08.12.2000.
K § 40 lg 3 alusel 2 aasta 4 kuulise vabadusekaotusega; 3. 28.05.2003.
S § 118 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat. Tunnistada samuti tema süüdi KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud. Tunnistada samuti tema süüdi KarS § 122 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. Tunnistada samuti tema süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista J liitkaristus 4 aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendada J karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista 2 aastat 8 kuud vangistust. 2 Karistusaja hulka arvestada KrMS § 217 korras vahi pidamine 22.-23.12.2004.a, 04.04.2005.a kuni 09.01.2006.a, s.o 9 kuud 8 päeva. Lõplikuks kandmiseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 10.01.2006.a. J tõkend-vahi all pidamine-jätta muutmata. Mõista S Jilt riigituludesse kohtukulud 5750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni kohtuarstlike ekspertiiside tegemise eest, 708 (seitsesada kaheksa) krooni õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja Igor Belugini poolt, 159 (sada viiskümmend üheksa) krooni 20 senti kriminaalasja materjalidest valguskoopiate tegemise eest, 6602 (kuus tuhat kuussada kaks) krooni 10 senti õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja Vladimir Rogulski poolt, 4956 (neli tuhat üheksasada viiskümmend kuus) krooni õigusabi osutamise eest kohtuistungil kaitsja Vladimir Rogulski poolt, samuti sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049900. Kui kohtuotsus täidetakse vabatahtlikult, võib rahalise sissenõude tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid, kriminaalasja number ja kohtukulusid tasuva isiku nimi või isiku nimi, kelle eest kohtukulusid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumise kohta esitada Narva Linnakohtu kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluses protsessinormide rikkumise korral võib kohtuotsuse peale 15 päeva jooksul edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult Narva Linnakohtule kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. Kohus tuvastas S Ji süüdistatakse selles, et 02.03.2004.a kella 16 paiku, olles joobeseisundis xxx, ja tegutsedes isiklike suhete pinnal, lõi A S rusikatega ja noaga, tekitas vigastused paremal pool kuklal marrastustena, vasaluk põsel lõikehaava, ninaluude kildmuruu, ninaseljal, pareml ninapoolel ja paremal põsel verevalumi, paremal pool ülahuule limaskestal pealmised pisihaavad mööda hamamste projektsiooni, verevalumi alumise huule limaskestal, vasalu tuhara alumisel osal kaks torke-lõikehaava, mis kutsusid esile lühiajalise tervisekahjustuse. Samuti tema, 04.04.2005.a kella 14 paiku, olles xxx, tõukas isiklike vaunilke suhete pinnal pikali J Š ja haaras käega kaelast, tagus teda peaga vastu põrandat, tekitas füüsilist valu. 3 S J tekitas oma tegudega teisele inimesele tervise kahjustamise, löömise ja füüsilist valu, s.o pani toime KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, 21.12.2004.a kella 22 paiku, olles xxx, hakkas korrapidaja V F palvele järgida varjupaigas viibimisele kehtestatud käitumiseeskirju ebatsensuurselt sõimama ja lõi F rusikaga vastu rinda, tekitas füüsilist valu. S J pani oma tegudega toime avaliku korra rske rikkumise, hakaks vastu avalikku korda kaitsvale isikule, s.o kui KarS § 263 p 1,2 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, 20.01.2005.a kella 13 paiku, olles joobeseisundis xxx toas nr xxx ja tegutsedes isiklike suhete pinnal, lõi A V noaga, tekitas eluohtliku rindkere torkelõikehaava, msi tungis paremasse pleuraõõnesse. S J pani oma tegudega toime rakse tervisekahjustuse, millega tekitati oht elule, s.o kui KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, olles 24.02.2005.a kella 16 paiku xxx, lõi isiklike suhete pinnal jalaga vastu nägu J.I, tekitas talle huulehaava. Samuti tema, 2005.a veebriaris-märtsis (täpne kuupäev on tuvastamata), olels xxx, lõi isiklike suhete pinnal jalaga J.I neerude piirkonda, tekitas talle füüsilist valu. Samuti tema, 04.04.2005.a kella 14 paiku, olles xxx, lõi isiklike suhete pinnal J.I mitu korda peaga vastu seina, tekitas talle füüsilist valu. S J pani oma tegudega toime teise inimese järjepideva kehalise väräkohtlemise, s.o kui KarS § 122 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil J ütles, et süüdistusakt on talle arusaadav, tunnistab oma süüd täies ulatuses ja nõustub