KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- veebruar 2020 1-07-10478 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Aivar Veskioja (isikukood 37305212748) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus Aivar Veskioja ja tema kaitsja Heiki Kuningas Prokuratuur, esindaja Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrus muutmata ja määruskaebused jätta rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid Aivar Veskiojale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 (sada viiskümmend üks eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 25,20 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aivar Veskiojalt Eesti Vabariigi kasuks välja 151,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 ASis SEB Pank, nr EE701700017001577198 AS-is Luminor Bank või nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Aivar Veskioja, 1-07-10478, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Aivar Veskioja kannab karistust Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli
- a otsuse alusel. Selle otsusega mõisteti A. Veskioja süüdi KrK § 101 p 8 alusel ja teda karistati 15-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks
- aprilli
- a otsuse järgi mõistetud karistusega – 20 aastat vangistust, mis A. Veskiojale oli määratud KrK §- de 141 lg 2 p-de 2, 3; 101 p-de 3, 8; 140 lg 2 p 3 ja 172 lg 2 järgi. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu
- juuni
- a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 6 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks alates
- jaanuarist 2008 jäi 13 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse lõpptähtaeg saabub
- oktoobril
- Vangla ja prokuratuur A. Veskioja tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega jäeti A. Veskioja tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täitmata on tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus pidas tunnustamisväärseks A. Veskioja käitumist kinnipidamisasutuses. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Erinevates programmides on ta aktiivselt kaasa töötanud, osalenud tööhõives ning kogunud raha vabanemisjärgse elu korraldamiseks.
- A. Veskioja ei saa vabanemise järgselt arvestada perekonna toe ega kindla töökohaga. Kuriteod pani A. Veskioja toime alkoholijoobes ja iseloomustusest nähtuvalt ei ole vangla kindel, et A. Veskioja suudaks vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Uue kuriteo pani A. Veskioja varasemalt toime kriminaalhooldusalusena.
- Kohus pidas rasketeks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüdimõistvas otsuses leidis ringkonnakohus mh, et teise inimese tapmine ei ole A. Veskioja jaoks midagi erakordset ning tegemist on äärmuslikku ja brutaalset vägivalda kasutava isikuga. Varasemad tapmised on toime pandud selge motiivi ja põhjenduseta. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ei ole võimalik leida motiive ennetähtaegse vabastamise kasuks. Arvestades tulevikus toimepandavate kuritegude raskust, on ka suhteliselt väike oht nende toimepanemiseks väga kaalukas. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega A. Veskioja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutades ta vajadusel ka elektroonilisele valvele. Aivar Veskioja määruskaebus
- Maakohtu lahendis ei sisalda ühtegi A. Veskioja istungil antud selgitust. Ta sai sõna 5 minutit ning kuna kohus määruse ette luges, siis oli see valmis juba enne istungit.
- Kohus jättis arvestamata, et pärast nii pika vangistuse ärakandmist ei saagi A. Veskiojal olla peret ning ta peab ise hakkama saama. Kriminaalhooldus oleks selleks parim abivahend. Kohtupraktikas on ennetähtaegselt vabastatud ka tapjaid 4 aastat enne karistuse lõppu. Kohus on seejuures arvestanud süüdlaste pingutusi vanglas. Mittevabastamise põhjuseks ei saa olla kuritegude raskus. Alkoholi puutuvalt märgib A. Veskioja, et puutub töö juures kokku piiritusega, ent ei ole seda kordagi kuritarvitanud. Abi on ka tugiisikust ning seda ehk suuremalgi määral kui oleks perekonnast. Töö leidmisega ei tohiks raskusi tekkida, kuna ainuüksi Kohtla-Järve töötukassas on 120 pakkumise ringis, sh vajatakse metallitöölisi ja puidutislereid, millist tööd A. Veskioja suurepäraselt oskab. A. Veskiojal puuduvad rahalised nõuded ja distsiplinaarkaristused, ta osaleb tööhõives ning on ITK läbinud ammu. Ta tunnistab oma vigu ning soovib lõpuks 46-aastasena normaalset elu alustada, luua pere ja käia tööl. Kriminaalhooldusega oleks võimalik maandada riske, mida vangla ei suuda. Sealhulgas oleks efektiivne panna elektrooniline valve, sotsiaalprogrammid, riske 2
(5)maandaks Järge kodu töötajad ja tugiisik. A. Veskioja leiab, et temast on vabaduses rohkem kasu kui vanglas. Maakohus on üldsõnaliselt leidnud, et A. Veskiojat ei saakski vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Seega tekib küsimus, kas ühiskond sellest võidab, kui A. Veskioja oma karistuse lõpuni kannab. A. Veskioja arvates on tema karistuse eesmärgid saavutatud ja ta on õppetunni saanud. Tema hoiakud ja suhtumine on muutunud, mis nähtub ka iseloomustusest. Kohtumäärusest ei nähtu ka argumente prokuratuuri seisukoha osas. Kaitsja määruskaebus
- Maakohus on A. Veskioja vabastamata jätmisel tuginenud vaid karistuse raskusele, s.o 4 inimese tapmisele. Sellele aga tugineda ei saa, kuna kuriteo raskusest johtuvalt on kohaldatud juba karistust. Selline lähenemine hälbib seadusandja tahtest.
