KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.03.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2

§-s 113 lg 1 järgi. 2. Jätta poolte muud menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kaebeõigus Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue, põhjendused 17.09.2015 edastas sõiduki Audi A6, reg.m xxx juht K. A. hagejale kahjuteate, mille kohaselt sõitis ta 11.09.2015 Viruküla-Padise tee 17.-ndal kilomeetril kiirusega 80-90 km/h ja ootamatu lahtise killustiku tõttu kaotas auto juhitavuse ja sõitis teelt välja. Sündmuskohal fikseeris olukorra politseipatrull, kes tuvastas samuti, et sõiduauto Audi A6, reg.m xxx oli kurvis teelt välja sõitnud lahtise killustiku tõttu. Sõiduk Audi A6, reg.m xxx oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahjustatud sõiduki turuhinna ja sõiduki jäänuki hinna vahena 4 417,65 eurot. Sõiduki taastamine ei olnud majanduslikult põhjendatud ja sõidukite müügiportaali Auto24.ee analoogsete sõidukite müügikuulutustega. Kuna auto remondikalkulatsioon oli 9 989,00 eurot ning kõnealuse sõiduki turuhind oli 11 250 eurot (ilma KM-ta), siis luges hageja kõnealuse sõiduki

§ 132lg 3 mõttes majanduslikus mõttes hävinuks.

Kuna kindlustusvõtja soovis jätta avariilise sõiduki endale, siis hüvitas hageja kindlustuslepinguga soodustatud isik DNB Pank AS-ile avariilise ja kahjustamata sõiduki turuhindade vahena 4 417,65 eurot. Kuna Viruküla-Padise tee omanik on Eesti Vabariik, kelle teeomanikust tulenevaid kohustusi täidab Maanteeamet, esitas hageja 19.10.2016 aastal kostja vastu regressnõude (lisa 5) 4 417,65 eurole. Kostja ei olnud enda poolt 02.12.2016 koostatud vastuses nõus hageja poolt esitatud tagasinõuet rahuldama. Politsei antud selgitus ja sõiduki Audi A6, reg.m xxx juhi K. A. poolt antud kirjalikud selgitused on vaadeldavad dokumentaalsete tõenditena. Vastavalt

§ 113

lg 2 muutub viivise nõue sissenõutavaks ajahetkest, mil võlausaldaja teavitas võlgnikku oma võimalikust kahju hüvitamise nõudest. Hageja teavitas kostjat kahju hüvitamise nõudest 19.10.2016.

§ 113lg 2 ja Ts

ÜS § 135 lg 1 kohaselt hakkab viiviste arvestamine peale 20.10.2016 kuni hagi esitamiseni 20.01.2017, Seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summa kostja vastu hagiavalduse esitamise seisuga on 89,28 eurot. Aarvestus on järgmine: intress võlg viivis päevas periood kokku 20.10.2016-20.01.2017

§-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (lk 29jj) Kostja vaidles hagile vastu. Menetluskulud paluvad jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu hageja väitega, et liiklusõnnetuse toimumine on põhjuslikus seoses kostja poolt EhS § 97 lg 1 rikkumisega, kuna tee vastas EhS § 92 lg 6 ja EhS § 97 lg 2 kohaselt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 kehtestatud „Tee seisundinõudeetel“ Riigitee nr 11175 2 Viruküla-Padise lõik km 15,6-19,0 on tegemist kattega teega, mille seisund peab vastama seisunditasemele 1 - määruse lisa 3 nõuetele. Nõuded oli täidetud. Riigitee nr 11175 Viruküla-Padise km 15 657 – 19 055 asuval teelõigul teostati kostja ja Nordecon AS vahel sõlmitud täiendava töövõtulepingu nr 15-00151/049 alusel 28.05.2015 pindamistöid. Seega ei ole õige, antud tee lõik tundus olevat hiljuti pinnatud nagu on hageja väitnud ja tuginenud politsei vastusele. Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, kuivõrd ei ole õigusaktist tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja on täitnud hoolsus- ja käibekohustust ning kehtivaid õigusakte. Riigitee nr 11175 Viruküla-Padise hoolde teostamiseks on kostja sõlminud Harju maakonna Keila teemeistripiirkonna riigimaanteede hooldelepingu nr 10002-E Nordecon Infra AS´ga. Hooldelepingu muudatuse 7 kohaselt on töövõtjaks Nordecon AS. Hooldelepingu punkti 1.1 kohaselt andis kostja teehoiu korraldamise, sh tee hooldamise õiguse Nordecon AS´le. Hooldelepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus Nordecon AS tagama tavahoolde ja perioodilise hooldega ning teostades säilitusremonti maanteede nõutavad seisunditasemed aastaringselt ajavahemikul 01.02.2010.a-31.01.2018.a. Hooldelepingu punkti 1.2 kohaselt on Hooldelepingu alusel ja Hooldelepinguga määratud ulatuses hoolde eest vastutav isik töövõtja ehk Nordecon AS. Teehooldaja ei ole rikkunud hooldelepingut. Õnnetuse eelset perioodi kajastava hooldepäeviku väljavõttest ei nähtu tee seisundinõuetele mittevastavust. Kostja on teinud kõik mõistlikult endast oleneva, et tagada tee ülevaatuse teostamine ja hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis ja jälginud käibes vajalikku hoolt. Kostja ei olnud hooletu, vabaneb ta vastutusest

