Obsah (4)
§ 139§ 140§ 2101§ 2102KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9.märtsil 2006.a, Narva Kriminaalasja number 1-05-719 (05233000364) Kohtu koosseis Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi
§ 139
lg 2 pde 1,3 järgi 1 aasta vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 15.12.1997.
§ 140
lg 2 pde 2,3 järgi vabadusekaotusega; - 07.02.2000.
§ 139
lg 2 pde 1,2,3 järgi 1 aasta 8 kuulise vabadusekaotusega; - 15.09.2000.
§ 140
lg 2 pde 1,2,3 järgi 1 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega; - 17.10.2002.
§ 140lg 2 pde 1,2,3 järgi 2 aastase vabadusekaotusega, trahviga 1500 krooni; - 03.05.2004.a Tartu Maakohtu poolt Kar
S § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi 11 kuulise vangistusega, vabanes Tartu vanglast 03.12.2004.a AK elukoht xxx, isikukood xxx, xxx, põhiharidus, emakeel-xxx, L S xxx, varem kohtulikult karistatud: - 18.03.1998.
§ 2101
lg 1 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; - 26.02.1999.
§ 2102
lg 2 pde 1,2,4 järgi 2 aastase vabadusekaotusega; - 15.09.2000.
§ 139
lg 2 pde 1,2 järgi 2 aasta 1 kuulise vangistusega; - 15.03.2003.
§ 139
lg 2 pde 1,2,3, § 197 lg 2 p-de 1,2 järgi 2 aasta 6 kuulise 2 vabadusekaotusega, 26.05.2004.a Kaitsjad vabanes Murru vanglast Jekaterina Jevšina, Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON Tunnistada A S süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada 1 aasta 9-kuulise vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel vähendada Sile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista 1 aasta 2 kuud vangistust. Si karistusaja hulka arvestada tema vahi all pidamine alates 26.05.2005.a kuni 08.03.2006.a ja alates 03.03.2005.a kuni 17.03.2005.a, s.o 9 kuud 26 päeva ja lõplikuks kandmiseks mõista 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust. Si karistusaega arvestada alates 09.03.2006.a. Si tõkend-vahi all pidamine-jätta muutmata. Tunnistada A K süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada 6-kuulise vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel vähendada Kile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista 4 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 2 ja mõistetud karistust vangistusena Ki suhtes ei pöörata täitmisele, kui ta kahe aasta 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 järgi talle pandud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha muutmiseks. K tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute tsiviilhagid V M summas 80 krooni, N K summas 32700 krooni, N G summas 2300 krooni, K K summas 11520 krooni, D R summas 1500 krooni, A L summas 1500 krooni ja Ž K summas 1387 krooni rahuldada täies ulatsues ja mõista A Silt välja: - KÜ YYY (KÜ esimees V M, sünd. xxx.a, eluneva xxxx) kasuks materiaalne kahju summas 80 (kaheksakümmend) krooni; - kannatanu N K (sünd. xxx.a, eluneva xxx) kasuks materiaalne kahju summas 32700 (kolmkümmend kaks tuhat seitsesada) krooni; - kannatanu D R (sünd. xxx eluneva xxx) kasuks materiaalne kahju summas 1500 (tuhat viissada) krooni; - kannatanu A l (sünd. xxx.a, eluneva xxx) kasuks materiaalne kahju summas 1500 (tuhat viissada) krooni; 3 - kannatanu Ž K (sünd. xxx.a, eluneva xxx) kasuks materiaalne kahju summas 1387 (tuhat kolmsada kaheksakümemnd seitse) krooni. Mõista A Kilt kannatanu N G (sünd. xxx.a, eluneva xxx) kasuks välja materiaalne kahju summas 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni. Mõista solidaarselt Silt ja Kilt kannatanu K K (sünd. xxx.a, eluneva xxx) kasuks välja materiaalne kahju summas 11520 (üksteist tuhat viissada kakskümemnd) krooni. Mõista A Silt riigituludesse kohtukulud: 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni 60 senti kaitsja Jekaterina Jevšina poolt õigusabi osutamise eest eeluurimisel, 2336 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni 40 senti kaitsja Mihhail Korlenko poolt õigusabi osutamise eest eeluurimisel, 374 (kolmsada seitsekümmend neli) krooni 40 senti kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, 