- Maakohus on küll viidanud A. Veskioja käitumisele karistuse kandmise ajal, isiku elutingimustele ja vabastamisega kaasnevatele tagajärgedele, ent jätnud need asjaolud arvestamata. Kohtumääruses puuduvad ka põhjendused, millised konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud või isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed annavad aluse ohuprognoosiks ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Põhjusena tuuakse välja, et A. Veskioja ei suudaks vabaduses alkoholist loobuda, tegu on kriminaalhoolduse ajal toimepandud kuriteoga, mille tagajärjeks on 4 inimese surm. Määrusest puuduvad selged põhjendused, miks peaks A. Veskioja hakkama vabaduses taas alkoholi tarvitama pärast pikaajalise vangistuse ärakandmist. Liiatigi on läbitud sotsiaalprogrammide jooksul käsitletud ka alkoholiprobleeme. A. Veskioja osales programmides aktiivselt ning omandas teoreetilised teadmised. Ka asjaolu, et A. Veskiojal, kes puutub töö tõttu kokku piiritusega, ei ole sellega seoses probleeme tekkinud, on kohus arvestamata jätnud. Samuti ei nähtu määrusest, miks A. Veskioja ei peaks rakendama saadud teadmisi vabaduses.
- Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas ka tuvastatud asjaoludega. Nimelt on A. Veskioja vangistuses läbinud kolm sotsiaalprogrammi. Määrusest ei selgu, miks ei ole need A. Veskioja hoiakuid muutnud. Kohus ei ole arvestanud sellegagi, et A. Veskiojal on tugiisik ning miks see ei aita kaasa tema sotsialiseerumisele ja vanglas kujunenud hoiakutele, kuivõrd vangistuses on A. Veskioja käitunud positiivselt.
- Iseloomustuse kohaselt on A. Veskioja tegelenud vangistuses oma käitumise analüüsimisega ning mõtleb enne tegutsemist selle läbi. Ta väljendab üldtunnustatud väärtusi ja hoiakuid, on motiveeritud õiguskuulekalt elama ning väidetavalt minevikus tehtud vigadest aru saanud ja asunud end parandama. Maakohtu poolt ei ole need asjaolud tähelepanu väärinud.
- A. Veskioja on vangistuses viibinud peaaegu 16 aastat. Tal on kandmata veel 1,5 aastat. Kui selle aja jooksul on ohud jäänud maandamata, siis tekib õigustatud küsimus, kas karistuse eesmärki üldse on võimalik täita. Pooleteise aastaga ei muutu ilmselt midagi ning karistuse eesmärgid ei olegi saavutatavad, sest igal juhul oleks tegemist inimesega, kes paneb toime uue kuriteo. See aga seab kahtluse alla karistuse mõtte üldisemalt ning tekitab küsimuse, mis õigusega võib inimesse nii suhtuda ja ta juba ette kurjategijaks tembeldada.
- Kui süütegude tõenäosust suurendab alkoholi tarbimise risk, saab süüdlasele määrata kohustuseks sotsiaalprogrammide läbimise, mh panna isikule kohustuse enda kulul teha laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist või osalema alkoholi 3
(5)tarvitamise uuringus. Kui maakohus peab alkoholi vältimatuks ohuks, on kohaldatavad eeltoodud riigikohtu seisukohad.