§ 1050lg-e 1 alusel (3-2-1-127-08 p 15). Kostja oleks rikkunud Eh

S § 97 lg-s 1 sätestatud kohustust juhul, kui kostjale oleks teada olnud, et teel on lahtine killustik ning ta ei oleks seejärel mõistliku aja jooksul teinud midagi, et sellest tulenevat ohtu kõrvaldad. Hageja ei ole välja toonud ega ka tõendanud, milles seisneb kostja poolt seaduses sätestatud kohustuse rikkumine. Õnnetuse põhjustas sõidukijuhi tegevus. Sõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga ning seega on sõidukijuht suurema ohu allikat valitsev isik (

§ 1056

). Võttes arvesse, et tegemist on kurvilise teelõiguga, oleks sõidukijuht pidanud LS 14 lg 2, 16.1 järgi valima sobiva sõidukiiruse. Kuna kostja on nõuetekohaselt täitnud hoolsus- ja käibekohustust ning kehtivaid õigusakte siis ei ole kostja hageja poolt viidatud õigusnorme (ega ka teisi õigusnorme) rikkunud, mistõttu ei ole kostjal kahju hüvitamise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et kahju on hageja poolt kindlustusvõtjale hüvitatud. Hageja esitatud tõendist ei tulene, millised olid õnnetuse tulemusena sõidukil tekkinud vigastused. Kahju suurust on hageja tõendanud vaid Siller Auto OÜ poolt koostatud kalkulatsiooniga. Kuid kuna ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millised olid sõiduki vigastused õnnetuse tulemusena, ei saa Siller Auto OÜ kalkulatsioonile tuginedes väita, et seal kajastatud tööde tegemise ja varuosade asendamise vajadus oleks tekkinud 11.09.2015.a toiminud liiklusõnnetuse tõttu. Ei ole eluliselt usutav, et sõidukijuht teavitab õnnetusjuhtumist politseid, kuid ei tee ise ühtegi fotot sõiduki vigastustest. Kui vaadata hagiavalduse lisas 1 sisalduvat sõiduki vigastuste kirjeldust, on küsitavad nt Siller Auto OÜ kalkulatsioonis sisalduvad järgmised read: „p iluliist tagauks, p kaitsekorpus põhjaplekk tagumine, p väl.tahavaatepeegel“. Kuivõrd pole tõendatud, millised vigastused sõidukil tekkisid, et saa pidada usaldusväärseks ega sajakohaseks põhjuslikus seoses oleva kahju suuruse tõendamisel Siller Auto OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni. Siller Auto OÜ poolt koostatud 3 kalkulatsiooni usaldusväärsust vähendab eelnevale lisaks asjaolu, et sõiduki omanikuks on 05.01.2016.a saanud Siller Auto OÜ ise, kes omakorda on sõiduki 20.06.2016.a edasi võõrandanud. Eluliselt ei ole usutav, et Siller Auto OÜ teostas ebamõistlikult kulukad remonditööd, et sõiduk omakorda edasi võõrandada. Lisaks esinevad hagiavaldusele lisatud tõendites järgmised vastuolud: lisas 1 on sõiduki kiiruseks märgitud 80-90 km/h, lisas 2 on sõiduki kiiruseks märgitud 70 km/h. Lisaks on hagiavalduse erinevates lisades märgitud erinevalt sõiduki juhtumieelne turuhind ja kahjustatud sõiduki väärtus: juhtumieelne turuhind lisa 4 kohaselt on 11 205 eurot (käibemaksuta), lisa 5 kohaselt 12 375 eurot (käibemaksuta); kahjustunud sõiduki väärtus on lisa 4 kohaselt 6666,67 eurot, lisa 5 kohaselt 7333,34 eurot. Põhjuslikus seoses oleva kahju suuruse tõendamine on oluline ka seetõttu, et kui kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule hüvitist suuremas ulatuses, kui kahju tekitaja vastutab, siis kahju tekitaja vastutust ületavas osas nõude üleminek pole võimalik.