1855 (tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni 55 senti kaitsja Jekaterina Jevšina poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil ja sundraha summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista A Kilt riigituludesse kohtukulud: 637 (kuussada kolmkümmend seitse) krooni 20 senti kaitsja Tatjana Massalina poolt õigusabi osutamise eest eeluurimisel, 374 (kolmsada seitsekümmend neli) krooni 40 senti kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, 1855 (tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni 55 senti kaitsja Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil ja sundraha summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista solidaarselt Kilt ja Silt riigituludesse kohtukulud kohtuekspertiiside tegemise eest summas 15640 (viisteist tuhat kuussada nelikümmend) krooni. Asitõendid-nuga, karp ja valgusti abažuur-hävitada. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Ringkonnakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas: 4 A Sit süüdistatakse selles, et isikuna, kes on 03.05.2004.a süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, mille tähtajad ei ole Karistusregistriseaduse § 25 järgi aegunud, uuesti 10.02.2005.a kella 22.00 paiku, olles xxx majas korteris x, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas V P kuuluva Hansapanga pangakaardi. Hiljem kasutas 10.02.2005.a kella 22.34st kuni 11.02.2005.a kella 19.05ni seda varastatud kaarti ja võttis P arvelt maha 2950 krooni, tekitas V.P materiaalse kahju. A S, olles 14.02.2005.a kella 21.35 paiku xxx maja esimeses trepikojas, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil maha kaks elektrilülitit kumbki hinnaga 20 krooni summas 40 krooni, tekitas sellega KÜ-le YYY materiaalse kahju. A S 27.02.2005.a päeval (täpne aeg on tuvastamata), võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades tal olnud xxx, mis kuulub V P, võtmeid, tungis majja ja varastas elektrisae maksumusega 2109 krooni, tekitas P materiaalse kahju. A S 27.02.2005.a päeval (täpne aeg on tuvastamata), võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades tal olnud xxx maja korteri x võtmeid, tungis sisse ja varastas lõikemasina maksumusega 1600 krooni, mis kuulub V P, tekitas P materiaalse kahju. A S 31.03.2005.a kella 9.50 ja 15.30 vahel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avanud muukrauaga xxx asuva korteri nr x, kus elab N K, tungis sisse ja varastas arvuti Pentium 3 maksumusega 18000 krooni, 12 DVD-disketti 62.50 krooni tükk summas 750 krooni, muusikakeskuse Sony maksumusega 5600 krooni, videomagnetofoni Sony maksumusega 750 krooni, meeste tossud maksumusega 3000 krooni, mänguseadise Sony Playstation maksumusega 1500 krooni, teksapüksid maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni Nokia 5100 maksumusega 1200 krooni, materiaalse väärtuseta mobiiltelefoni Motorola T180, teksapüksid ja teki, raha summas 4300 krooni, kokku varastas vara 32700 krooni eest, tekitas K materiaalse kahju. A S ja A K, isikuna, kes on varem toime pannud vargused, 24.04.2005.a kella 8.30 ja 18.00 vahel, avanud muukrauaga xxx majas korteri nr 39 välisukse luku, kus elab K K, tungisid sisse ja varastasid TV LG maksumusega 2000 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3310 maksumusega 300 krooni ja materiaalse väärtuseta teki, kokku summas 2300 krooni, tekitasid K materiaalse kahju. A S, 08.05.2005.a kella 14 paiku, olles xxx maja kolmandas trepikojas olevas arvutimängude toas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja kasutades ära vajaliku järelevalve puudumist kohalolijate poolt, varastas laualt mobiiltelefoni Nokia 3100 maksumusega 1500 krooni, mis kuulub D R, ja mobiiltelefoni Siemens C62 maksumusega 1500 krooni, mis kuulub A A, millega tekitas D.R ja A L, A.A isale, materiaalse kahju. A S 15.05.2005.a kella 21 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles xxx korteris nr 80, kus elab O K, ja kasutades ära kohalolijate poolt vajaliku tähelepanu puudumist, varastas