Obsah (6)

§ 124§ 152§ 46§ 27§ 71§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2020,Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-20-202 Sihtasutus Kuressaare Haigla kaebus Riigi Tugiteenus

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamisel vastavalt

§ 124

lg-le 2 ehk olukorras, kus kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

1. Leian, et haldusasja menetlus tuleb lõpetada, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.
2. Kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline halduskohtumenetluse põhimõte. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

1. Esmalt kontrollin, kas asjas on täidetud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg-s 1 ja 2 sätestatud nõuded elektroonilise kättetoimetamise osas. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel (HMS § 27 lg 1). 2 3-20-202 15.
2. Selgitan, et HMS § 27 lg 2 p-le 1 antud asjas tugineda ei saa, sest süsteemi väljavõttest ei nähtu, et infosüsteem oleks registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Ka HMS § 27 lg 2 p 1 ei ole asjakohane, kuna kaebaja ei ole enne 03.01.2020 kinnitanud dokumendi kättesaamist. 15.
3. Edasi tuleb kontrollida, kas vaidlusaluses asjas on täidetud HMS § 27 lg 2 p 3 nõue – elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Dokumendihaldussüsteemi väljavõtet elektronpostiaadressile dokumendi edastamise kohta saab kohtupraktika järgi pidada usaldusväärseks tõendiks dokumendi saatmise kohta (TrtRnKo 3-19-1410). Oluline on seegi, et kaebaja ei ole dokumendi saatmist talle 20.11.2020 kuupäevaga aadressil haigla@saarehaigla.ee vaidlustanud. Kaebaja väidab, et ta ei saanud seda lihtsalt kätte. 15.
4. Äriregistri andmete kohaselt on haigla@saarehaigla.ee kaebaja sidevahendiks. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et täidetud on

§ 27

lg 2 p 3 tingimus ning vaideotsuse saab praegu kohtule esitatud andmete pinnalt elektrooniliselt kätte toimetatuks lugeda 20.11.

1. 15.
2. Kaebaja väited sellest, et kaebaja eeldas, et vaideotsus edastatakse talle läbi struktuuritoetuse e-keskkonna, ei ole asjakohased, sest äriühing on kohustatud hoolitsema e-posti kättesaamise eest äriregistrijärgsel aadressil. Kaebaja viitab veel, et vaideotsus võis kaduda rämpspostkasti. Kuna HMS sätestab elektroonilise kättetoimetamise võimaluse läbi äriregistrijärgse e-postiaadressi, siis lasub äriühingul endal hoolsuskohustus oma e-postkasti kontrollimiseks ja jälgimiseks, sh tagamiskohustus, et ametlikud e-kirjad ei liiguks rämpspostkasti. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (eelviidatud RKHK lahendi p 14). Leian, et see seisukoht kohaldub ka juriidilise isiku äriregistris märgitud elektronposti aadressile saadetud posti vastuvõtmise kohta. 15.
3. Kuna vaideotsus tuleb kätte toimetatuks lugeda 20.11.2019, lõppes tühistamiskaebuse tähtaeg 20.12.
4. Kaebus laekus halduskohtusse 03.02.2020, seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.
5. Edasi analüüsin, ka esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

16.

1. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (TrtRnKo nr 3-19-1410, p 9 ja seal viidatud lahendid). 16.
2. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused ära näitama menetlusosaline, s.o praegusel juhul kaebaja. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida kaebaja mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Vaidlusaluses asjas on kaebaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks see, et kaebaja ei teadnud vaideotsusest. Kaebaja seisukohtadest võib siiski välja lugeda, et teadmatuse põhjuseks on kirja võimalik sattumine rämpsposti ja kirja ootamine teisel aadressile. 3 3-20-202 16.
3. Leian, et asjaolu, et kaebaja ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas oma äriregistrijärgse e-postiaadressi kontrollimisel ei ole käsitatav mõjuva põhjusena. Tegemist ei ole objektiivse kaebaja mõjusfäärist väljajääva asjaoluga, mis oleks mõjutanud kaebaja võimalusi kohtusse pöördumiseks. Oluline on seegi, et tänapäevased tehnilised võimalused võimaldavad e-postkasti hallata ja teavitusi märkida väga erinevatel viisidel, mis teeb äriühingu e-posti aadressi eelduslikult hõlpsasti hallatavaks. Objektiivseks põhjuseks ei saa ka olla vaideotsuse ootamine teisel aadressil olukorras, kus vaideotsus on saadetud ametlikule aadressile. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et poolte vahel oleks olnud selgesõnaline kokkulepe, et vaideotsus edastatakse üksnes struktuuritoetuse e-keskkonna läbi. 16.
4. Samas võib kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise tingida haldusorgani poolne eksitav käitumine (nt RKHKm nr 3-3-1-37-03, p 12). Asjas sellist asjaolu ei nähtu. See, et kaebajale kaebaja enda pöördumise alusel ka teistkordselt haldusakt saadeti, ei ole eksitava käitumisena käsitatav. 16.
5. Eeltoodu alusel asun seisukohale, et alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub.
6. Eelnevalt tuginevalt tuleb haldusasja nr 3-20-202 menetlus

§ 124

lg 2 ja

§ 152lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Menetluskulud 18. Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (

§ 108lg 4).

Vastustajal menetluskulud puuduvad ja seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 4