← Eesti

3-20-156/13

Obsah (10)§ 2§ 120§ 121§ 43§ 37§ 44§ 38§ 45§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-156 Määruse kuupäev 18. märts 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi R.V. kaebus Tartu Vangla 23. detsembri 2019. a käskkirja nr 61/1573 ja 10. märtsi 20

) § 37 lg 1 p-de 1, 2, 5 ja 6 menetlemist.

  1. Tartu Halduskohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega R.V. kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning R.V. riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
  4. R.V. esitas
  5. veebruaril 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse.
  6. Tartu Halduskohus jättis
  7. veebruari
  8. a määrusega R.V. kaebuse kolmandat korda käiguta. Kaebajal tuli täpsustada õigusvastasuse tuvastamise nõuetega seonduvat.
  9. R.V. esitas
  10. veebruaril 2020 avalduse, milles märkis, et tõi helistamisest ilmajätmise pigem näitena valvurite kiusamisest.
  11. jaanuari
  12. a asjaolude tuvastamisega jääksid kahjud vangla kanda. Lisaks on olukorrad käskkirja pikendamisel, mis pole samuti õige. Kaebaja on siiani lukustatud kambris ja käeraudadega.
  13. R.V. esitas
  14. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palus muuhulgas esmase õiguskaitse korras peatada käskkiri nr 6-1/
  15. Kaebaja eesmärk on saada avatud osakonda. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 2

lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldustest nähtuvalt mõistab kohus, et R.V. peamine eesmärk on see, et tema suhtes ei kehtiks Tartu Vangla

  1. detsembri
  2. a käskkiri nr 6-1/1573 ning et tema suhtes ei kohaldataks täiendavaid julgeolekuabinõusid. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaks vahendiks tühistamiskaebuse esitamine. Samuti on kohtuasja materjalidest nähtuvalt kaebaja eesmärk tuvastada
  3. jaanuaril 2020 ravimite andmisest keeldumise ning meditsiinitöötaja mittekutsumise õigusvastasus, et tekkinud kahjud jääksid vangla kanda. Seega on kohtu hinnangul R.V. esitanud kaebuse Tartu Vangla
  4. detsembri
  5. a käskkirja nr 6-1/1573, millega otsustati kaebaja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, ja Tartu Vangla
  6. märtsi
  7. a otsuse, millega viimati otsustati jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, tühistamiseks ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, seonduvalt
  8. jaanuaril 2020 ravimite andmisest keeldumise ning meditsiinitöötaja mittekutsumisega. Lisaks on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
  9. detsembri
  10. a käskkirja nr 6-1/1573 kehtivuse peatamiseks.
  11. Esmalt annab kohus hinnangu tühistamiskaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel võtab seisukoha esitatud tuvastamiskaebuse (II) ja esialgse õiguskaitse taotluse osas (III). I
  12. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 12. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

  1. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud
  2. veebruari
  3. a vastusest nähtuvalt esitas R.V. käskkirja nr 6-1/1573 vaidlustamiseks vanglale vaide nr 1-11/470-1, mille ta võttis
  4. jaanuaril 2020 tagasi. Tartu Vangla vastuse kohaselt kaebaja teisi pöördumisi seonduvalt vaidlusaluse käskkirjaga esitanud ei ole. Tartu Vangla
  5. märtsi
  6. a vastusest kohtunõudele selgub, et R.V. ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise või nende lõpetamata jätmisega ühtegi vaiet ega muud taotlust esitanud. 2
  7. Kuivõrd vangla ei ole saanud Tartu Vangla
  8. detsembri
  9. a käskkirja nr 6-1/1573 ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otsuse osas kaebaja vaiet tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamiskaebuse esitamisel.
  10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R.V. tühistamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 16.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotles esitatud kaebuses, et kohus tuvastaks

  1. jaanuaril 2020 ravimite andmisest keeldumise ning meditsiinitöötaja mittekutsumise õigusvastasuse.
  2. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.

  1. Kaebaja
  2. veebruari
  3. a puuduste kõrvaldamise avaldusest võib mõista, et kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist kahju hüvitamise eesmärgil. Samas ei saa

§ 45

lg-st 2 tulenevalt tuvastamiskaebuse esitamise kaebeõigust tuletada seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise sooviga. 19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks ning R.V. kaebus tuvastamisnõudes kuulub tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus juhib sarnaselt eeltoodule tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 20. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. III 21.

§ 249

lg 1 esimese lause järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 3

  1. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 6-1/1573 kehtivuse peatamiseks. Tartu Vangla poolt käesolevas asjas esitatud vastustest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale esitanud käskkirjaga nr 6-1/1573 seonduvaid vaideid. Kuna antud juhul pole sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt pole ka antud hetkel taotluses toodud asjaoludega seonduvat kaebust kohtumenetluses, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg te 1 ja 2 mõistes.

Seega on R.V. esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ennatlikult. 23. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.