) § 22 lg-d 21 ja 22. Taotleja perekond ei olnud eelmisel kuul toimetulekutoetuse saaja, st
Üliõpilasel on võimalik perekonnast eraldiseisvana saada toimetulekutoetust üksnes juhul, kui ta on abielus, lapse vanem või eestkostja – sel juhul moodustab üliõpilane eraldi leibkonna. Kui üliõpilane ei ole moodustanud omaette perekonda (ei ole abiellunud või last saanud), on ta toimetulekutoetuse taotlemisel seotud oma vanematega.
lg 2 jätab toetuse taotlejale valikuvabaduse, kuidas täpsemalt määratleda oma perekonda
mõttes. Kaebajal ei ole lapsi ega vanemaid, kes vajaksid abi. Kaebajal on ühine majapidamine YY-ga. Kaebaja ja YY on kaks täisealist Tallinna linna elanikku, kes elavad iseseisvat elu üüripinnal ja kelle vanematel pole vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §le 97 nende ülalpidamiskohustust. Kaebajat ja YY tuleb pidada omaette perekonnaks
mõistes (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-67-13), mitte oma vanemate perekondade liikmeteks. Kehtivas
-s ei ole sätestatud üliõpilase seotust oma vanematega. Viidatud regulatsioon sisaldub küll õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (ÕÕS), kuid seda ei saa praegusel juhul rakendada. Perekonna mõiste on
-s ja ÕÕS-s defineeritud täiesti erinevalt. Viide
lg-tele 21 ja 22 ei ole asjakohane, kuna need sätted reguleerivad vaid oma perekonnast ajutiselt eemal viibivate üliõpilaste õigusi. Asjaolud, et kaebaja ja tema elukaaslane on üliõpilased ning et nende vanematele ei makstud taotluse esitamisele eelneval kuul toimetulekutoetust, ei saa mõjutada kaebaja õigust saada toimetulekutoetust. 2) Kaebaja täitis toimetulekutoetuse avalduse blanketi 18.09.2014 ja esitas vastavalt ametniku järelepärimisele 19.09.2014 ülikoolis õppimist kinnitavad tõendid. Vanematele toimetulekutoetuse määramise kohta tõendit ei küsitud. Vastustaja ületas septembrikuu taotluse läbivaatamise tähtaega 1 tööpäeva võrra. Vastustaja on tahtlikult venitanud vaiete lahendamisega. Lisaks viivitas vastustaja 22.12.2014 vaideotsuse kaebajale kätte toimetamisega 17 päeva. 3) Praeguseks on vastustaja oluliselt muutnud oma seisukohti
Tallinna Linnavalitsus rahuldas 18.03.2015 korraldusega nr 397-k kaebaja vaide 2015. aasta jaanuarikuu toimetulekutoetuse määramise osas. Vastustaja on saanud Sotsiaalministeeriumi seisukoha, milles märgiti, et kaebaja võib oma elukaaslase YY-ga moodustada perekonna
mõttes. Sotsiaalministeerium motiveeris oma seisukohti Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-67-13. Asjaolu, et kõnealune seisukoht oli saadud pärast
-s 01.01.2015 muudatuste jõustumist, ei ole oluline, kuna viidatud Riigikohtu lahend oli jõustunud enne praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemist. 4) Vastustajal puudus pädevus jätta vaided rahuldamata. 5. Tallinna linn vaidles XX kaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata. 1) Vastustaja on otsuste tegemisel ja vaiete lahendamisel õiguspäraselt lähtunud sel hetkel kehtinud
lg-st 22, kuna kaebaja on üliõpilane ning tema elukoht ei lange kokku tema vanemate elukoha aadressiandmetega.