§ 1056

lg 1 kohaselt vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus leiab, et kostja peab kahju hüvitama, palub kostja kohtul

§ 139lg 1 alusel kahjuhüvitist vähendada.

Liiklusõnnetuste ja liiklusohtlike olukordade tekkimise vältimiseks ei piisa ainuüksi tee omaniku tegevusest ohutu liiklemise tagamiseks. Ohutu liiklemise tagamisel on suur roll ja vastutus ka sõidukijuhil. Seega tuleb arvestada, et ka sõidukijuht ise oli suurema ohu allika valitseja (

§ 1057

), kuivõrd kahju oli põhjustatud mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga seotud iseloomuliku ohu (sõiduki liikumine) realiseerumise tagajärjena ning seega tuleb kahjuhüvitist vähendada

§ 139alusel ulatuses, milles see asjaolu soodustas kahju tekkimist.

Kolmas isik kostja poolel Nordecon AS (lk 69) ei toetanud hagi, leidis, et on täitnud nõuetekohaselt tee hooldamise kohustust. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o 11.09.2015 Viruküla-Padise tee (nr 11175, lk 34 teeregistri väljavõte) 17.-l kilomeetril leidis aset õnnetus, kus Audi A6, reg.m xxx, juht K. A. oli sõitnud teelt autoga välja, sõiduk sai vigastusi. o Sõiduk Audi A6 reg.m xxx oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud kaskokindlustuslepinguga hageja juures (poliis nr xxx lk 7p). o Viruküla-Padise tee on riigimaantee ja tee omanik on Eesti Vabariik, kellel on selle tee hooldamise ja korrashoiu kohustus. o Kostja ja Nordecon Infra AS´ga vahel on tee hoolde teostamiseks sõlmitud hooldeleping nr 10002-E. Lepingu p 7 muudatuse järgi on töövõtjaks Nordecon AS, kes oli lepingu p 1.1 ja 2.1 kohaselt kohustatud tagama tavahoolde ja perioodilise hoolde ning teostama säilitusremonti, selleks et maantee oleks nõutaval seisunditasemel aastaringselt ajavahemikul 01.02.2010.a-31.01.2018.a. o Kostja ja Nordecon AS vahel sõlmitud täiendava töövõtulepingu nr 15-00151/049 järgi tegi Nordecon AS 28.05.2015 pindamistöid. o Liiklusavarii toimumise ajal ei olnud kiirust piiravaid liiklusmärke. o Arvestuslik seadusjärgne viivis on perioodi 20.10.2016 - 20.01.2017 eest 89,28 eurot. o Nõude kahju hüvitamiseks esitas hageja kostjale 19.10.2016. o Kostja ei ole kahju hüvitanud. 4 Vaidluses on tähtis, kas kahju on tekkinud ja kas kannatanu nõue on kindlustusandjale üle läinud (I), kas ja milline kohustus oli kostjal ja kas selle kohustuse täitmise eesmärgiks on välistada sellise kahju tekkimine ning kas kostja on kohustust rikkunud (II), kahju tekkimisel on seos kohustuse rikkumisega (III), milline on kahju ulatus (IV) ja kas alles seejärel, esineb alus kahju hüvitist vähendada ja milline on viivis (V, VI). I Vaidlust puudus selles, et 11.09.2015 leidis Viruküla-Padise tee (nr 11175) 17.-l kilomeetril õnnetus, kus Audi A6, reg.m xxx juht K. A. sõitis teelt autoga välja ja sõiduk sai vigastusi. Hageja esitatud kalkulatsioonist ja turuhinna uuringust (lk 11p -15p) nähtuvalt olid sõidukil vigastused. Seetõttu on võimalik vaadelda sõiduki vigastusi varakahjuna

