Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-9746 Tsiviilasi G. K. hagi S. K

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.06.2019 esitatud ning 12.07.2019 täiendatud hagiavalduse kohaselt elab G. K. (hageja) emaga. S. K. (kostja) ei ela nendega koos juba aastast 2014 ning elatist lapsele ei tasu. Lapse igakuised kulud moodustavad kokku 680 eurot, s.h eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 30 – 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 100 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja elatis alates 10.07.2019 miinimumsummas. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses ei olnud nõus esitatud hagiavaldusega. 30.10.2019 toimunud eelistungil täpsustas kostja oma vastuväidet ning märkis, et laps ei ela ainult emaga, vaid ka kostjaga. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on A. K. ja kostja (tlk 11) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse 3 heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (s.h nt riided, trennid), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Vanematevahelisi kokkuleppeid seoses elatise tasumisega ei ole kohus käesolevas menetluses tuvastanud.
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras ning toonud välja hagis igakuised kulud kokku summas 680 eurot. Kostja on 30.10.2019 eelistungil kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited igakuiste kulutuste suuruse osas. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata hageja igakuiste kulutuste suurust. Kohus märgib üksnes, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab eelduslikult alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17).
6. Kostja on 30.10.2019 toimunud eelistungil esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna hageja viibib alates hagiavalduse esitamisest 30 % ajast kostjaga. Hageja seaduslik esindaja märkis, et kostja võtab last kaks korda kuus enda juurde ja laps on isa juures ainult päevasel ajal. Kohus selgitas kostjale nimetatud eelistungil, et kostjal tuleb selgitada, kui palju on hageja alates hagiavalduse esitamisest kostja juures ning tõendada, milliseid kulutusi teeb kostja sel ajal, kui laps on kostjaga. Kostja ei ole kohtule täiendavaid dokumente ega tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole seega käesoleval juhul võimalik ega põhjendatud elatise suurust vähendada nende päevade võrra, millal hageja viibib kostja vahetul ülalpidamisel. Kohus selgitab, et nende päevade eest, mil hageja veedab aega kostjaga, ei vähene lapse ema teatud püsikulud lapsele (nt koolikulud, riided, telefon). Püsikulude olemasolu ei sõltu sellest, kas laps veedab isaga aega ainult päevasel ajal või ka mõnel nädalavahetusel (s.o reedest pühapäevani). Kohtu hinnangul ei ole kostja väljatoodud aeg ka selline, mis mõjutaks tunduvalt lapse kulude suurust. Seega ei ole mõistlik elatist vähendada asjaolu tõttu, et hageja võib viibida mõne aja kuust ka kostjaga. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole kostja ka tõendanud, et hageja viibiks kostja juures märkimisväärse osa kuust, mis võiks mõjutada igakuiste kulude suurust oluliselt. Samuti märgib kohus korduvalt, et igasugune asjade ostmine (s.h riided) peaks jääma selle vanema kanda, kelle juures lapsed põhiliselt elavad ning teine lapsevanem peaks nimetatud kulud kandma elatise tasumisena. Kui kostja soovib hagejale midagi osta, siis võib ta seda teha täiendavalt elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe hageja emaga. Kostja ei ole menetluses esitanud kohtule ka selgitusi ega tõendeid, kas ja milliseid kulusid ta kannab seoses hagejaga. 4
7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud PKS § 102 lg-s 1 ning lg-s 2 sätestatud asjaolusid. 30.10.2019 toimunud eelistungil on kostja kinnitanud, et on majanduslikult suuteline miinimumelatist tasuma.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates 10.07.2019 on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni.
9. Juhul, kui kostja on menetluse käigus hagejale elatist tasunud, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 13.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas koosnevad õigusabikuludest summas 400 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hageja seaduslikule esindajale menetluskulude nimekirja kohaselt järgnevaid teenuseid: õigusnõustamine 1 tunni ulatuses, istungiks 5 valmistumine ning osalemine kokku 2 tunni ulatuses, õigusnõustamine seoses võimaliku kompromissiga 1 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasuks oli 100 eurot. Kohus peab osutatud teenuseid põhjendatud ja vajalikuks kokku 2,5 tunni ulatuses, s.h õigusnõustamist kokku 1,25 tundi ning istungi ettevalmistamine ja selles osalemine 1,25 tundi. Kohus arvestab, et tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega ning seega ei tohiks konsultatsioon ning istungiks ettevalmistamine olla kuigi ajakulukad tegevused. Kohus arvestab siinkohal ka istungi reaalse kestvusega. Hageja esindaja tunnihind 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 250 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 250 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6