mobiiltelefoni Nokia 2100 maksumusega 1387 krooni, mis kuulub Ž K, tekitas materiaalse kahju. A S pani oma tahtlike tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem toime panndu vargsue, isikute grupis, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo. 5 A Kit süüdistatakse selles, et olles 15.03.2003.a karistatud KrK § 139 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, mille tähtajad ei ole Karistusregistriseaduse § 25 järgi aegunud, uuesti 17.04.2005.a kella 13.00 ja 19.00 vahel võõra vallasasjaebaseadusliku omastamise eesmärgil, avanud muurauaga xxx majas korteri x välisukse luku, kus elab N G, tungis sisse ja varastas Hansapanga kaardi maksumusega 30 krooni, kalender-märkmiku maksumusega 100 krooni, materiaalse väärtuseta sulepea ja võtmekimbu, pudeli konjakit Larsen mahuga 350 ml maksumusega 220 krooni, pudeli konjakit mahuga 700 ml maksumusega 200 krooni, liitrilise pudeli viina maksumusega 60 krooni, 2 pakki sigarette Davidoff 20 krooni pakk kokku 40 krooni, juuksuri komplekti maksumusega 50 krooni, kokku varastas vara sumams 700 krooni, tekitas G materiaalse kahju. A K isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 24.04.2005.a kella 8.30 ja 18.00 vahel grupis A Siga, avanud muukrauaga xxx majas korteri nr x välisukse luku, kus elab K K, tungisid sisse ja varastasid TV LG maksumusega 2000 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3310 maksumusega 300 krooni ja materiaalse väärtuseta teki, kokku summas 2300 krooni, tekitasid K materiaalse kahju. A K pani oma tahtlike tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem toime panndu vargsue, isikute grupis, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil S ja K tunnistasid oma süüd täielikult ja kahetsesid tehtut. Kannatanu P avaldas kohtuistungil, et loobub hagist. Süüdistatavate süüd kinnitatakse järgmiste tõenditega: - kannatanu V.M ülekuulamise protokolliga, kes ütles, et on KÜ YYY esimees ja 12.02.2005.a kella 16.00 ja 23.30 vahel oli maja kolmest trepikojast varastatud 12 elektrilülitit, politseisse teatama ei hakatud ja 14.02.2005.a paigaldati uued lülitid. Samal päeval 14.02.2005.a pidas maja elanik A S kinni kaks noormeest, kes võtsid esimeses trepikojas lüliteid maha (1.kd, tl 6-9); - tunnistaja A.S ülekuulamise protokolliga, et 14.02.2005.a pidas esimeses trepikojas kinni kaks noormeest, avastas neil kolm lülitit, kaks millest noormehed paigaldasid tteise ja kolmandasse repikotta tagasi enne politsei tulekut, kolmanda juba pärast politsei tulekut (1.kd, tl 10-13); - kahtlustatava A.Si ülekuulamise protokolliga (1.kd, tl 14-18,46-50,68-72,117-121,175184; 2.kd, tl 34-38,78-83); - kahtlustatava A.V ülekuulamise protokolliga, kes ütles, et süüd süükspandavas teod ei tunnista, sisenes trepikotta end soojendama, ei pannud tähele, millega S selles trepikojas tegeles (1.kd, tl 19-24); - 15.02.2005.a asitõendite vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 25-27); - kannatanu V.P ülekuulamise protokolliga, kes kinnitas raha summas 3100 krooni varguse fakti Si poolt 2005.a veebruari alguses pangakaardilt, 2005.a märtsis elektrisae maksumusega 2109 krooni ja lõikemasina maksumusega 1600 krooni vargust. Materiaalne kahju 3100krooni (1.kd, tl 36-40,95-99,201-204); 6 - A.S ütluste kontrollimisega kohapeal (1.kd, tl 53-65); - tunnistaja A.M ülekuulamise protokolliga, et 2005.a veebruari alguses ostis noormehelt 425 krooni eest elektrisae, mille noormees võttis Soldino jaama juurest majast. Kahtlusi, et noormees on sae omanik, ei tekkinud (1.kd, tl 73-77); - foto äratundmiseks esitamise protokoll (1.kd, tl 78-87); - 10.03.2005.a asitõendi vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 88-92); - väljavõttega V.P arvest (1.kd, tl 105-108); - 30.03.2005.a asitõendi vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 112-116); - 24.04.2005.