Obsah (5)

§ 152§ 2§ 45§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1343 Määruse kuupäev 22. märts 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Artjom Lõtkini kaebus Tartu Vangla 12.06.2019.a käskkirja nr 6-2/39

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja on praeguseks vanglast vabanenud. Kaebajale määratud liitkaristuse, 2 aasta 9 kuu 15 päeva pikkuse vangistuse kandmine algas 05.06.2017 ja lõppes 18.03.2020 (Tartu Maakohtu 07.02.2020.a määrus kohtuasjas 1-17-10821). See tähendab, et Tartu Vangla 12.06.2019.a käskkiri nr 6-2/398, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, ei avalda talle enam mõju. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri täielikult ammendunud. Tühistamiskaebus on muutunud ainetuks ja on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi tuleb sellisel juhul lähtuda analoogiast

§ 152lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr.

3-3-1-44-14, p 12; 04.12.2017 otsus nr. 3-15-873, p 34). Kaebuse menetlus tuleb lõpetada. 9.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 2 Kohus ei tee kaebajale ettepanekut minna üle vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis ei saa tal olla Tartu Vangla tegevuse õiguspärasuse hindamiseks preventiivset huvi.

§ 2

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kui tulevikus prognoositav täidesaatva võimu tegevus ei saa enam kuidagi kaebaja õigusi puudutada, ei ole tuvastamiskaebuse esitamine preventiivse huvi eesmärgil põhjendatud.

§ 45

lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebuse menetluse jätkamine ei ole mingil moel vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kokkuvõttes lõpetab kohus menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

10.

§ 43

lg 1 p 2 alusel ei saa pärast menetluse lõpetamist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. See tähendab, et uuesti ei saa esitada Tartu Vangla 12.06.2019.a käskkirja nr 6-2/398 tühistamise nõuet.

1. Kahju hüvitamise nõude esitamist käesoleva menetluse lõpetamine ei takista. Kui kaebaja leiab, et vangla tekitas vaidlustatud käskkirjaga talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, nii nagu kohus selgitas 17.09.2019.a määruse põhjenduste punktis
2. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja oli taotluse esitamise ajal Tartu Vangla kinnipeetav. Vanglasisese isikuarve väljavõtte alusel peab kohus tõenäoliseks, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
4. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on läbinud iseseisvalt kohtueelse menetluse vanglas ja esitanud arusaadava kaebuse kohtule. Kohus lõpetab asja menetluse sisulist lahendit tegemata. Järgnevalt on kaebajal võimalik esitada määruskaebus käesolevale määrusele ning kohtu hinnangul on kaebaja võimeline seda iseseisvalt tegema. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

1. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Menetluskulud 3
2. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastamisele, kohus tagastab selle pärast määruse jõustumist.

Kaebajal tuleb teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta riigilõivu tagastamist soovib. 16. Kohtu hinnangul ei saa pooltel olla praeguses asjas muid menetluskulusid (eelkõige esindaja kulusid), mille hüvitamist nad saaksid taotleda. Seega puudub vajadus jaotada menetluskulusid. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4