lg-te 2, 21 ja 22 eesmärk on toetada toimetulekuraskustes perekonnast pärinevat ja perekonnast eraldi elavat õpilast või üliõpilast, kes seeläbi on õigustatud iseseisvalt taotlema toimetulekutoetust just sellelt omavalitsuselt, 3
lg-st 3 määrab vastustaja toimetulekutoetusi ja maksab need välja riiklikult kehtestatud regulatsiooni alusel. Vastustaja on järginud
2) Vaidemenetlus viidi läbi haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 84 sätestatud tähtaegade jooksul. Kuna linnavalitsus vaide lahendajana kuulab ära vaidemenetluse pooled ja teostab kõik muud HMS §-s 82 sätestatud toimingud ning vormistab korraldused istungitel, mis toimuvad kord nädalas, ei ole vaiet üldjuhul võimalik 10 päeva jooksul lahendada, mistõttu on vastustaja vaiete läbivaatamise tähtaega pikendanud. Tallinna Linnavolikogu on 29.11.2012 määrusega nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ sätestanud, et ehkki
lg 3 annab taotlejale õiguse esitada kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaaltoetuse andmisest keeldumise otsusega mittenõustumisel vaide maavanemale, võib isik oma äranägemisel valida, kas ta esitab vaide Tallinna Linnavalitsusele või maavanemale. Eeltoodu on kooskõlas ka
Kuna kaebaja pöördus linnavalitsuse poole, lahendas vaide linnavalitsus. 6. Harju maavanem ei pidanud kaebusi põhinõuete osas põhjendatuks. 1) Kaebaja suhtes kohaldub
lg 22, kuna tegemist on üliõpilasega, kes elab rahvastikuregistri järgi oma vanematest eraldi. Tähtsust ei ole sellel, kellega kaebaja praegusel ajal koos elab, sest õppijate osas kehtivad erisätted. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud õigesti tegelikest asjaoludest, rakendanud piisavalt uurimispõhimõtet ning teinud lõppjärelduste osas õige otsuse. 2) Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korraldus on tühine.
Vaiet pidanuks lahendama maavanem. Tallinna Linnavalitsus on vaiet lahendades ületanud oma pädevust ja on teinud seda ka varasemalt. 7. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-14-53303 XX kaebuse osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korralduse nr 1812-k tühisuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-560 XX kaebuse osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 28.01.2015 korralduse nr 121-k tühisuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-326 XX kaebuse osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 1977-k tühisuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu otsuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kuna kaebaja on üliõpilane, kehtivad tema suhtes
lg-tes 21 ja 22 sätestatud erinormid ning vaidlust ei saa lahendada vaid
lg 2 toodud üldnormi järgi.
lg-te 2, 21 ja 22 koos tõlgendamisest järeldub, et üliõpilased loetakse toimetulekutoetuse määramisel oma vanemate perekonnaliikmeteks. Asjaolu, et õpilane või üliõpilane viibib oma vanemate elukohast püsivalt eemal, ei tähenda seda, et ta ei kuulu enam oma vanemate 4
mõttes.
lg-test 21 ja 22 järeldub, et rahvastikuregistrijärgsest elukohast sõltumata loetakse õpilane ja üliõpilane oma vanemate perekonna liikmeks. Samamoodi loeb kuni 24-aastased üliõpilased oma vanemate perekonna liikmeteks ÕÕS § 51 lg 2 p 1.
kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni tõlgendamisel saab arvestada ÕÕS täpsustava regulatsiooniga perekonnaliikmete osas. Kaebaja elukoha aadressiandmed erinevad tema vanemate omast, mistõttu kohaldub
2) Põhiseaduse (PS) § 27 lg 5 kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Pereliikmete toimetuleku eest peab esmajärjekorras vastutama perekond ise. Toimetulekutoetus on ette nähtud isikutele ja perekondadele, kellel puuduvad võimalused ise toime tulla. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et isik õpib ülikoolis, ei saa teda pidada puuduses olevaks. Kaebaja vanemad ei olnud vastavalt
lg-le 22 toimetulekutoetuse saajad, järelikult on nad võimelised ise toime tulema ja peavad seejuures hoolitsema ka oma lapse toimetuleku eest seni, kuni ta õpib ülikoolis. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-4-167-13 ei ole praegusel juhul asjakohane, sest Riigikohus selgitas selles lahendis üldnormi, mitte erinormi sisu. 3) Arvestades, et kaebajal puudus õigus toimetulekutoetusele, siis ei saanud tema õigusi rikkuda väidetav viivitus 18.09.2014 taotluse lahendamisel. Kaebaja oleks vastavalt
lg-le 31 pidanud esitama vastustajale tõendi selle kohta, et tema perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust. Seega sai taotluse lahendamise tähtaeg kulgema hakata alates hetkest, mil vastustaja oli ise selle kohta tõendid kogunud, s.o 23.09.2014. Seega lahendas vastustaja taotluse tähtaegselt. 4) Tallinna Linnavalitsuse vaideotsused on HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühised, sest neid ei andnud selleks pädev organ.
