Kostja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks 27.09.
) § 77 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud töölepingu p 10.5 alusel leppetrahvi 3000 eurot seoses tööle asumisest keeldumisega, kokku 6607,73 eurot. Kohus on menetluses tuvastanud järgmised asjaolud: -hageja (tööandja) ja kostja (töötaja) vahel on 03.01.2018 sõlmitud kirjalikult tööleping määramata ajaks; -töölepingu p 9 kohaselt on pooled sõlminud materiaalse vastutuse kokkuleppe, mis on töölepingu lisa ja millega võtab kostja (töötaja) sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 4.1 kohaselt, nimetatud kokkuleppe allakirjutamisega hageja (tööandja) annab ja kostja (töötaja) võtab kasutusse täieliku individuaalse materiaalse vastutusega kokkuleppes loetletud 3 2-19-1112 autotranspordivahendid, sh Komatsu 210 (VIN: xxx) ja Case CX130 (VIN:xxx); -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 4.3 kohaselt, sõiduk antakse üle tööandjalt töötajale ja töötajalt tööandjale tehnika üleandmise akti alusel; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.2 kohaselt, töötaja peab koheselt teatama tööandjale kõikidest riketest ja asjaoludest, mis võivad karjääritehnika korrasolekut ohustada, vältima kahjustusi, mõistlikult seadmeid kasutama ning õigel ajal tehnohooldust läbi tegema; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.4 kohaselt, töötaja kannab täielikku rahalist vastutust karjääritehnika säilitamise eest, samuti on kohustatud tööandjale hüvitama karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamise tõttu põhjustatud kahju; -töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.5 kohaselt, töötaja ei kanna rahalist vastutust, kui ta tõestab oma süütust tööandja varale tekitatud materiaalse kahju vastu; -töölepingu p 10.5 kohaselt, töötajapoolsel töölepingu süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel, kui seda tehakse töösuhete lõpetamise eesmärgil, on kostja (töötaja) kohustatud maksma hagejale (tööandjale) leppetrahvi 3000 eurot; -kostja on esitanud hagejale 27.09.2018 kirjaliku avalduse, milles kostja palub enda vabastada töölt kostja soovil; -hageja on kostja 27.09.2018 avalduse kätte saanud; -hageja on kostjale 28.09.2018 kell 11.02 suhtluskeskkonnas vastanud, et loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018 ja teatanud, et kostja tuleks 01.10.2018 üle andma kogu tehnikat, millega kostja on aasta jooksul töötanud; -kostja on hagejale 28.09.2018 kell 11.04 suhtluskeskkonnas kinnitanud hageja teate kättesaamist; -kostja ei asunud 01.10.2018 tööülesandeid täitma.
lg 1 kohaselt, tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Pooled on töölepingu p 10.5 kokku leppinud kostja kohustuses maksta töötajapoolsel töölepingu süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel, kui seda tehakse töösuhete lõpetamise eesmärgil, leppetrahvi 3000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud väide, et kostja lahkus töölt ette teatamata ja omavoliliselt 01.10.2018, ei ole tõendatud. Kostja on esitanud kohtule koopia 27.09.2018 kirjalikust avaldusest, mille kostja on hagejale esitanud ja milles kostja palub enda vabastada töölt kostja soovil. Samuti on kostja esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hageja sõnumivastuse suhtluskeskkonnast, millega on tõendatud, et hageja on saanud kätte kostja avalduse ja on avalduse rahuldamisega nõustunud, vastates kostjale sõnaselgelt, et hageja loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018. Hageja on 22.02.2019 menetlusdokumendis kinnitanud poolte sõnumivahetust 28.09.2018 Viber’i keskkonnas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja suhtles 28.09.2018 Viber’i keskkonnas hageja juhatuse liikmega.
lg 1 kohaselt, töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
lg 1 kohaselt, töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
lg 1 kohaselt, korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse, milles ei ole märgitud kuupäeva, millest alates kostja töölepingu lõpetamist soovib. Hageja on vastuses kostjale teatanud, et hageja loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.
lg 1 märgitud tähtaega ja pooled on kokku leppinud töölepingu lõpetamises 28.09.2018. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ilmunud 01.10.2018 tööle.
Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
lg 4 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 esimese lause kohaselt, seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt, tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna tööleping pidi olema ning oligi kirjalik, pidi seda lõpetav kokkulepe olema samuti kirjalik. Hageja poolt 28.09.2018 kostjale Viber’i keskkonnas saadetud sõnum ei olnud küll kirjalikus vormis TsÜS § 78 tähenduses, kuid tulenevalt
Riigikohus on kohtuasjades nr 3-2-1-6-08 ja 3-21-117-11 selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Kohus on seisukohal, et kuna poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 28.09.2018, siis ei ole kostja 01.10.2018 tööülesannete täitmisele ilmumata jätmisega rikkunud töölepingu p 10.5 ja nimetatud punkti alusel leppetrahvi nõude esitamine ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata.