asja arutamisega lühimenetluse korras. Episoodi kohta V selgitas, et noalöök ei olnud tahtlik, ettevaatamatuse tõttu, kannatanu põrkas ise noale otsa. Uuritud tõendite alusel kohus jõudis arvamusele, et J süü on täies ulatuses tõendatud ja tema teod on KarS § 118 p 1, § 121, § 122 ja § 263 p-de 1,2 järgi kvalifitseeritud õigesti. V episood- kannatanu ütles ise samal päeval 20.01.2005.a ülekuulamisel, et tõesti toimus vastastikune sõimlemine, mille käigus J haaras laualt noa ja torkas selle vihaga talle rindu, kaklust ei olnud (tl 116). Kannatanu sõnul R teadis, et nimelt J lõi V noaga rindkerre. Samal päeva õhtul oli R toas nr xxx, kus V ja J juttu ajasid ja kuulis, kuidas J alguses ei tunnistanud, et lõi noaga rindu, kuid hiljem hakkas V ees vabandama. Mõlemad- J ja V läksid koridori, mõne aja möödudes V tuli tagasi ja ütles, et J näitas talle nuga ja ähvardas, et veel ta saab (tl 98). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistajate D ja S ütlused. Süüdistava ütlusi kohsu ei usu, kuna need on vasturääkivad. Nii ütles J ülekuulamisel 20.01.2005.a, et V põrkus noa otsa ise (tl 109), ülekuulamisel 03.06.2005.a andis muud ütlused: võttis noa, et ehmatada V, hoidis seda käes, V astus edasi ja sattus noa otsa, s.o ta ei märkinud, et oli kähmlus (tl 180). 4 Vastavalt ekspertiisiaktile oli haavamine sissetungiv pleuraõõnesse. See annab tunnistust löögi tugevusest ja lükkab ümber süüdistatav kinnitused ettevaatamatusest noaga ümberkäimisel. Kohus ei leia aluseid J tegude ümberkvalifitseerimiseks F episoodis KarS §-st 263 p 1,2 §ks 121, nagu palus kaitse. Kuritegu on toime pandud avalikus kohas- varjupaigas, millega kaasnes avaliku korra rikkumine ja väljendas lugupidamatust ühiskonna vastu. F oli tööl ja täitis oma teenistuskohustusi, nimelt jälgis korda. F palvele järgida varjupaigale kehtestatud käitumisnorme järgnes J ebaadekvaatne reageering- hakkas end väljendama ebatsensuurselt, lõi F rusikaga vastu rindkeret, tekitas füüsilist valu. Samuti ei ole alust ümber kvalifitseerida episoodi I suhtes. J peksis I 2005.a 24.veebriaril, veebruaris, märtsis ja aprillis, s.o ühe ja sama kannatanu kolm peksmise episoodi, mis moodustab järjepidavuse. J süüd kinnitatakse järgmiste tõenditega: süüdistatava S. J ütlustega, kes ütles, et tekiytas A.S noahaavad 2004.a märtsis. F lõi ühe korra. Konflikti tõttu V lõi teda noaga ettevaatamatuse tõttu. I vastu kasutas tõesti vägivalda. 04.04.2005.a lõi I ja Š (tl 20-22,108-110,152-154,177-180); kannatanu A.S ütlustega, et kehavigastused tekitati talle L.Z korteris, kus tal oli tüli S.J (tl 38-40); kannatanu V.F ütlustega, et pärast seda, kui ta tegi S.J märkuse varjupaigas elamise korra rikkumise kohta, hakkas too ebatsensuurselt sõimama ja lõi teda rusikaga vastu rindkeret (tl 48-49,72-74); kannatanu A.V ütlustega, et tülitsemise ajal toas nr 166 lõi S.J teda köögimnoaga (tl 115117); kannatanu J.I ütlustega, et 04.04.2005.a S.J haaras tal juustest, tõukas põrandale pikali, kägistas ja lõi peaga vastu seina (tl 141-143); tunnistaja L.Z ütlustega (tl 27-29); tunnistaja N.G ütlustega, kes kinnitas S.F ütlusi (tl 52-54,77-79); tunnistaja K.D ütlustega, kes sai S.J sõnadest teada, et J haavas noaga V (tl 93-94); tunnistaja O.R ütlustega, kes teadis V sõnadest, et J tekitas V noahaava (tl 97-99); tunnistaja J.S ütlustega, kes teadis V sõnadest, et J tekitas V noahaava (tl 102-104); tunnistaja N.I ütlustega (tl 168-170); O.S kohtuarstliku ekspertiisiga (tl 15-17); A.V kohtuarstliku ekspertiisiga (tl 121-122); sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 84-86,88-92); kannatanu J.I ja süüdistatava S.J vastastamise protokolliga (tl 161-164). 5 Kohtuliku arutamise käigus kohus jõudis arvamusele, et süüdistatav J välendas lühimenetluse kohaldamiseks oma tõelist tahet. Tsiviilhagi asjas esitatud ei ole. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse süü astet, tahtluse liiki, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse J isikut, nimelt et J on varem 3 korda karistatud, on vastutusele võetud väärtegude eest. J on varem 3 korda kohtulikult karistatud, need ei ole Karistusregistrist kustutatud, ta on kodakondsuseta, ei tööta, ei oma alalist elukohta, toime on pannud seeria kuritegusid, millest üks on 1.astme kuritegu. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3 järgi. Kohtunik Galina Jasnjuk Tõlge õige Aili Hirt tõlk /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.