taastada piirangute-eelne olukord (võimaldada osta vangla kauplusest kaupa, võimaldada jalutuskäike ja igapäevaseid telefonikõnesid). Kohus märgib, et vaidlusaluse käskkirja kehtivuse peatamine tooks juba iseenesest kaasa piirangute-eelse olukorra ning seetõttu ei ole eraldiseisev taotlus vangla kohustamiseks vajalik. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada. Kaebaja on ekslikult arvamusel, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks üldjuhul lubatav vaid pärast kohtueelse menetluse läbimist.

§ 249

lg 1 ja 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis ning seda ka juba vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav 4 3-20-504 kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Käesoleval juhul esitas kaebaja küll koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega kohtule ka kaebuse, kuid kohus tagastab selle kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna vaidemenetlust seonduvalt Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 ei ole käimas, on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb

§ 55lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5