Obsah (5)

§ 489§ 487§ 172§ 174§ 4842

KOHTUMÄÄRUS Maksekäsk maksegraafiku kinnitamisega Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Mittetulundusühingu Eesti Liiklusk

§ 489¹ lg 1).

Võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (

§ 489¹ lg 2).

Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele

§ 489

¹ lõikes 2 nimetatud asjaoludest (

§ 489¹ lg 2¹).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (avaldaja) esitas
2. jaanuaril
3. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Heiki Sõstra (võlgnik) vastu 1092 euro 52 sendi väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi
4. veebruaril
5. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas
6. veebruaril
7. a vastuväide. Vastuväites tunnistas võlgnik nõuet täielikult, kuid soovis seda tasuda maksegraafiku alusel pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Kuna kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks ei saabunud, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis
8. märtsi
9. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
10. märtsil
11. a saabus kohtusse poolte poolt allkirjastatud maksegraafik ning taotlus, et kohus kinnitaks selle maksekäsuga ja lõpetaks menetluse.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1 p 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.

§ 487

lg 11 näeb ette, et kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses

§ 487lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

Võlgnik märkis

1. veebruaril
2. a esitatud vastuväites, et ta tunnistab kogu nõuet summas 1092 eurot 52 senti, kuid soovib tasuda selle pärast vanglast vabanemist.
3. märtsil
4. a kohtusse saabunud dokumendist nähtub, et pooled on sõlminud maksegraafiku kogu võla, riigilõivu ja menetluskulu tasumise osas. Kohtu hinnangul on võlgnik sellega tunnustanud kogu nõuet, kuid soovinud tasuda seda maksegraafiku alusel. Eeltoodust tulenevalt esineb alus võlgnikult võlgnevuse sissenõudmise kohta maksekäsu tegemiseks. 2 3.

§ 489

lg 21 sätestab, et kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikust nähtub, et kogu võlgnevus on kokku 1157 eurot 52 senti, mis sisaldab endas põhivõlga 1092 eurot 57 senti, riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot ja mille tasumine on kokku lepitud osade kaupa. Alates oktoobrist 2020. a kuni juulini tasub võlgnik 50 eurot kuus ning viimane makse - 57 eurot 52 senti tuleb tasuda augustis 2022. a. 4.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas.

§ 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesolevas asjas on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot.

§ 172

lg 9 alusel tuleb võlgnikult avaldaja kasuks sisse nõuda riigilõiv 45 eurot ja 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Kuna nimetatud menetluskulud on arvestatud maksegraafiku alusel tasumisele kuuluva summa hulka, puudub vajadust eraldi menetluskulude kindlaksmääramiseks. 5. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule (

§ 489lg 7).

Kuna käesolev maksekäsk tehakse kogu nõude osas, siis lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 3