§ 128

lg 2 mõttes ehk et sõiduk vajas taastamiseks tehtavaid kulusid (käesolevaga pole kohus hinnanud kahju ulatuse tõendatust ja põhjendatust). Seega on kahju tekkinud. Kindlustuslepingust (poliis, lk 7p) nähtuvalt oli hageja ees kindlustusvõtjaks RS Varustuse OÜ, soodustatud isikuks DNB Pank AS. Kuna hageja ja kindlustusvõtja vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli hagejal kohustus kahju juhtumi korral kannatanule kahju hüvitada ja lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul soodustatud isikule, kahju hüvitis välja maksta

§ 76

lg 1, § 442 lg 1, 425 lg 1, § 476 lg 1 järgi.

§ 492

lg 1 kohaselt omandab kindlustusandja tema poolt hüvitatud kahju ulatuses nõude, mis on kindlustusvõtjal või kindlustatud kolmandal isikul kahju tekitaja vastu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega 08.10.2015 (lk 80p), et on tasunud soodustatud isikule 4417,65 eurot ja sellega on ta ümber lükanud kostja väite, et nõude üleminek talle on tõendamata. Nii on hageja omandanud kindlustushüvitise tasumisega kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõude kostja vastu ja tal on õigus esitada

§ 492lg 1 kostja vastu.

II Hageja on hagis väitnud, et teelõigu, kus juhtum aset leidis, peal oli lahtine killustik, mis oli ohtlik teel liiklejale ja et seega kostja on rikkunud EhS§ 97 lg 1 tulenevat kohustust. Nii on hageja ära näidanud, millise kohustuse rikkumist ta kostjale ette heidab ning õige pole kostja väide, et see on näitamata.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 7 kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Viidatud seadusest tuleneva kohustuse täitmine eeldab, et kohustatud isik jälgib kohustuse täitmisel käibes vajalikku hoolt. EhS § 92 lg 1 järgi on tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised, lg 2 sätestab, et maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks, lg 6 sätestab, et riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. EhS § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega on viidatud EhS 97 lg 1 kohustuse eesmärgiks hoida tee 5 seisundis, et sellel liiklemine ei tekitaks liiklejale kahju ning sellist kohustust peab riigi maanteel täitma EhS 92 lg 2, 6 järgi riik (Maanteeameti kaudu). Seega on kohustuse täitmise eesmärgiks liiklejale tee mittenõuetele vastavusest tekkida võiva kahju ärahoidmine (normi kaitse eesmärk). Märgitud kohutuse rikkumise korral on võimalik nõuda kahju hüvitamist

§ 1043, 1045 lg 1 p 7 järgi. Kuna Viruküla-Padise tee on riigimaantee, siis on kostjal kohustus tagada, et Eh

S § 92 lg 1, 2 ja 6, 97 lg 1 järgi selle tee seisukord võimaldaks teda kasutada sõidukitel liiklemiseks ohutult. EhS § 97 lg 2 kohaselt tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi määrus). Riigitee nr 11175 Viruküla-Padise lõik km 15,6-19,0 on tegemist kattega teega, mille seisund peab vastama seisunditasemele 1, mis tähendab, et määruse lisa 3 kohaselt: - teekatte keskmine IRI arv (arv, mis iseloomustab kattelõigu tasasust) peab olema 10 mm/m; - teekattes võivad

