lg 2 p 2 järgi mõisteti vangistus 4 aastat ja 8 kuud.
11.06 – 12.06.2015 (2 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pööratud täitmisele, kui Sergei Yanko ei pane 4 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
kuni 21.10.2020.a. - kehtivaid väärteokaristusi 1; tõkend – vahistamine alates 19.06.2019.a. süüdistuses
MS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2; § 311; § 313; § 315,
lg 2, § 68 lg 1, § 50 lg 1 p 1, LS § 127 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Sergei Yanko
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 22.12.2015.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Sergei Yanko eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 19.06.2019.a.
LS § 127 alusel on Sergei Yanko kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Sergei Yankolt 810 eurot sundraha joobe tuvastamise kulu 270 eurot ja kaitsjatasu summas 522 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1602 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 133,50 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergei Yankole e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Süüdistus Sergei Yanko juhtis tahtlikult 26.07.2018 kella 20:08 ajal Harju maakonnas Tallinnas Kopli 87D (Sirbi trammipeatuse) juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove – metadoon, karnfentanüül, kokaiin, nordasepaam, klonasepaami metaboliit) ja põhjustas liiklusõnnetuse ning samuti juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 23.05.2019 kella 17:25 Harju maakonnas Tallinnas Sõle 23A juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove – amfetamiin, alfa-pürrolidinovalerofenoon (@-PVP), 4metüülkatinoon (4MEC), metadoon, alprosolaam), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Sergey Yanko pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, st
Poolte seisukohad Kohtuistungil süüdistatav Sergei Yanko seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt. Tunnistab oma süüd ainult esimeses episoodis. Sergei Yanko nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja Merike Allikmäe leidis, et kohtule kogutud tõendid ei ole kõik kohtu kõlbulikud. Toetab oma kaitsealuse seisukohta. Kaitsealune on lühimenetluse nõusoleku andnud seega ei näe takistusi asi lahendada lühimenetluse korras. I episoodi tema kaitsealune kahju ei ole tekitanud. Kuivõrd hagi ei ole esitatud siis kahju ei ole tekkinud, siis ei saa rääkida liiklusõnnetusest. Fotod, mis kogutud ei ole kohtukõlbulikud. Igasugused parandused tuleb õiendada, mida tehtud ei ole. II episoodis süüd kaitsealune ei tunnista. Tema kaitsealune kasutab asendusravina metadooni. Kui oleks kasutanud narkootilisi aineid, siis lepingud lõpetatakse ja isik ei saa enam metadooniravi. Kaitsja leiab, et Sergei Yanko tuleb süüdi tunnistada I episoodis ning
lg 1 järgi ja mõista rahaline karistus, mis täita 1 aasta jooksul ja viia see täide iseseivalt. Juhtimisõigus võtta ära 4 kuuks ning menetluskulud ajatada. Prokurör jääb süüdistuse juurde. Ekspertide arvamuse kohaselt süüdistataval esines joobeeisund, selleks, et see tekiks pidi süüdistatav narkootilisi aineid tarvitama ja olema teadlik, et tal võib esineda joove kui alustas sõitmist. Prokurör leiab, et mõlemad teod on Sergei Yanko tahtlikult toime pannud. Antud säte näeb karistusena ette ainult vangistuse, seega mingi rahaline karistus ei tule kõne alla. Sergei Yanko antud momendil ei tööta, tal on tööandja poolt nõusolek, et teda võidakse tööle võtta aga tegelik lepinguline töösuhe lõppes aasta tagasi. Prokurör leiab, et oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses võib lugeda kergendavaks asjaoluks. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud. Prokurör leiab, et karistus võib olla sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör kohtul süüdistatav Sergei Yanko süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra, s.o. 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 19.06.2019.a. Prokurör leiab, et alternatiive karistuse osas ei ole, kuivõrd isik pani teo toime katseajal. Võimalus kas oleks asendada ÜKT-ga või elektroonilise valvega aga Sergei Yanko ei ole isikuks, kelle suhtes oleks kohane neid kasutada. Prokurör leiab, et isikule tuleb mõista ka lisakaristus juhtmisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Välja mõista menetluskulud ja sundraha ja anda võimalik pikk tähtaeg. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: I episood Sergei Yanko kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles Sergei Yanko tunnistab oma süüd ja selgitas, et 26.07.2018 kella 20:08 ajal Tallinnas Kopli 87D Sirbi trammipeatuse juures istus sõiduki xxx reg.nr xxx rooli ja sõitis Xxx 13 maja juurde, olles narkojoobes. Sirbi trammipeatuse juures sõitis tema abikaasa vastu äärekivi ja parem esiratta rehv läks 3 puruks. Kuna kohapeal rehvi polnud võimalik vahetada otsustas ettevaatlikult koju sõita. Oli joobeseisundis, kuid sõitis ettevaatlikult ja parkis sõiduki oma maja juurde. Rehvi vahetades tuli kohapeale politsei. Peale juhtunust kuni politsei saabumiseni ei tarvitanud ta midagi. Teda toimetati Wismari haiglasse. Metadooni tarvitas ta 26.07.2018 kell 09:00 arsti ettekirjutusel. Karfentanüüli suitsetas 4 päeva enne juhtimis ja kokaiini 3 päeva enne. Nordasepaami ja klonasepaami tarvitamise tunnused võisid tekkida antidepressantidest. /tl 30 – 32/; Sergei Yanko menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, milles Sergei Yanko tunnistas, et 26.07.2018.a. kell 20:08 sõitis ta sõidukiga xxx reg.nr xxx ning ei saanud juhtimisega hakkama ja lendas piiridesse. Tundis rooli taga ennast kainena. Pärast avariid lahkus, kuna ei näinud bordüüril vigastust. Peale avariid alkoholi ega narkootikume ei tarvitanud. 