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 127-135); - kannatanu K.K ülekuulamise protokolliga, et 24.04.2005.a kella 08.30 ja 18.00 vahel oli tema korterist xxx varastatud teler LG maksumusega 2000 krooni, mobiiltelefon Nokia 3310 maksumsuega 300 krooni ja väärtust mitteomav roheline tekk. Materiaalne kahju oli 300 krooni, teler tagastati (1.kd, tl 136-140,219-222); - tunnistaja M.N ülekuulamise protokolliga, et 24.04.2005.a kella 12 paiku nägi kahte noormeest, kes kandsid nende trepikojast välja telerit. Noormehed viisid teleri ära taksoga (1.kd, tl 142-146); - tunnistaja A.K ülekuulamise protokolliga, et 24.04.2005.a päeval nägi, kuidas meesterahvas kandis nende trapikojast välja teleri ja laadis taksosse, mehe käitumine tundus imelik ja ta kirjutas üles auto numbri xxx (1.kd,tl 147-151); - tunnistaja A.N ülekuulamise protokolliga, et 24.04.2005.a kella 14 paiku sõidutas xxx maja juurest kahte noormeest, kus üks hüüdnimmega ”X” tõi trepikojast välja halli korpusega teleri rohelises tekis, laadis autosse, viis nad xxx maja juurde (1.kd, tl 152157); - foto äratundmiseks esitamise protokolliga, vastavalt millele N tundis ära nooruki hüüdnimega ”XXX”, kes väljus xxx maja trepikojast teleriga LG (1.kd, tl 158-162); - tunnistaja R.B ülekuulamise protokolliga, et 24.04.2005.a kella 15 paiku koju tulles avastas, et mees ostis 700 krooni eest halli korpusega teleri LG (1.kd, tl 163-167); - 26.04.2005.a asitõendi vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 185-190); - tunnistaja A.B ülekuulamise protokolliga, et 24.04.2005.a ostis tuttava K L käest 700 krooni eest halli korpusega teleri LG. Teler oli puldiga, ilma dokumetideta, pakitud rohelisse tekki, dokumendid lubati tuua hiljem. L kinnitas, et teler ei ole varastatud (1.kd, tl 191-195); - 28.04.2005.a asitõendi vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 205-209); - tunnistaja K.L ülekuulamise protokolliga, et 24.04.2004.a helistas talle mobiiltelefonile K ja pakkus müüa telerit. L müüs teleri oma tuttavale B 700 krooni eest teadamata, et see on varastatud, teleri dokumendid lubati üle anda hiljem (1.kd, tl 214-218); 7 - 05.05.2005.a asitõendi vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 223-228); - kahtlustatava A.K ülekuulamise protokolliga, (1.kd, tl 229-233, 238-242; 2.kd, tl 150154); - A.K ütluste kontrollimisega kohapeal (1.kd, tl 243-248); - 08.05.2005.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (2.kd, tl 6-10); - kannatanu D.R ülekuulamise protokolliga,, et 08.05.2005.a kella 14 paiku varastati arvutitoest, mis asub xxx maja kolmanda trepikoja sokkelruumis, R kuuluv mobiiltelefon Nokia 3100 maksumsuega 1500 krooni (2.kd, tl 11-14); - foto äratundmiseks esitamise protokolliga, vastavalt millele R tundis S ära kui noore mehe, kes on sarnane isikule, kes varguse päeval käis arvutitoas (2.kd, tl 16-20); - tunnistaja K.H ülekuulamise protokolliga, et 08.05.2005.a tulid tema juurde kella 10 paiku kaks noormeest, üks nendest trepikoja naaber, S, palus raha. Hiljem sai õues mängivatelt lastelt teada, et kellelgi neist kadus mobiiltelefon. Telefoni varastanud isikute riietuse kirjeldus langes kokku riietege, mis olid seljas S ja tema tuttaval (2.kd, tl 21-25); - kannatanu A.L ülekuulamise protokolliga, et 08.05.2005.a oli tema pojalt A A xxx asuvast arvutikeskusest varastatud mobiiltelefon Siemens, poja A A sõnadest teab, et ta jälitas koos salongi omanikuga telefoni varastanud noormeest, aga järgmisel päeval tundis oma telefoni ära naisterahva vanusega 25-30 aastat käes, kaupluse müüja sõnul see naine elab xxx (2.kd,tl 48-53); - kannatanu N.G ülekuulamise protokolliga, kes ütles, et 17.04.2005.a kella 19 paiku koju tulles avastas, et korteri uks on avatud, korterist olid kadunud tema asjad, materiaalne kahju 700 krooni (2.kd, tl 61-65); - kannatanu Ž.K ülekuulamise protokolliga, kes ütles et 15.05.2005.a kella 21 paiku oli koos sõbrannaga T Z tema tuttava O juures xxx, ja seal varastas tundmatu noormees nimega A (hüüdnimi XXX) temale kuuluva mobiiltelefoni Nokia