lg 1 kohaselt, varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
lg 2 kohaselt, varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-56-17 märkinud, et tööandja ei saa oma vara säilimisest tingitud riske maandada esmajoones sellega, et sõlmib töötajatega varalise vastutuse kokkuleppeid. See moonutaks muu hulgas töötaja
Varalise vastutuse kokkuleppe keskne mõte peaks olema tööandja tõendamiskoormise lihtsustamine juhul, kui töötajale on usaldatud raha või muutuva seisuga asjade kogum (nt laoseis), mitte aga hinnalise asja (töövahendi) hävimise ja kahjustamise riskide panek töötajale. Poolte menetlusdokumentides esitatud seisukohtadega on tõendatud, et hageja on kostjale töötamiseks üle andnud karjääritehnika sõidukid (ekskavaatorid) Komatsu 210 ja Case CX130, kostja on nimetatud tehnikaga töötanud ja on tehnika tööandjale tagastanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi materiaalse vastutuse kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud akti, millega ekskavaatorid anti tööandjalt töötajale ja töötajalt tööandjale, seega ei ole võimalik üheselt tuvastada, millal täpselt kostja tehnikaga Komatsu 210 ja Case CX130 töötas. Kostja on vastuses hagile väitnud, et kostja töötas ekskavaatoritel Komatsu 210 ja Case CX130 2018 augustis. Pooled on üksmeelel selles, et kostja on töötanud ekskavaatoritega Komatsu 210 ja Case CX130 ja et 02.10.2018 asusid ekskavaatorid Komatsu 210 ja Case CX130 tööandja, so hageja valduses. 02.10.2018 tehnika ülevaatuse akti kohaselt on hageja poolt moodustatud komisjon tuvastanud, et tehnikal Case CX130 on kopa kinnitus ja sõrm katki, et puksid on kulunud 100%, et ekskavaatori noole 5 2-19-1112 liikumisel kopp loksub. Intrac Eesti AS 02.10.2018 pakkumise-ettemaksu arve nr 60013468 kohaselt on roomikekskavaatori Case CX130 remondikulu aktis nimetatud vigade parandamiseks 1806,88 eurot koos käibemaksuga. 02.10.2018 tehnika ülevaatuse akti kohaselt on hageja poolt moodustatud komisjon tuvastanud, et tehnikal Komatsu on kopp lahti võetud ja maha jäetud ja et sõrm, puksid ja kinnitused 4 tk on kulunud 100%. Baltem AS 22.10.2018 arve nr PSIP181150 kohaselt on tehnika Komatsu remondikulu aktis nimetatud vigade kõrvaldamiseks 1800,85 eurot koos käibemaksuga. Hageja on esitanud kostjale kahju hüvitamise nõude summas 3607,73 eurot materiaalse vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel. Töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.2 kohaselt, töötaja peab koheselt teatama tööandjale kõikidest riketest ja asjaoludest, mis võivad karjääritehnika korrasolekut ohustada, vältima kahjustusi, mõistlikult seadmeid kasutama ning õigel ajal tehnohooldust läbi tegema. Sama kokkuleppe punkti 5.4 kohaselt, töötaja kannab täielikku rahalist vastutust karjääritehnika säilitamise eest, samuti on kohustatud tööandjale hüvitama karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamise tõttu põhjustatud kahju. Hagiavalduses märgitud, ekskavaatoritele Komatsu 210 ja Case CX130 tekkinud kahju fikseerimiseks koostatud dokumenti juhtumi raport 01.10.2018 (lisa 23), ei ole esitatud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et 02.10.2018 seisuga ilmnesid tehnikal Komatsu 210 ja Case CX130 samal päeval koostatud aktides viidatud kahjustused, mille parandamise kulu on tõendatud kohtule esitatud arvetega. Hagiavaldusest tulenevalt oli kostja jätnud tehnikal Komatsu 210 ja Case CX130 kontrollimata ja vahetamata tihendid, mille tõttu kulusid metallist sõrmed; samuti olid kulunud puksid. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud tihendid ja puksid kulusid täielikult just sel ajal, kui tehnikaga töötas kostja ja et töötaja ei ole teatanud tööandjale sel ajal, kui tema töötas tehnikaga Komatsu 210 ja Case CX130 või vahetult töötamise lõpetamise järgselt, kõikidest riketest ja asjaoludest, mis võisid karjääritehnika korrasolekut ohustada. Samuti ei ole üheselt arusaadav, milline on kokkuleppe punktis 5.2 märgitud õige aeg tehnohoolduseks. Kohus leiab, et töölepingu lisa (03.01.2018 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kokkulepe) p 5.2 mõttest ei tulene, et pooled leppisid kokku selles, et töötaja vastutab kõigi lepingu p 4.1 loetletud transpordivahendite korrashoiu eest, sh korraldab õigel ajal tehnohoolduse, sõltumata sellest, kas kostja töötas nimetatud tehnikaga või mitte. Kuna pooled ei ole koostanud tehnika vahetul üleandmisel töötajalt tööandjale kokkuleppe p 4.3 nimetatud akte, siis ei ole võimalik tõendada, millises seisukorras tehnika teineteisele üle anti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tehnika Komatsu 210 ja Case CX130, so kostjale tööülesannete täitmiseks antud vara, on säilinud ja asuvad hageja valduses. Kohus leiab, et hageja poolt menetluses esile toodud asjaoludega ja tõenditega ei ole tõendatud, et kostja ei ole mõistlikult seadmeid kasutanud ja on põhjustanud hageja karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamisega kahju. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude kostjalt poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe p 5.4 alusel 3607,73 eurot väljamõistmiseks, rahuldamata. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.