1. novembrist kuni
2. juunini esineda praod laiusega kuni 2 cm ja teekatte murenemised sügavusega kuni 2,5 cm ning augud läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega 2,5 cm kuni 5 cm, teekattes võivad esineda augud läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm 15.novembrist 1.juunini; - teekattes võivad esineda roopad sügavusega kuni 40 cm; - kindlustatud teepeenra seisund peab vastama katte seisundile ning tugipeenar ei tohi takistada vee äravoolu; - tugipeenar ei või olla kõrgem või madalam sõidutee katte või kindlustatud peenra servast rohkem kui 5 cm; - teekatte tähistus ei ole nõutav; - külgnähtavus külgkraavi välisservast, selle puudumisel mulde alumisest servast peab olema vähemalt 1 m; - rohu lubatud suurim kõrgus maantee eraldusribal, teepeenral ja haljasribal on 40 cm; - tehnovõrkude kaevude kaaned ei või olla teekatte pinnast kõrgemal ning tehnovõrkude kaaned ei või olla teekatte pinnast madalamal kui 2 cm. Hageja poolt kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 28.10.15 (lk 7) kirjast nähtuvalt teatati politseile 11.09.2015 kl 11:34, et sõiduk Audi A6, reg.m xxx, mida juhtis K. A., sõitis VirukülaPadise tee
3. kilomeetril teelt välja. Politsei kirja järgi oli juhi ütluste kohaselt sõiduki kiirus olnud 70 km/h, tee oli pinnatud, tähistust polnud. Juht oli kaine, vigastatud isikuid polnud, menetlust ei algatatud. Juht ise on andnud hagejale kirjaliku selgituse (lk 80) 07.03.17, et teelt väljasõidu põhjustas kurvis teel olnud ootamatu lahtine killustik. Kostja poolt esitatud hooldelepingu nr 10002-E (lk 39jj) punkti 3 kohaselt kohustub Nordecon AS (
4. isik) hoolet tegema vastavalt hooldelepingule ja hooldelepingu lisadele. Kostja on tõendanud pindamistööde päevikuga, et märgitud teelõigul tehti kostja korraldusel 28.05.2015 pindamistöid (lk 38). Kostja on esitanud kohtule Tariston AS kirja nr 16-969 (lk 51), mille kohaselt ei olnud alust arvata, et vaidlusaluses kohas oli teelõik eelnevalt enne õnnetust pinnatud ja et see oleks pidanud olema tähistatud. Kostja on esitanud kohtule hooldefirma andmete väljavõtte (lisa 7, 6 lk 53), millega soovis kostja tõendada seda, et õnnetuse ajal vastas tee seisundinõuetele. Hooldepäeviku kanne näitab, et 10.09.15 tehti selle tee (nr 11175) profileerimine. Kostja soovis üle kuulata tunnistajana politseitöötaja K. H.´a. Tema ütlusest (istungi protokoll 30.01.19) nähtuvalt sõitis patrull õnnetuse koha peale. Ütluste kohaselt läks asfalt üle kruusateeks ja seal oli pinnatud tee. Viidatud ütlused on kooskõlas kostja dokumentaalsete tõenditega, mille järgi oli 10.09.15 ehk päev enne tehtud teede profileerimist. Tunnistaja ütles, et nende nelik-veoline auto hakkas kurvis libisema, et patrullauto sõitis alla lubatud kiiruse, kuid millise kiirusega, seda ei nähtu ütlusest. Tunnistaja ütluste kohaselt oli seal kohas, kus asetses õnnetuses osalenud auto, lauge pikk kurv ja sõiduk oli sõidusuunas kraavis. Tunnistaja ütles, et kuna vigastatud isikuid polnud, siis liiklusüksust välja ei kutsutud, selgitati juhile õigust pöörduda kindlustusandja poole. Samas ei nähtu kostja esitatud hooldepäevikust (lk 53), pindamistööde päevikust (lk 38), hooldusfirma andmete väljavõttest, järelevalvepäeviku väljavõttest (lk 111), teostatud tööde ülevaatuse aktist 09.09.15 (lk 112), pindamistööde vastuvõtuaktist (lk 113), E. Vaheoja selgitustest (lk 115), et teel oleks õnnetuse ajal olnud puudused, et tee poleks vastanud seisundinõuetele ja et teel oleks olnud lahtist killustikku. Kostja esitatud Maanteeameti infosüsteemis andmetest on näha, et vaidlusalusest õnnetusjuhtumist on teatatud maanteeametile