24.07 hommikul enne tööd jõi metadooni, mille arst talle on välja andnud. Omab kehtivat juhiluba ning arst on lubanud ravimiga rooli taga olla. /tl. 26 – 27, 28,29/; joobeseisundi tuvastamise saatekirja, EKEi uuringuakti, terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja hinnangut joobeseisundi esinemise kohta, millest nähtub, et Sergei Yankol võeti 26.07.2018.a. uriiniproov ning tuvastati narkojoove (metadoon, karfentanüül, kokaiin, nordasepaam, klonasepaam). Joobe tuvastamise maksumus 87 eurot. /tl. 3,4,5/; indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga /tl. 14 – 16/; tunnistaja V L ülekuulamise protokolli 26.07.2018.a., milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 26.07.2018.a. olles patrullis said väljakutse kell 20:10 Kopli tn 87d, kus musta värvi xxx sõitis puruks aia ja seisab trammipeatuses. Kohale jõudes antud kohal sõidukit ei olnud. Sõiduk oli pargitud Xxx tänava ja Klaasi tänava risti. Sõiduki juures oli 3 isikut (Sergei Yanko, D T ja E Y). Sergei vahetas mootorsõiduki xxx reg.nr xxx kõrvalistuja poolset esirehvi. Sõiduki velg oli vigastatud. Sergei ütles, et tema oli olnud sõiduki roolis. Sergei käitus imelikult, nimelt higistas, ekslev pilk, väiksed pupillid ja rahutu. Sergei selgitas, et oli tarvitanud metadooni eelmine päev aga ained tarvitanud ei olnud. Sergei viidi joobe tuvastamiseks Wismari haiglasse. /tl. 7 – 8/; tunnistaja A V ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 26.07.2018.a. kell 20:00 ajal oli kodus xxx, kui kuulis plahvatuse helinat. Nägi, et Sirbi trammipeatuse juures Kopli tänaval jäi seisma tume xxx, mille juhiuks oli avatud ja selle juures seisis naisterahvas. Mingi hetk sõiduki kõrvalistuja uksest ja juhi taga olevast uksest väljusid kaks meesterahvast. Ta helistas
lg 2 p 2 alusel vangistusega 4 aastat ja 8 kuud.
11.06 – 12.06.2015 (2 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pööratud täitmisele, kui Sergei Yanko ei 5 pane 4 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
kuni 21.10.2020.a. /tl. 76 – 79/; karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Sergei Yanko omab ühte kehtivat kriminaalkaristust ja väärteokaristust. /tl. 80/; lühimenetluse taotlus, Sergei Yanko ja tema kaitsja Merike Allikmäe on allkirjastanud 22.07.2019.a. taotluse asja lahendamist lühimenetluse korras. /tl. 99/; garantiikiri 28.06.2019, mille kohaselt Sergei Yanko töötas xxx eelmisel aastal. Kokkuleppeliselt tööandja oli nõus 2019 aasta suvel Sergei Yanko tööle võtma. /tl. 96/; tõend 20.06.2019.a., mille kohaselt Sergei Yanko osaleb metadoonasendusravil OÜ xxx metadoonikeskuses alates 17.12.2015, kuni käesoleva hetkeni. Sergei Yankole on tehtud uriini testid narkootilistele ja psühhotroopsetele ainetele viimati 08.04.2019, 29.04.2019 ja 16.05.2019 ning tulemus oli puhas. Uriini test tehakse fentanüüli, karfentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini, kokaiini, opiaadid ja benzodiazepiinide kohta. /tl. 97,98/; kohtueelne ettekanne, mille kohaselt teeb kriminaalhooldaja ettepaneku Sergei Yankole mõista karistuseks vangistuse, mis täielikult tingimisi vabastada ja allutada
/tl. 93 – 95/; Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 2 episoodid (26.07.2018 ja 23.05.2019)
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis, kui see on toimepandud korduvalt. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 41 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti Sergey Yankolt 26.07.2018.a uriiniproov ning tuvastati narkojoove metadoonist, karfentanüülist, kokaiinist, nordasepaamist, klonasepaamist. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist ja eksperdi hinnangust nähtub, et Sergey Yankol on joobele viitavate tunnustena fikseeritud koordinatsioonihäired, puupillide suurus ja reaktsioon valgusele kitsenenud, uimane, millest tulenevalt esines Sergey Yankol narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove; Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti Sergey Yankolt 23.05.2019.a uriiniproov ja tuvastati narkojoove amfetamiinist, alfa–pürrolidinovalerofenoonist, 4–metüülkatioonist, metadoonist ja alprosolaamist. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist ja eksperdi hinnangust nähtub, et Sergey Yankol on joobele viitavate tunnustena fikseeritud koordinatsioonihäired, süstejäljed, värin sõrmedes, millest tulenevalt esines Sergey Yankol narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove 6 Seega leiab kohus, et narkojoove on Sergei Yankol tuvastatud kooskõlas KorS § 42 lg 1. Sergei Yanko on ise kohtueelses menetluses, kui ka osaliselt kohtus talle inkrimineeritud kuritegudes oma süüd tunnistanud ja toimiku materjalidest ja tema ütlustest ilmneb, et isikul on probleeme narkootikumidega. Sergei Yanko mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis kinnitavad ka tunnistajate V L, A V, T H kohtueelses menetluses antud ütlused. Sergei Yankole inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Sergei Yanko käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Sergei Yanko, et juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatav narkootilist ainet tarvitades pidi olema teadlik, et tal võib esineda joove, kui alustas sõitmist. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Sergei Yanko pani kuriteo toime kavatsetusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Sergei Yanko poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine s.o mootorsõiduki joobes juhtimise korduvalt. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Sergei Yanko tuleb süüdi mõista
Karistuse mõistmine Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Joobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, tegevuseks, milleks tal õigus puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on tarvitanud nii alkoholi kui narkootikume, asub ikkagi sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest korduvalt näeb seadusandja karistusena ette karistuse kuni 4 aastat vangistuse. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Karistuse mõistmisel Sergei Yankole peab arvestama kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada 7 süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtub, et süüdistatav omab ühte kehtivat kriminaalkaristust, mille korral on mõistetud vangistus, millest süüdistatav on tingimisi vabastatud ja käesolevad episoodid on toime pandud katseajal. Sellest nähtub, et eelnev karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab kuritegude toimepanemist. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja tunnistanud oma süüd, kuigi kohtuistungil tunnistab oma süüd osaliselt, siis kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluna arvestada kahetsust ja süü tunnistamist. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendavaid asjaolu esinesmist leiab kohus, et süüdistatavale saaks karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Võttes arvesse kõike eeltoodud, leiab kohus, et Sergei Yanko tuleb süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel karistust 1/3 võrra vähenda ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 4 vangistust. Süüdistatavat on Harju Maakohtu 22.12.2015.a. otsusega karistatud vangistusega, mille ärakandamata osa on 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal. Seega
lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendataks uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2,4, ja 5 sätestatut. Kuna käesolevad kuriteod on toime pandud katseajal, siis kohtuotsuste kogumis tuleb vangistused liita täies ulatuses, seega mõista Sergei Yankole liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 19.06.2019.a. Kui
lg 4 ja
lg 5 sätted võimaldavad liitkaristuse mõistmisel süüdlase uuesti vabastamist karistuse kandmiselt ja elektroonilisele valvele allutamist, samuti mõistetava liitkaristuse asendamist
sätestatud korras üldkasuliku tööga, siis
lg 8 sätted välistavad karistusena vangistuse mõistmisel liitkaristusest tingimisi vabastamise ja liitkaristuse üldkasuliku tööga asendamise. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus ja
Tunnistades Sergei Yanko
lg 2 järgi süüdi, näeb seadus ette ka liskaristuse kohaldamise.
lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõigue äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
alusel määratav liikluskaristus mootorsõiduki 8 juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3–1–1–86–09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutulustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikus piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Prokurör taotles Sergei Yankolt ära võtta B-kategooria juhtimisõigus 1 aastaks. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Kohus leiab, et Sergei Yankolt tuleb sõiduki juhtimiselt kõrvaldada 1 aastaks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemis eeest ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Materjalide kohaselt süüdistatav ei tööta. Süüdstatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et on põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetlukulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Joobesesiundi tuvastamised olid kuriteo avastamise seisukohalt vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o. isikul tuvastati joove. Sellest tuenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud kokku summas 270 eurot jätta süüdistatava kanda täies mahus. Kuivõrd tegemist on II astme kuriteoga, mõistab kohus Sergei Yankolt välja kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 810 eurot. Samuti tuleb 9 välja mõista Sergei Yankolt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kohtueelses menetluses summas 153,60 eurot ja kohtumenetluses summas 368,40 eurot, s.o. kokku 522,00 eurot. Kuivõrd prokurör ja kaitsja leidsid kohtuistungil, et menetluskulud tuleks ajatada, leiab kohus, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1602 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 133,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.