lg 3 järgi tuleb vaie kohaliku omavalitsuse otsusele toimetulekutoetuse kohta esitada maavanemale. Seega puudus linnavalitsusel ilmselgelt pädevus ise vaideid rahuldamata jätta. Kuna vastustaja ei olnud pädev ise vaiet lahendama, ei saa talle ette heita vaide lahendamise ega edastamisega viivitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-15-560 ja 17.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-15-326 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata XX kaebused, ning uue otsuse tegemiseks, millega kaebustes esitatud nõuded rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus liitis apellatsioonkaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-14-53303). Kaebaja moodustab perekonna oma elukaaslase YY-ga, mitte oma vanematega. Kohus ei ole viidanud sättele, mille järgi kaebaja ei saaks oma elukaaslasega moodustada perekonda
mõttes. Kohtu viidatud Sotsiaalministeeriumi kiri ei ole piisav õiguslik alus kohtuotsuse põhjendamiseks. Kohtuotsuse motivatsioon on asjakohatu osas, milles tuginetakse aastate vanusele
-i muutva seaduse eelnõu seletuskirjale. Seadusandja väidetav poliitiline valik ei saa olla kaebajale toimetulekutoetuse määramata jätmise põhjuseks, kuna kaebaja vastab
-s sätestatud toetuse saamise nõuetele. Toetuse määramata jätmisega üksnes selle tõttu, et kaebaja on üliõpilane, diskrimineeritakse kaebajat tema sotsiaalse kuuluvuse alusel. 9. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsused muutmata. Kohus on õigesti selgitanud
Erinormi olemasolu korral tuleb lähtuda erinormist, mitte üldnormist. Erinormi kohaselt loetakse üliõpilane toimetulekutoetuse taotlemisel oma vanemate pereliikmeks. 5
eelnõu seletuskirjale ja Sotsiaalministeeriumi selgitustele, millest selgub üheselt seadusandja tahe kõnealuste sätete kehtestamisel. Perekonnast eraldi elaval õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada toimetulekutoetust, kuid seda vaid juhul, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul. Õpilasel ja üliõpilasel on võimalik iseseisvalt toimetulekutoetust saada, kui ta on abielus, lapse vanem või eestkostja, sest sellisel juhul moodustab ta eraldi leibkonna.
(siin ja edaspidi viidatud kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonile) § 22 lg 2 mõttes, kuna neil on YY-ga ühine majapidamine. 13.