- 16.05.2005.a oli O korterisse ja seal olnud X tunnistas, et tema varastas telefoni, lubas tagastada, kuid nii ei tagastanudki. Materiaalne kahju 1387 krooni (2.kd, tl 72-76); - 31.03.2005.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (2.kd, tl 89-97); - kannatanu N.K ülekuulamise protokolliga, kes ütles, et 31.03.2005.a oli tema korterist varastatud arvuti koos protsessoriga ja kõlaritega maksumsuega 18000 krooni, DVDdisketid mängudega 10 tükki, kaks muusikadisketti maksumsuega 750 krooni, muusikakeskus maksumusega 5600 krooni, videomagnetofon maksumusega 750 krooni, meeste tossud maksumusega 3000 krooni, meeste teksapüksid maksumusega 300 krooni, telefon Nokia 5100 maksumusega 1200 krooni, materiaalse väärtuseta mobiiltelefon Motorola, baikatekk ja raha summas 4300 krooni. Kahjusumma 31200 krooni (2.kd, tl 98-102,141-144); - tunnistaja J.K ülekuulamise protokolliga, kes ütles, et 31.05.2005.a oli korterist xxx, kus elab koos abikaasaga ja lastega, varastatud arvuti protsessoriga ja kõlaritega, 10 DVD-disketti mängudega, kaks muusikadisketti, muusikakeskus, videomagnetofon, 8 meeste tossud, teksapüksid, telefon Nokia 5100, Motorola, baikatekk ja raha (2.kd, tl 103-107); - ekspertiisiaktiga nr SS-0472-05/3445 (2.kd, tl 113-114); - ekspertiisisaktiga nr GE-1407-05/3446 (tl 118-119); - A.S ütluste kontrollimisega kohapeal (2.kd, tl 121-133); - tunnistaja T.Z ülekuulamise protokolliga, et koos sõbranna Ž K käis 15.05.2005.a tuttava O K juures xxx, kus peale K olid tema elukaaslane S (X), A (X), M (X). A lahkus kõige varem, hiljem K avastas oma mobiiltelefoni kadumise (2.kd, tl 136-140); - tunnistaja O.K ülekuulamise protokolliga, et 15.05.2005.a tulid tema juurde T Z ja tema sõbranna Ž, hiljem tuli M T ja A S. Kui tema ja S tulid kauplusest, S ütles, et tahab varastada Ž telefoni, hiljem avastasid, et Ž telefon on kadunud (2.kd, tl 145-149); - tunnistaja A.V ülekuulamise protokolliga, et 2005.a veebruari lõpul sõitis koos S taksoga Soldinosse, kus S tõi võõrasisa majast välja elektrisae ja veel midagi, tahtis anda saagi pandimajja, hiljem müüs selle taksojuhile. 08.05.2005.a tema, K ja S jõid xxx maja taga õlut. S läks mõneks ajaks arvutisalongi, sealt tagasi tulles lahkus koju. 15.05.2005.a tulid tema elukaaslase O juurde tuli tuttav Ž sõbrannaga ja S, jõid, S lahkus ja koos temaga kadus Ž mobiiltelefon. Järgmisel päeval S ütles, et tema varastas telefoni ja müüs selle kasiinos (2.kd, tl 157-162); - tunnistaja A.A ülekuulamise protokolliga, et 09.05.2005.a oli xxx asuvas arvutisalongis, kus laualt varastati tema mobiiltelefon Siemenes C
- Mõne päeva päärast kaupluses xxx, nägi tundmatu naise käes mobiiltelefoni, mis oli väga sarnane sellele, mis temalt salongis varastati (2.kd, tl 163-169). Kohtulikul arutamisel jõudis kohus arvamusele, et süüdistatavd S ja K väljendasid lühimenetluse kohaldamsieks vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et S ja Ki süü on tõendatud täies ulatuses ja nende teod on KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi kvalifitseeritud õigesti. Kannatanute tsiviilhagid kuuluvad kui tõendatud rahuldamisele. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse iga süüdistatava süüd, kergendavaid ja rasekndavaid asjaolsuid, kohtualuste isikuid. S on varem kohtulikult karistatud 6 korda, on võetud väärteovastutusele, arvel psühhiaatri juures diagnoosiga ”xxx”. K on varem kohtulikult karistatud 6 korda, on võetud väärteovastutusele, arvel psühhiaatri juures diagnoosiga ”xxx”. A.S ja A.K karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. A.S ja A.K karistust kergendavaks asjaoluksõ on KarS § 57 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. 9 Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid (K 2 varguse episoodi), samuti Ki isikut (töötab pikka aega, kahetses tehtut), kohus jõuab arvamusele mitteotstarbekusest kanda Ki poolt määratud karistust vangistusena reaalselt ja märäab talle karistuse tingimuslikult. S kohus määrab reaalse karistuse, kuna ta on 6 korda karistatud ja pani antud asjas toime 8 episoodi vargusi. Kohus teeb otsuse eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3 järgi. Galina Jasnjuk Kohtunik