← Eesti

1-17-2925/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2020 Kriminaalasja number 1-17-2925 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus Valeri Presnjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse liik Määruskaebus Kaebuse esitaja Süüdimõistetu Valeri Presnjaki (isikukood 38812060284) kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Valeri Presnjakile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Valeri Presnjakilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot 80 senti, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel viidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Tähtajaks menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. 1

(4)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega tunnistati Valeri Presnjak süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. V. Presnjaki karistusaja alguseks arvestati tema kahtlustatavana kinnipidamine, s.o
  4. jaanuar
  5. Süüdimõistetu karistuse kandmine lõpeb
  6. jaanuaril
  7. Tartu Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a määrusega jäeti V. Presnjak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. MAAKOHTU MÄÄRUS
  10. Maakohtu hinnangul ei ole V. Presnjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik ja isiksus ning kuriteo toimepanemise asjaolud.
  11. V. Presnjakki on korduvalt kriminaalkorras karistatud. V. Presnjak kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked: V. Presnjaki kodust leiti narkootilist ainet 1103 g, milles sisalduv amfetamiini kogus puhtal kujul oli mitte vähem kui 161,9 g. Nimetatud amfetamiini kogusega saanuks narkojoobe tekitada ligikaudu 1245-le inimesele. V. Presnjaki selgituste kohaselt tegeles ta narkootiliste ainetega edasimüümise eesmärgil.
  12. Kohtu hinnangul on V. Presnjaki peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks asjaolu, et süüdimõistetu on ise narkootiliste ainete tarvitaja (meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus). V. Presnjaki selgituste kohaselt alustas ta narkootiliste ainete tarvitamist 12-13 aastat tagasi. Ta suitsetas enne vangistust igapäevaselt kanepit ning tarbis amfetamiini ja kokaiini korra nädalas.
  13. Kohus pidas positiivseks, et V. Presnjak on otsustanud narkootikumidest lõplikult loobuda ning süüdimõistetul on vabanemise korral tagatud kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Samuti arvestas kohus, et süüdimõistetu on omandanud riigikeele A2 tasemel, ta on õppinud
  14. klassis (lõpetamata) ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on V. Presnjak üritanud ka varasemalt narkootiliste ainete tarvitamist edutult lõpetada ning üldjoontes on süüdimõistetul kõik eelnimetatud eeldused ka varasemalt eksisteerinud, ent need ei ole takistanud süüdimõistetut kuritegusid toimepanemast. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et V. Presnjak on vangistuse ajal tutvunud tüdruksõbraga, kelle eest soovib süüdimõistetu vabaduses hoolt kanda ning temaga perekonda luua.
  15. V. Presnjak on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, kuid programmi „Eluviisitreening“ läbiviija tagasiside kohaselt näib V. Presnjak olevat alles narkootikumidest loobumise kaalutlemise staadiumis, tema töövihik on täidetud pealiskaudselt ning ta on kohtumiste käigus üldsõnaline. Seega ei ole kohus veendunud, et ainuüksi vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidest omandatud teadmiste ja spordiga tegelemise pinnalt on V. Presnjak suuteline vabaduses vältima tagasilangusi, mistõttu ei ole V. Presnjaki puhul uute kuritegude toimepanku riskid maksimaalselt maandatud. 2
(4)MÄÄRUSKAEBUS
  1. Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse peale esitas määruskaebuse V. Presnjaki kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada V. Presnjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest.
  4. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu põhjendused on formaalsed. Kohus ei ole põhjendanud ärakantud karistuse positiivse mõju puudumist, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kaitsja hinnangul on tagatud vajalikud tingimused V. Presnjaki resotsialiseerumiseks ning maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, kas karistus on eesmärgi täitnud või mitte, ning kohtu otsustus rajaneb tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  6. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et V. Presnjaki poolt toimepandud kuriteo asjaoludest ning süüdimõistetu isikust ja eelnevast elukäigust nähtub tänini uue kuriteo toimepanemise oht määral, mis ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. V. Presnjak kannab vanglakaristust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o ühiskonnaohtliku kuriteo eest. Seejuures on märkimisväärne V. Presnjaki kodust leitud amfetamiini kogus, millest saanuks narkojoove tekitada ligikaudu 1245-le inimesele. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud ka avaliku korra raske rikkumise eest. Korduv karistatavus viitab asjaolule, et varasem karistus ei ole V. Presnjaki õiguskuulekusele mõjutanud, mistõttu ei ole kolleegium veendunud, et süüdimõistetu hoiakud on käesolevaks hetkeks kardinaalselt muutnud.
  7. Lisaks väärib märkimist, et V. Presnjak on olnud pikka aega sõltuvuses narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest. Süüdimõistetu alustas enda selgituste kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist 12-13 aastat tagasi. Vahetult enne vahistamist suitsetas V. Presnjak igapäevasel kanepit ning tarvitas kord nädalas amfetamiini ja kokaiini. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud tugigrupis „12 sammu“, nähtub tagasisidest, et V. Presnjak on alles narkootikumidest loobumise kaalutlemise staadiumis. Süüdimõistetu on ka varasemalt proovinud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest loobuda, kuid seda edutult. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et süüdimõistetu on suutnud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise lõpetada üksnes vangistuses viibimise ajaks, mis on kestnud vaid kolm aastat. Eeltoodu põhjal ei ole kolleegium veendunud, et V. Presnjak suudaks vabaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist vältida, mistõttu on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge.
  8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on jätnud tähelepanuta V. Presnjaki positiivselt iseloomustava teabe. Maakohus võttis kohtuotsuse tegemisel arvesse, et V. Presnjakil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning süüdimõistetu on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud tugigrupis ja tööhõives. Samuti võttis kohus arvesse, et V. Presnjak on omandanud riigikeele A2 taseme, õppinud
  9. klassis (lõpetamata) ning tal on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning 3
(4)toetav lähivõrgustik. Kuigi V. Presnjak on väljendanud soovi asuda pärast vangistusest vabastamist tööle logistikafirmasse, hoiduda alkoholist ja narkootilistest ainetest ning luua perekond, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et süüdimõistetu suudab endale seatud eesmärke täita.
  1. Eeltoodust johtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  4. V. Presnjaki kaitsja vandeadvokaadi abi M. Paabumets esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kokku 60 minutit, mille eest palub ta määrata riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti).
  5. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 2 lg-st 7 ning justiitsministri
  6. juuli
  7. a määruse nr 16 § 1 lg-dest 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab ringkonnakohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna V. Presnjakilt riigi kasuks KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.