lg 2 järgi loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega isikud. Õpilaste ja üliõpilaste suhtes näeb
üldnormist ette erijuhud:
lg 21 reguleerib olukorda, kus õpilase või üliõpilase rahvastikuregistrisse kantud elukoht langeb kokku tema perekonnaliikmete elukohaga ning
lg 22 reguleerib olukorda, kus üliõpilase elukoht on perekonnaliikmete elukohast erinev. 14. Halduskohus on
lg-id 2, 21 ja 22 koostoimes tõlgendades jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul tuleb kohaldada
22 lg-t 22, mis on erinorm
Lisaks on halduskohus viidatud sätete tõlgendamisel tuginenud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) seletuskirjale ning sotsiaalministeeriumi selgitusele (I kd, tl 63-63p). Ehkki nimetatud eelnõuga
§-i 22 sisse viidud muudatused jõustusid alles 01.01.2015, on eelnõu seletuskirjas märgitu asjakohane ka
Eelnõu (693 SE) seletuskirjast nähtub, et seni loeti õpilased ja üliõpilased sõltumata vanusest oma vanemate pereliikmeks, lähtudes eeldusest, et vanemad toetavad oma õppivat järeltulijat ka juhul, kui nad ei ela enam koos. Ka pärast 01.01.2015 jõustunud muudatusi jäi
lg-s 22 kehtima põhimõte, et perekonnast (vanematest) eraldi elaval õpilasel või üliõpilasel on õigus saada toimetulekutoetust juhul, kui tema perekond on toimetulekutoetuse saaja. Seletuskirjas on selgitatud, et seadusandja on soovinud suunata toimetulekutoetuse vahendid majanduslikult raskes olukorras olevas perekonnas valitseva puuduse leevendamiseks, st tagada sellisest perest pärit õpilaste ja üliõpilaste toetamine. Ringkonnakohus märgib, et enne 01.01.2015 ei sätestanud
erandit, et õpilane või üliõpilane, kes on abielus või lapse vanem või eestkostja ning elab oma perekonnaliikmetest (vanematest) eraldi, ei ole toimetulekutoetuse taotlemisel seotud nende perekonnaliikmetega (kehtiva
lg 24 kehtestamist.
kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni tõlgendamisel on asjakohane arvestada ka ÕÕS § 51 lg-ga 2, mille p 1 kohaselt loetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks kuni 24aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 07.08.2003; jõustunud 05.09.2003) eelnõu (67 SE) seletuskirjast nähtub samuti, et seadusandja soovis lugeda vallalised ja lasteta täisealiseks saanud õpilased ja üliõpilased toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel oma vanemate perekonnaliikmeteks. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et toimetulekutoetuse puhul on tegemist nn vaesustoetusega, see tähendab toetusega, mida osutatakse isikule, kui kõik muud võimalused toimetulekuks on ammendatud. Tegemist on oma iseloomult sotsiaalabiga ehk viimase abinõuga isiku või perekonna toimetuleku parandamiseks. Eeltoodust järeldub, et juba pikemat aega on
-s toimetulekutoetuse määramisel kehtinud põhimõte, et õpilased ja üliõpilased loetakse üldjuhul nende vanemate pereliikmeteks. Selliselt on paremini tagatud, et toetust saab see, kes seda tõesti vajab. Paljud üliõpilased elavad vanematest eraldi, ei tööta ning omavad ühist majapidamist mõne teise isikuga, näiteks teise üliõpilasega. Samas asjaolu, et õpilane või üliõpilane tööl ei käi ja tulu ei teeni, ei tähenda tingimata, et tegemist oleks puudust kannatava isikuga. Halduskohus tuvastas, et rahvastikuregistri kohaselt oli kaebaja elukohaks enne ülikooli astumist tema ema elukoht, s.o enne ülikooli astumist kuulus kaebaja oma vanematega (või vähemalt emaga) ühte leibkonda. Sellest lähtuvalt tuleb kaebaja lugeda tema vanemate pereliikmeks sõltumata sellest, et ta elab koos YY-ga. 15. Halduskohus on asjakohaselt viidanud PS § 27 lg-le 5, mis kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Puudust kannatava isiku nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudust kannatava perekonnaliikme eest hoolitsema (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused nr 3-4-1-7-03 (p 18) ja 3-4-1-67-13 (p 32)). Ka
lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalhoolekande üheks põhimõtteks isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Vanemate juurest teise linna elama ja õppima asumine üldjuhul ei katkesta üliõpilase majanduslikku sidet perekonnaga. Vanematel küll ei ole kohustust pidada ülal oma täisealisi kõrgharidust omandavaid lapsi (PKS § 97), kuid praktikas on see üldteadaolevalt siiski väga tavapärane. Seetõttu on põhjendatud, et riik arvestab selle võimalusega toimetulekutoetuste regulatsiooni puhul, sidudes üliõpilase perekonnaga (vanematega) ning jättes vajaduse korral tema materiaalse toetamise eelkõige perekonna ülesandeks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.