- Kriminaalhooldusametniku seisukohta arvestades tuleks A. Veskioja allutada kriminaalhooldusele 12 kuuks. Kuna selles osas maakohtu määruses seisukohta ei võetud, on tegemist õigusvastase määrusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Praeguses asjas on maakohus jätnud A. Veskioja vabastamata, kuna kohtul puudus veendumus kuriteo asjaolusid arvestades, et süüdlane tulevikus raskeid kuritegusid toime ei paneks. Lisaks nähtub määrusest, et ka A. Veskioja vabanemisjärgsed tingimused (perekonna toe ja kindla töökoha puudumine) ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist ning ohte nägi kohus ka A. Veskioja varasemas elukäigus (alkoholisõltuvus ja uue kuriteo toimepanemine kriminaalhooldusalusena). Positiivsete asjaoludena toodi aga vaidlustatavas määruses välja kinnipeetava vangistusaegne käitumine.
- Määruskaebuste esitajad seevastu leiavad, et A. Veskiojat positiivselt iseloomustavad asjaolud (rahaliste nõuete ja distsiplinaarkaristuste puudumine, tööhõives osalemine, ITK läbimine, oma vigade tunnistamine, hoiakute ja suhtumise muutumine) näitavad, et karistuse eesmärgid on täidetud. A. Veskioja leiab, et tema karistuse lõpunikandmisest ühiskond ei võidaks ning ka kaitsja arvamusel A. Veskioja vabastamata jätmine seab kahtluse alla karistuse mõtte üldisemalt ning tekitab küsimuse, mis õigusega võib inimesse nii suhtuda ning tembeldada ta juba ette kurjategijaks. Lisaks on määruskaebuses leitud, et A. Veskioja vabanemisjärgsed tingimused ja tema vabastamisega kaasnevad tagajärjed ei välista samuti tema vabastamist, kuivõrd tal on tugiisik, probleeme töö leidmisega ei tohiks tulla, ta soovib osaleda sotsiaalprogrammides ning uue kuriteo riske on võimalik maandada kriminaalhoolduse nõuetega (sh elektroonilise valvega). Kokkuvõtlikult leiavad määruskaebuste esitajad, et kohus on rikkunud kaalutlusõigust ja jätnud A. Veskioja ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohtult taotletakse uue lahendi tegemist, millega vabastada A. Veskioja tingimisi enne tähtaega (alternatiivselt elektroonilise valvega).
- Ringkonnakohtu pädevuses on edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkumine juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Praegusel juhul ringkonnakohus sellist kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud.
- Kohtukolleegiumi jaoks on käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks see, kas jätta A. Veskioja ennetähtaegselt vabastamata arvestades tema kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase varasemat elukäiku või kaaluvad selle üles süüdlast positiivselt iseloomustavad asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et A. Veskioja puhul annavad nii tema varasemast elukäigust kui ka kuriteo asjaoludest nähtuvad asjaolud aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Iseloomustuse kohaselt on A. Veskiojal kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab kolmandat reaalset vangistust (KoTo, tl 3). Kohtupraktikat arvestades on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). Seega annab ainuüksi A. Veskioja varasem elukäik aluse prognoosida uute kuritegude ohtu. Määruskaebustes on leitud, et ohtu saaks maandada 4
(5)kriminaalhooldusega. Maakohus on aga osutanud sellelegi, et varem on A. Veskioja uue kuriteo toime pannud kriminaalhooldusalusena. I astme kohus märkis õigesti, et kuriteo toimepanemise asjaolude all mõeldakse kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Neid asjaolusid maakohus ka hindas, osutades süüdimõistva otsuse tekstile, millest nähtub, et A. Veskioja jaoks ei ole tapmises midagi erakordset. Tegemist on äärmusliku ja brutaalset vägivalda kasutava isikuga, kes on varasemalt tapmisi toime pannud ilma selge motiivi ja põhjuseta. A. Veskioja hingel on nelja inimese tapmine ilma välise motiivita ning see asjaolu kaalub üles süüdlase positiivsed pingutused vangistuses ning lubadused ja kinnitused, mida A. Veskioja ja tema kaitsja määruskaebuses jagavad. Endiselt eksisteerib oht raskete kuritegude toimepanemiseks.
- Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja A. Veskioja vabastamise, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 80 minutit, seejärel konsulteeris ta A. Veskiojaga ja täiendas kaebust kokku veel kaks pooltundi. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid riigi õigusabi tasu 151,20 eurot (sh käibemaks 25,20 eurot).
- Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebuseid ei rahulda, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Veskioja kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 5
(5)