ja tehtud päring tee seisundi kontrollimiseks (kanne 11.09.15, lk). Sellele on Tariston OÜ vastanud, et teed kontrolliti ja lahtist killustikku ei olnud (lk 144, 118, 119). Eeltoodud kostja tõendite alusel asub kohus järeldusele, et vahetult enne õnnetuse päeva oli tee peal tehtud profileerimistöid ehk teed hooldatud. Hinnates tunnistaja ütlusi koos teiste kostja eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega, leiab kohus, et vaidlusalusel teelõigul oli küll 28.05.15 ehk mitu kuud varem teid pinnatud ja vahetult õnnetuse eelsel päeval eelnevalt profileeritud, kuid märgitud tõendid ei võimalda järeldada seda, et vaidlusalune kruusatee poleks vastanud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 kinnitatud „Tee seisundinõuetele“ ja mis välistanuks seal ohutult sõita. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest ei ole võimalik järelda, kuidas ja milliseid võtteid ning millise kiiruse oli valinud vaidlusaluse kannatada saanud sõiduki juht teel sõitmiseks, sest mingeid täiendavaid asjaolusid ei uuritud. Ka hageja esitatud eelviidatud politseikirja kohaselt ei tehtud mingeid fotosid juhtunu asjaoludest, eriti sellest väidetavalt killustikulisest teest ega isegi mitte sõidukist ja selle asendist sündmuskohal. Politsei kirjas märgitud andmed selle kohta, et juht oli sõitnud kiirusega 70 km/h ning teelt sõitnud välja väidetavalt tee olude tõttu, pärinevad vaid juhilt. Mingeid andmeid, et tee oli killustikuline määral, et see ei vastanud ülalviidatud ja antud tee kohta käivatele nõuetele, ei ole. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on kruusateega, ja juhi selgitus, et kruusatee peal oli lahtine killustik, ei võimalda järeldada, et tee ei vastanud ülalmärgitud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 tulenevatele nõuetele ja oli ohtlik sõidukitele liiklemiseks. Kohtu hinnangul kinnitavad kostja esitatud dokumentaalsed tõendid seda, et kostja pindas 2015.a. mais vaidlusalust teed ja profileeris seda enne õnnetust, kontrollis pärast õnnetust teed. Nende tõenditega on tõendatud, et teel ei olnud lahtist killustikku. Eeltoodus alusel leiab kohus, et kostja oli täitnud Ehs § 97 lg 1, 6 tulenevat vaidlusaluse tee hooldamise kohustust ja näidanud üles hooldamisel käibes vajalikku hoolt. Seega andmeid, et vaidlusalune tee poleks vastanud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 tulenevatele nõuetele, ei ole. Eelnimetatud juhi seletuskiri, mille järgi sõitis ta teelt välja nn üksnes teel esineva killustiku tõttu, on ühekülgne ega ole veenev ega võimalda järeldada, et tee ei vastanud eelmärgitud nõuetele, kuna kostja tõendid lükkavad selle tõendi ümber. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kostja on tõendanud, et ta näitas üles käibes vajalikku hoolt tee hooldamise kohustuste täitmisel, mistõttu ei ole kostja rikkunud

§-des 1043, 1045 lg 1 p 7 7 ja EhS 97 lg 1, 2 ja majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 tulenevaid tee korrashoiu nõudeid. Selle tõttu ei vastuta kostja tekkinud kahju eest ega ole kohustatud hagejale kahju hüvitama ning hagi jääb rahuldamata. III - VI Kuna hagi jääb rahuldamata ülaltoodud motiividel, ei anna kohus hinnangut

§ 127

g 4 järgi põhjusliku seose küsimusele ega ka kahju ulatusele

§ 128lg 2,3, § 132 järgi ning selle kohta esitatud tõenditele.

Ka ei pea kohus vajalikuks analüüside poolte väiteid sellest, kas kahju hüvitis kuuluks

§ 139, § 140 alusel vähendamisele.

Seetõttu ei hinda ka kohus viivist. Samuti ei oma tähtust kolmanda isiku poolt esitatud vastus, tõendid ning kostja poolt kohtule esitatud Nordecon AS seisukoht 09.11.17 nr 16-969